Kohtulahendite liigitus

Kokku: 22| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
1-17-6824/43 PDF Riigikohtu kriminaalkolleegium 06.06.2018
Asjaolu, et kindlustusselts on hüvitanud kannatanule mittevaralise kahju liikluskindlustusseaduses fikseeritud ulatuses, ei välista kannatanu poolt täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse alusel ega anna seega ka alust tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. LKindlS § 24 sätestab seejuures selgesõnaliselt, et sama seaduse 3. ptk-s sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. Ka senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et kannatanul on õigus nõuda kahju tekitajalt kahju hüvitamist ka kindlustushüvitist ületavas ulatuses (RKTKo 3-2-1-7-13, p 26). Kindlustusandja poolt väljamakstud summat tuleb siiski hüvitise suuruse kindlaksmääramise järel arvestada. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sellest tulenevalt saab hagi rahuldada vaid osas, milles hüvitatav mittevaraline kahju ületab kindlustusandja poolt hüvitatud kahju. (p-d p 13 ja 17)
2-16-3600/32 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.12.2017
Üldjuhul võib asja kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõudeõiguse maksma panna üksnes kahjustatud asja omanik; kahju hüvitamise nõude ulatuse määramisel võib asja omanik tugineda mh VÕS §-le 132 (vt nt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 24). (p 10) VÕS § 361, § 363 p-de 2 ja 3, § 364, § 366, VÕS § 367 lg-te 1, 2 ja 4 koostoimest tuleneb liisinguvõtja jaoks risk tasuda kokkulepitud liisingumakseid ka sellisel juhul, kui liisinguese hävib või muutub kasutuskõlbmatuks. Samuti kannab liisinguvõtja VÕS § 367 lg-st 3 tulenevalt selle asjaolu riisikot, et liisingueseme väärtus on kahjustamise korral liisinguandjale tagastamise hetkel väiksem, kui oleks kahjustamata asja väärtus. (p-d 11.1 ja 11.2) Liisinguandja kui liisingueseme omanik ei kanna seaduse kohaselt üldjuhul ei liisinguga ostetud eseme ebakvaliteetsuse riski (vt Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, p 25) ega ka asja juhusliku hävimise riisikot (VÕS § 364). Riigikohus on eelmises lauses viidatud otsuse p-s 25 ja 11. juunil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14 tehtud otsuse p-des 23 ja 24 leidnud mh viitega VÕS § 401 lg-le 2 (liisinguleping on ühtlasi krediidileping) ka seda, et liisinguandjal puudub liisinguesemega seoses muu õiguslik huvi kui üksnes tagatishuvi krediidi tasumiseks. Ka kindlustuslepingute (kohustuslik liikluskindlustus, nn kaskokindlustus) sõlmimise üheks eesmärgiks saab pidada liisinguandja kui krediteerija finantshuvide tagamist. (p 11.3) Liisinguvõtjal on õigus esitada kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukist tuleneva vastutuse kindlustanud kindlustusandja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna liisinguvõtjat tuleb pidada lisaks liisinguandjale kahjustatud isikuks LKindlS § 23 lg 1 ja § 35 lg 1 p 1 tähenduses. Liisinguvõtja on asja selline valdaja, kes kannab selle asja hävimise ja kahjustamise riisikot ning keda tuleb seetõttu selles küsimuses käsitada omanikuga samasugust nõudeõigust omava isikuna. Liisinguvõtjat ja liisinguandjat saab sellisel juhul VÕS § 73 lg 1 alusel käsitada solidaarvõlausaldajatena, kellel on õigus nõuda kahju hüvitamist vaid üks kord. Sellise kahju hüvitamise nõude ulatuse osas kehtib esmalt LKindlS, täpsemalt § 26, mille lg 1 kohaselt kohaldatakse asja kahjustamise või hävimise korral VÕS § 132 lg-tes 1-3 sätestatut LKindlS §-st 26 tulenevate erisustega. ( p-d 12, 12.3 ja 12.4)
3-2-1-7-13 PDF Riigikohus 19.03.2013
Liikluskindlustuse andja vastutab kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandjana kindlustatud isiku poolt riskivastutuse alusel põhjustatud kahju eest LKindlS § 2, § 7 lg 1 ja § 26 (ja ka VÕS § 510) järgi LKindlS §-des 28 jj ettenähtud ulatuses. Sõiduki valdajat LKindlS § 5 lg 2 mõttes tuleb mõista sõiduki otsese valdajana VÕS § 1057 tähenduses (vt ka otsuse p 21). (p 26) VÕS § 139 kohaldub ka riskivastutusest tuleneva kahju eest hüvitise määramisel ja sellele saab tugineda ka vastutuskindlustusandja (vt ka Riigikohtu 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 12; 4. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-11, p 13). Analoogselt VÕS §-ga 139 tuleb sätte eesmärgist lähtudes tõlgendada LKindlS § 44 lg 2 teist lauset, mille järgi hüvitatakse liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutavale isikule tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega. (p 27)
3-2-1-108-11 PDF Riigikohus 12.12.2011
LKindlS § 29 lg 5 p 5 kohaldub üksnes siis, kui kannatanu ei ole liikluskahju tekkimisele eelnenud ajal kuue kuu jooksul üldse töötanud, st kogu kuue kuu jooksul ei ole kannatanu saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. LKindlS § 29 lg 5 p 2 näeb ette hüvitise neile isikutele, kes said sissetulekut liikluskahju tekkimisele eelnenud kuuest kalendrikuust lühema perioodi eest.
3-2-1-161-10 PDF Riigikohus 02.03.2011
Liikluskindlustusandjalt nõutavat kahjuhüvitist saab VÕS § 139 vähendada, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab (vt Riigikohtu 28. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-09, p 13). LKindlS § 44 lg 3 p 3 reguleerib olukorda, kus liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuht on mootorsõiduki käitamisega põhjustanud liikluskahju enda juhitava sõiduki omanikule või (kaudsele) valdajale. LKindlS § 44 lg 3 p 2 ega p 3 ei vabasta liikluskindlustusandjat kohustusest hüvitada kahju ka sellisele kannatanule, kes oli küll liiklusõnnetuses süüdi, kuid kellel on VÕS § 1057 alusel kahju hüvitamise nõue kindlustatu vastu (vt Riigikohtu 28. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-09, p 13).
3-2-1-76-09 PDF Riigikohus 28.09.2009
LKindlS § 44 lg 3 p 2 näeb üksnes ette erandi, millal kahju tekitamise eest vastutaval isikul on õigus nõuda oma kindlustusandjalt üksnes ravikulu hüvitamist. Riskivastutus tekib ka juhul, kui üks suurema ohu allikas põhjustab kahju teisele suurema ohu allikale ning muu hulgas siis, kui kahju põhjustanud suurema ohu allika valitseja ei olnud süüdi teisele suurema ohu allika valitsejale kahju tekitamises. Kahju põhjustamine riskivastutuse mõttes tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski (suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu) realiseerumist. Ka mootorsõiduk kui suurema ohu allikas võib kahju tekitada muul põhjusel kui talle iseloomuliku kõrgendatud riski realiseerumine. VÕS § 1057 p-s 3 on sätestatud näiteks, et mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutust ei teki juhul, kui kannatanu kahju põhjuseks on tema tahtlus. Sellisel juhul ei ole ka kahju tekitanud mootorsõiduki otsese valdaja liikluskindlustusandja LKindlS §-st 2 tulenevalt kohustatud kannatanule hüvitama liikluskahju.
3-2-1-47-07 PDF Riigikohus 08.06.2007
LE § 92 p-st 1 tulenevat tingimatu teeandmiskohustus ei sõltu sellest, millisele liiklemiseks mõeldud teele nimetatud aladelt ja juurdepääsuteelt välja sõidetakse. LE § 235 ei ole erinorm LE § 160 suhtes, sest nende kahe normi reguleerimisala on erinev, kuna LE § 160 reguleerib sõidujärjekorda samaliigiliste teede ristmikel, aga LE § 235 reguleerib sõidujärjekorda omaette jalgrattatee ja tee ristumiskohal. Omaette jalgrattateel liikuva sõiduki juht ei pea andma teed ka parklast, puhkekohast või muult teega külgnevalt alalt väljasõitvale ja nende juurde viival juurdesõiduteel liiklevale sõidukile.
3-2-1-139-05 PDF Riigikohus 21.12.2005
LKindlS § 45 lg 2 kohaselt peatub tähtaja kulgemine kindlustusjuhtumi kohta toimuva tsiviilkohtu-, kriminaal- või haldusmenetluse või kindlustuse vahekohtu menetluse ajaks, kui sellisel menetlusel on otsuse tegemisel oluline tähtsus. LKindlS § 35 lg 1 ei välista VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 kohaldamist. Seetõttu peaks kindlustusandja tegema otsuse selle kohta, kas ja missuguses ulatuses ta peab kahju suurust tõendatuks.
3-2-1-117-04 PDF Riigikohus 08.11.2004
Haagisega tekitatud kahju eest on LKindlS §-st 36 tulenevalt vastutav haagist vedanud sõiduki kindlustusandja. Seega vastutab pukseeritava auto poolt tekitatud kahju eest pukseeriva auto suhtes kindlustuslepingu sõlminud kindlustusandja.
3-2-1-64-04 PDF Riigikohus 18.05.2004
Kui liikluskahju kannatanu ei järginud seaduses sätestatud liikluskahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega ja esinevad asjaolud, mille tõttu pärast selle tähtaja möödumist nõude rahuldamine satub vastuollu liikluskahju hüvitamise põhimõttega, võis kindlustusandja keelduda kahju hüvitamisest. See aga ei tähenda, et kannatanu kaotas õiguse saada kindlustusandjalt varakahju eest hüvitist. Hagi rahuldamata jätmiseks pidi kohus tuvastama asjaolud, mille põhjal saaks järeldada, et kindlustusvõtja varakahju hüvitamine on liikluskahju hüvitamise põhimõttega vastuolus. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-111-00.
3-2-1-125-02 PDF Riigikohus 31.10.2002
Kuni 31.05.2001 kehtinud LKindlS § 27 lg 5 ei ole erisäte TsK § 448 ja § 458 suhtes ning ei välista kahju tekitaja vastutust ega piira seda juhul, kui kannatanu ei saa hüvitist kindlustusandjalt. Kuni 31.05.2001 kehtinud LKindlS § 27 lg-st 5 ei tulene, et seadus käsitleks kahju tekitajat ja tema kindlustusandjat solidaarkohustuse subjektidena.
3-2-1-112-02 PDF Riigikohus 23.10.2002
TsK §-de 448, 458 ja KindlS § 18, mis kehtisid kuni 30.06.2002, mõttega pole kooskõlas kahju tekitaja vastutusest vabastamine LKindlS § 27 lg 5 alusel liikluskahju kannatanu ees, kes pole saanud kiiret hüvitust kahjutekitanu kindlustusandjalt.
3-2-1-170-00 PDF Riigikohus 21.12.2000
Liiklusindlustuslepingu alusel kuulub hüvitamisele kindlustatu poolt tekitatud kahju. Kindlustatu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda liikluskahju tekitamise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse sätetest. LKS § 27 lg-s 8 ja § 28 lg-s 11 sätestatud tähtajad ei ole mitte hagi aegumise lühendatud tähtajad, vaid kindlustusandjale kindlustushüvitise taotluse esitamise tähtajad. Kui auto taastamisremondi maksumus ületab auto avariieelset maksumust, pole hüvitise suuruse kindlaksmääramisel alust auto avariijärgset väärtust arvestada. Sõiduk loetakse sel juhul hävinuks (LKS § 24 lg 1) ja kindlustusandjal on kahju hüvitamise järel õigus sõiduki jäänustele (LKS § 24 lg 3).
3-2-1-111-00 PDF Riigikohus 20.11.2000
LKindlS §-s 28 lg 3 kehtestatud tähtajal liiklusõnnetusest teatamata jätmine ja paragrahvis 27 lg 8 sätestatud tähtajal kindlustusandjale liikluskahju hüvitamise nõude esitamata jätmine võivad olenevalt asjaoludest olla vastuolu tõttu liikluskahju hüvitamise põhimõtetega liikluskahju hüvitamisest keeldumise aluseks paragrahv 34 lg 1 järgi. LKindlS § 37 kohaselt on kannatanul õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks pretensiooniga Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole või hagiavaldusega kohtusse alles siis, kui kindlustusandja ei hüvita liikluskahju seaduses sätestatud tähtajal, keeldub hüvitamisest või vähendab hüvitise suurust. LKindlS §-s 27 lg 8 pole tegemist hagi aegumistähtajaga.
3-2-1-63-99 PDF Riigikohus 28.05.1999
Ei ole alust kindlustusandjat LKindlS § 27 lg 3 p 2 aluse vabastada kahju hüvitamisest teise kindlustusjuhtumis osalenud sõiduki omanikule, kelleks osutus seesama isik, kellele kuulus ka liikluskahju tekitamise eest vastutava sõiduki juhi juhitud sõiduk.
3-2-1-37-98 PDF Riigikohus 26.03.1998
Liikluskahju eest vastutab LKindlS § 27 lg 5 alusel liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja. LKindlS § 13 lg 2 kohaselt on kindlustatu sõiduki omanik või isik, keda sõiduki omanik volitas autot juhtima.
3-2-1-30-98 PDF Riigikohus 12.03.1998
Liikluskahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb ringkonnakohtul tõendite alusel tuvastada, milline märgistus tee oli ja anda hinnang, kas liiklusõnnetuses osalenud hageja tegevus vastas LE nõuetele. Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud liikluseeskirja. LE § 8 tähenduses mõõdasõidu keelumärgi ja teemärgise "pidev ja katkendjoone ühend" vahel vastuolu ei ole ja märgis ei dubleeri märki.
3-2-1-9-98 PDF Riigikohus 05.02.1998
Liikluskindlustusega kindlustatakse mitte sõidukit, vaid sõiduki omaniku või sõiduki seadusliku valdaja tsiviilvastutust.
3-2-1-74-97 PDF Riigikohus 05.06.1997
Liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKindlS § 27 lg 5 redaktsioonist tulenevalt peab liikluskahju hüvitama liikluskindlustuse seaduses ning liikluskindlustuse üld- ja lepingutingimustes ettenähtud korras ja kahjuhüvitise piirmäärade ulatuses liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja.
3-2-1-34-97 PDF Riigikohus 20.03.1997
Kui kahju tekitanud sõiduk oli teada ja selle sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitamine oli kindlustatud, siis ei lasunud ELKF-il 1995. a. kehtinud liikluskindlustuse seaduse järgi kohustust hüvitada hagejale liikluskahju. Kannatanul on õigus nõuda kindlustusjuhtumi käsitlemist kindlustusandjalt kindlustusseltsilt.

Kokku: 22| Näitan: 1 - 20