Kohtulahendite liigitus

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-17-17140/47 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 19.03.2019
Selleks, et kohustada VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjat hageja kohta avaldatud faktiväiteid ümber lükkama, tuleb tuvastada, kellele kõrvalistest isikutest kostja ja mil viisil neid faktiväiteid avaldas. Vähemalt juhtudel, kus meediaväljaanded väidetavalt kajastasid kostja varem antud intervjuus avaldatud andmeid, ei saa teda lugeda nendes kajastustes avaldatud andmete avaldajaks ning seega ei kohaldu nendel juhtudel VÕS § 1047 lg 4. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamine eeldab ka seda, et selle sätte kohaldamine oleks kostja kui avaldaja jaoks võimalik. (p 11) Kui kostjat ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks, kuid kes põhjustas ebaõigete andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju jätkuva tekkimise ärahoidmiseks vajalike toimingute tegemist VÕS § 1055 lg 1 alusel. Näiteks võib nõuda avalduse esitamist meediaväljaannetele, kus kostja teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ning ta taotleb andmete ümberlükkamist enda kulul. Eeltoodu ei välista hageja võimalikke nõudeid (sh VÕS § 1047 lg 4 järgi) meediaväljaande kui hageja kohta ebaõigete andmete avaldaja vastu. (p 12)
2-16-8916/41 PDF Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium 08.03.2018
Ebaõigete andmete avaldamist võib nõuda kannatanu ning ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamist saab nõuda avaldamise eest vastutavalt isikult. Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja (p 7). Facebooki grupis avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses, kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki kasutajatele ligipääsetavaks, st avalikuks (p 8).
Isikul, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, on lisaks VÕS §-st 1043 tulenevale kahju hüvitamise nõudele võimalik VÕS § 1047 lg 4 kohaselt nõuda ka ebaõigete andmete ümberlükkamist. Eelduseks on seejuures üksnes ebaõigete andmete avaldamine; rikkumise õigusvastasus ei ole VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel oluline. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda VÕS § 1047 lg-te 1, 2 ja 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks. Seega on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (p 11).
3-2-1-144-15 PDF Riigikohus 17.12.2015
Seadusandja võib anda nõudeõiguse isikule sõltumata sellest, kas isikul on põhiõigusvõime või mitte. Seadusandja ei ole VÕS § 1047 lg 4 alusel nõude esitajate ringi piiranud füüsiliste isikute või eraõiguslike juriidiliste isikutega. Kuna seadusandja ei ole piiranud avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel eraõigussuhtest tuleneva VÕS § 1047 lg 4 järgse nõude esitamist ning ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudmise õiguse andmist avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ei saa pidada ka vastuolus olevaks tema eesmärgiga, on hagejal kui kohaliku omavalitsuse üksusel õigus esitada VÕS § 1047 lg 4 järgne nõue. Seejuures tuleb arvestada, et ka VÕS § 1047 lg 4 puhul tuleb kohaldada VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet (vt täpsemalt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). (p 11) Faktiväited, mis puudutaksid kohaliku omavalitsuse üksust ja mille ümberlükkamist ta saaks nõuda, peaks puudutama kohaliku omavalitsuse üksust kui sellist, mitte selle organi üksikuid liikmeid või nende tegevust. (p 12)
3-2-1-24-15 PDF Riigikohus 15.04.2015
VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohus on selgitanud, et VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26). Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses ka faktiväite avaldamiseks. (p 10) VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1–3 järgi. Seetõttu ei ole oluline ka see, et ebaõigete andmete avaldamisega oleks teotatud isiku au (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27; 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26; 31. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-07, p 14; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14). (p 14)
3-2-1-140-14 PDF Riigikohus 17.12.2014
Paludes raamatutes kajastuvad ebaõiged andmed ümber lükata, ei ole hageja märkinud andmete ümberlükkamise viisi, mida VÕS § 1047 lg 4 alusel nõude esitamine eeldab, sest teisiti ei oleks otsus täidetav. Üldjuhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole. TsMS § 445 lg 5 võimaldab kohtul isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise tuvastamise korral hageja taotlusel otsuses ette näha, et kohtuotsuses sisalduvad andmed tuleb kostja kulul kohtu määratud viisil avalikult teatavaks teha või kohtuotsus osaliselt või täielikult avaldada (vt Riigikohtu 13. aprilli 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07,p 29). (p 14)
3-2-1-166-12 PDF Riigikohus 09.01.2013
Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja või et isik, kes avaldas valeandmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ebaõigete andmete avaldamise eest võib vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele, ja seega on kostja käsitatav andmete avaldajana ning temalt saab nõuda valeandmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees. (p 13) Valeandmed tuleb ümber lükata ka juhul, kui avaldamine ei ole õigusvastane ja avaldajal puudub süü. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb VÕS § 1047 lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27). (p 14)
3-2-1-152-09 PDF Riigikohus 13.01.2010
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-43-09. Isiku au ja head nime kahjustav väärtushinnang võib põhineda ka tema kohta avaldatud andmetel. Väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane.
3-2-1-43-09 PDF Riigikohus 10.06.2009
IÜTS §-des 8-11 määratakse kindlaks erinevate infoühiskonna teenuste osutajate vastutus. IÜTS § 10 kohaldatakse juhul, kui osutatakse teenust, mis seisneb oma serveriruumis andmete säilitamises ja kasutajatele nendele andmetele juurdepääsu võimaldamises. Sellise teenuse osutaja on IÜTS §-s 10 märgitud tingimustel enda talletatud teabe sisu eest vastutusest vabastatud, sest teenuse osutajal on viidatud sätte tähenduses pelgalt vahendav roll ning ta ei ole teabe algatajaks ning selle muutjaks. Kuivõrd infoühiskonna teenuse seadus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2001/31/EÜ, tuleb kõnealuse seaduse sätete tõlgendamisel arvestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/31/EÜ põhimõtete ja eesmärkidega. IÜTS §-des 8-11 sätestatu aluseks olevaid direktiivi artikleid 12-15 täpsustab direktiivi preambuli p 42. Selle punkti kohaselt hõlmavad erandid kehtestatud vastutusest (artiklid 12-15) ainult neid juhtumeid, kui infoühiskonna teenuse osutaja tegevus piirdub kolmandate osapoolte pakutava teabe edastamiseks või ajutiseks talletamiseks vajaliku sidevõrgu käitamise ja sellele juurdepääsu võimaldamise tehnilise toiminguga, mille ainus eesmärk on side tõhustamine; see tegevus on üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga, seega pole infoühiskonna teenuse osutajal edastatava või talletatava teabe kohta teadmisi ega kontrolli selle üle. Järelikult ei saa direktiivi artiklites 12-15 märgitud eranditele tugineda nn sisuteenuse pakkujad, kes valitsevad talletatava teabe sisu. Käesoleval juhul ei ole isiku tegevus kommentaaride avaldamisel üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Tema eesmärgiks ei ole vaid vahendusteenuse osutamine. Isik on integreerinud oma uudisteportaali osaks kommenteerimiskeskkonna, paludes internetilehekülje külastajaid täiendada uudiseid oma hinnangute ja arvamustega. Isik kutsub kommenteerimiskeskkonnas aktiivselt üles portaali lisatud uudiseid kommenteerima. See, et isik ei ole kommentaari koostajaks, ei tähenda, et isikul ei ole kontrolli kommenteerimiskeskkonna üle. Isik, valitsedes kommenteerimiskeskkonnas talletatud teavet, osutab sisuteenust, mistõttu IÜTS §-s 10 sätestatud vastutust välistavad asjaolud asjas ei kohaldu. Praegusel juhul on võlaõigusseaduse mõttes kommentaaride avaldajaks nii internetiportaali pidaja kui ka kommentaaride koostajad. Hagejal on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-95-05. Internetiportaalis uudiste ja kommentaaride avaldamine on samuti ajakirjanduslik tegevus. Kuid internetiajakirjanduse olemuse tõttu ei saa portaalipidajalt mõistlikult nõuda, et enne kommentaaride avaldamist neid toimetataks samal moel, nagu seda tehakse trükiajakirjanduse väljaandega. Kui toimetamise kaudu on väljaandja kommentaari avaldamise algataja, siis internetiportaalis on avaldamise algataja kommentaari kirjutaja, kes teeb selle portaali vahendusel avalikkusele kättesaadavaks. Seetõttu ei ole portaalipidaja isik, kellele informatsioon avaldatakse. Majandusliku huvi tõttu kommentaaride avaldamise vastu on aga nii trükiajakirjanduse väljaandja kui ka internetiportaali pidaja avaldajad ettevõtjatena. Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.
3-2-1-65-09 PDF Riigikohus 09.06.2009
Kui avaldaja oli taotlenud eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamist VÕS § 1055 ja TsMS § 544 alusel, tuli avaldust käsitada iseseisva hagita asjana. Avaldajal on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise korral õigus pöörduda nii enda kui ka oma laste isiklike õiguste kaitseks kohtu poole. Avaldus võibki olla VÕS § 1055 alusel TsMS § 544 järgi esitatud eraelu ja isikuõiguste kaitseks.
3-2-1-145-07 PDF Riigikohus 19.02.2008
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-161-05. Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad isiku kohta. Ka sellistel juhtudel on VÕS § 1047 lg 4 rakendatav. Isik saab sellisel juhul nõuda, et avaldaja lükkaks ümber asjaolu, mis avaldatust järeldub. Avaldaja kohustamine lükata ümber või parandada ebaõiged andmed on ajakirjandusvabaduse proportsionaalne riive. Väljendusvabadusele (sõnavabadusele) vastandub isiku isiklik õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid, sh õigus aule ja heale nimele. Kuna VÕS § 1047 lg 4 kohaselt on isikul õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist, tuleb avaldatud ebaõiged andmed parandada, sõltumata sellest, kui hoolikas ajakirjandus oli. Kohtupraktikas käsitletakse isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset faktiväitena. Asjaolu, et isik avaldas kolmanda isiku väidetut, et muuda faktiväidet väärtushinnanguks. Ka kolmanda isiku väidete avaldamisel on avaldajal võimalik valida, kas öeldut avaldada või jätta see avaldamata. Andmete ümberlükkamisel ja paranduse avaldamisel ei ole sisulist õiguslikku vahet. Vaidluse korral on oluline, millist teksti hageja soovib avaldada ja kas asjas esile toodud asjaolud annavad aluse sellise teksti avaldamiseks kas siis ümberlükkamise või parandamise teel.
3-2-1-73-07 PDF Riigikohus 31.10.2007
Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest. Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte.
3-2-1-53-07 PDF Riigikohus 10.10.2007
Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks tuleb esitada konkreetne taotlus. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2) ning et viimases sättes kasutatud "asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine". Seoses avaliku elu tegelase avalik-õiguslike kohustustega võib esineda juhtumeid, mil väidetakse, et mõni tema kohustus on sõnaselgelt sätestatud mingis konkreetses õigusaktis. Üksnes sellisel juhul võib kõne alla tulla VÕS § 1047 lg 4 kohaldamine, kui väidetu ei vasta tõele. Väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist.
3-2-1-63-07 PDF Riigikohus 05.06.2007
RVS § 11 lg 1 sätte alusel on isikul muu hulgas õigus nõuda avaliku võimu kandjalt tema kohta avaliku võimu teostamisega seoses avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist. Seejuures võib kohus tulenevalt HKMS § 7 lg-st 4 juhinduda VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatust.
3-2-1-5-07 PDF Riigikohus 13.04.2007
Kui au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, siis au teotava väärtushinnangu õigusvastasus saab tuleneda selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest. Tõendatavate asjaolude ring neil kahel juhul on kvalitatiivselt erinev. Seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole.
3-2-1-161-05 PDF Riigikohus 31.05.2006
VÕS § 1047 lg-s 2 kasutatud "asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine." Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Faktiväite ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole määrav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist. Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Sellisel juhul ei ole VÕS § 1047 lg 4 rakendatav, sest faktiväiteid ei ole avaldatud. Väärtushinnang on põhjendatud, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu õigusvastase avaldamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamise nõudega koos või sõltumata kahju hüvitamise nõude esitamisest VÕS § 1055 lg 1 alusel rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv, või sellega ähvardamisest hoidumist, kui on alust karta õigusrikkumise kordumist. Isikut võidakse üldsuse ees kujutada sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis selle isiku kohta käivad. Sel juhul on VÕS § 1047 lg 4 rakendatav. Kui hagiavavalduses ei ole märgitud, kuidas ebaõiged andmed ümber lükata ega meediakanalit, mille vahendusel isik peaks andmed ümber lükkama, siis kohus ei võinud tulenevalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 229 lg-s 1 sätestatust ületada haginõude piire, kui kohustas isikut ebaõigeid andmed teatud viisil ümber lükkama. VÕS § 1047 lg 4 ei näe ette, et avaldaja peab ebaõiged andmed ilmtingimata ise ümber lükkama. Nimetatud sätte kohaselt peab ümberlükkamine toimuma avaldaja kulul. Korteriühistu juhatuse esimeest ei saa üksnes tema ameti tõttu lugeda alati avaliku elu tegelaseks. Kuid ta peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. Au teotava faktiväite ja au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tunnused on erinevad. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tegelikkusele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erinevate kaitstud hüvede ja huvide kaalumisest. Ebaõige faktiväite avaldamine võib VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi olla õigusvastane ka siis, kui see ei ole isiku au teotav (mainet kahjustav).
3-2-1-95-05 PDF Riigikohus 21.12.2005
VÕS § 1047 tähenduses on avaldamine andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja ei ole ainult meediaettevõte, vaid isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks sh ka isik, kes andmed ajakirjandusele avaldab. Artikli avaldaja on isik, kes omab kontrolli andmete ajakirjanduses avaldamise üle. Kui isik ei ole artiklit avaldaja, siis ei saa teda kohustada omal kulul ümber lükkama andmeid, mis olid selles artiklis. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Kahju tekitamine isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastane eelkõige siis, kui rikuti kannatanu isiklikke õigusi või sekkuti isiku majandus- või kutsetegevusse. Nõude, et ebaõigete andmete ja faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine kolmandatele isikutele on õigusvastane, eelduseks on isiku õigustatud huvi.

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane