Kohtulahendite liigitus

Kokku: 28| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-15-11797/39 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 31.01.2018
LKindlS § 53 lg 2 p 3 ja lg 3 koostoimest tuleneb eeldus, et kui liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhil puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, siis põhjustas ta kindlustusjuhtumi juhtimisõiguse puudumise tõttu ning vastupidist peab tõendama sõidukijuht. (p 10) LKindlS § 53 lg-s 3 sätestatud põhjusliku seose eelduse ümberlükkamise kohustus on rikkujal. (p 11) Põhjuslikku seost kindlustusjuhtumi toimumise ja juhtimisõiguse puudumise vahel saab jaatada nii olukordades, mil rikkuja ei ole liiklusreeglitest teadlik, kui ka olukordades, mil sõidukijuhil ei ole ohutuks liiklemiseks vajalike oskuste ja kogemuste kogumit. Juhtimisõiguse puudumine saab olla kindlustusjuhtumi toimumisega põhjuslikus seoses ka siis, kui juht oli liiklusreeglitest küll teadlik, kuid tal puudus mootorsõiduki liikluses käitlemiseks vajalik juhtimisoskus. Mootorsõiduki juhtimise oskus hõlmab muu hulgas ka juhi oskust ja võimet koondada liikluses toimuvale selle ohutuse tagamiseks vajalikku tähelepanu ning reageerida adekvaatselt liikluses toimuvale. Kui juht eirab elementaarseid liiklusreegleid (sh punase fooritulega liiklemise keeldu), siis viitab see juhtimisoskuse puudulikkusele. (p 12) Põhjendamatu oleks kindlustusandja tagasinõudeõiguse piiramine olukorras, mil liiklusreeglite rikkumine on ilmselge või mil liiklusrikkuja on selgelt hooletu. Samuti oleks ebamõistlik ja vastuolus LKindlS § 53 lg 2 p 3 ning lg 3 eesmärgiga lähtekoht, et mida selgem, üldtuntum ja elementaarsem on reegel, mida rikuti, ja mida suuremal määral on liiklusrikkuja seda reeglit eirates liiklusohtlikkust tõstnud, seda piiratum on kindlustusandja võimalus regressinõuet esitada. Kindlustusandjal peab olema õigus eeldada, et liikluses osalevatel juhtidel on juhtimisõigus, ning tagasinõudeõiguse piiramine juhtimisõiguse puudumise korral on õigustatud erandlikel juhtudel, näiteks siis, kui isik on unustanud jälgida juhtimisõiguse kehtivust ja see on hiljuti enne õnnetuse toimumist lõppenud või kui isikul on kehtiv juhtimisõigus mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid juhiluba ei loeta Eestis kehtivaks. (p 13)
3-2-1-45-16 PDF Riigikohus 16.06.2016
LKindlS § 48 lg 2 p 4 ei sätesta kindlustusandja kasuks tagasinõuet sellise isiku vastu, kes ise deliktiõiguslikult ei vastutaks selle tegevuse/tegevusetuse eest, millega viidatud säte seostab tagasinõude, sh võis liiklusõnnetuse toimumise ajal sõidukiomaniku teo õigusvastasus tuleneda VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 ja LS § 202 lg-st 1 (vt RKTKo nr 3-2-1-35-14, p-d 14-15). (p 14) Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab üldjuhul hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis peab ta sellise rikkumise tõendama (vt RKTKo nr 3-2-1-38-16, p 11). Eeltoodu kehtib ka siis, kui kindlustusandja esitab tagasinõude liikluskahju põhjustanud sõiduki valdaja või omaniku vastu. (p 14)
3-2-1-163-15 PDF Riigikohus 25.01.2016
LKindlS § 48 lg 2 p 4 eesmärk on anda kindlustusandjale tagasinõudeõigus eelkõige olukorras, kus sõidukit juhtinud isiku rikkumise tõttu suureneb kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosus. (p 11) LKindlS § 48 lg 2 p 4 kohaldamisel ehk tagasinõude olemasolu üle otsustamisel on juhtimisõiguse peatumise ja peatamise eristamine oluline, kui tagasinõue esitatakse auto omaniku (valdaja) vastu olukorras, kus ta ise juhtis autot, mitte aga olukorras, kus ta oli juhtimise teisele isikule üle andnud. (p 11) Olukorras, kus auto omanik annab juhtimise üle kolmandale isikule, on võimalik esitada tema vastu tagasinõue vaid juhul, kui isikul, kellele juhtimine üle anti, puudus juhtimisõigus. Juhiloa kehtivuse lõppemine ei ole juhtimisõiguse puudumine LKindlS § 48 lg 2 p 4 mõttes ja LKindlS § 48 lg 2 p 4 kolmas alternatiiv ei võimalda esitada tagasinõuet auto omaniku vastu isegi siis, kui ta andis juhtimisõiguse üle isikule, kelle juhtimisõigus oli peatatud. (p 11)
3-2-1-35-14 PDF Riigikohus 14.05.2014
LKindlS § 48 lg 2 p 4 võimaldab kindlustusandjal esitada tagasinõue ka kindlustuslepingu mittesõlminud isiku vastu, kes on toime pannud p-s 4 kirjeldatud teo, st juhtinud sõidukit ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigusta või kui tema sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või kui ta andis sõiduki juhtimise üle vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule (p 11). LKindlS § 48 lg 2 p 4 mõtteks ei ole see, et kindlustuslepingu sõlminud pool võtab ainuüksi lepingu sõlmimisega enda kanda need kohustused, mis võivad tekkida võimaliku liikluskahju tagajärjel, mille tekitab sõiduki üle tegelikku võimu teostav isik (p 14). LKindS § 48 lg 2 p 4 ei sätesta kindlustusandja kasuks tagasinõuet sellise isiku vastu, kes ise deliktiõiguslikult ei vastutaks selle tegevuse/tegevusetuse eest, millega viidatud säte seostab tagasinõude. Nt juhul, kui sõiduki juhtimise üleandmine vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule ei tooks kaasa deliktiõiguslikku vastutust üleandjale, ei oleks võimalik üleandja vastu tagasinõuet LKindS § 48 lg 2 p 4 alusel esitada (p 15).
3-2-1-97-12 PDF Riigikohus 02.11.2012
Kindlustusandja hüvitas LKindlS § 7 lg 1 järgi kindlustatu tekitatud kahu, kuid kuna leping oli muudetud maksevabaks, siis oli kindlustusandja õigustatud LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel esitama hagi kindlustusvõtja vastu.
3-2-1-4-10 PDF Riigikohus 16.03.2010
LS § 27 lg 4 järgi oli kostja juhiluba liiklusõnnetuse toimumise ajaks kaotanud Eestis kehtivuse. Liiklusseaduses puudub säte, mis reguleeriks isikule välismaal antud juhtimisõiguse tunnustamist. Seega on välisriigis väljaantud juhiloaga isikute juhtimisõigus Eestis seotud selle juhiloa kehtivusega ning olukorras, kus see juhiluba Eestis ei kehti, puudub isikul ka juhtimisõigus. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et LS § 27 lg 4 on vastuolus põhiseadusega. LKindlS § 48 lg 2 p-s 4 eristatakse omanikku ja valdajat sõidukit juhtinud isikust. Selle sätte mõttes on omanik või valdaja isik, kes on sõlminud kindlustuslepingu, st lepingupool. Järelikult saab selle sätte järgi esitada tagasinõude üksnes lepingupoole vastu. Hageja käitumist võiks pidada kostja suhtes vastuoluliseks ja seetõttu hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, kui hageja kostjaga kindlustuslepingut sõlmides teadis või pidi teadma, et kostjal ei ole juhtimisõigust. Vastasel juhul, kui kindlustusandjal oleks sellises olukorras tagasinõudeõigus, ei saaks teine lepingupool hoolimata kindlustusmaksete tasumisest sisuliselt kindlustuskaitset, kuna kindlustusandjal oleks tema vastu alati tagasinõudeõigus, kui ta sõidukit juhtides liiklusõnnetuse põhjustab.
3-2-1-138-06 PDF Riigikohus 31.01.2007
Kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada regressinõudeid ka kindlustusvõtja ning sõidukit juhtinud isiku vastu kuni 1. juunini 2001. a kehtinud LKindlS § 38 lg 2 p 3 järgi, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või oli andnud sõiduki juhtimise üle vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Lähtudes TsK §-s 460 sätestatud üldpõhimõtetest, on ka liiklusõnnetuses kannatanule kahju hüvitamise korral kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue liikluskahju eest vastutava isiku vastu. Kuna TsK § 449 järgi on organisatsioon kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate süü läbi nende töökohustuste täitmisel, siis võib kindlustusandja esitada regressinõude tööandja vastu, kui liiklusõnnetuse põhjustas organisatsiooni töötaja oma töökohustuste täitmisel.
3-2-1-105-06 PDF Riigikohus 28.11.2006
LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud.
3-2-1-55-06 PDF Riigikohus 19.06.2006
LKindlS § 48 lg 2 p 2 ei anna alust omistada ühe isiku tegevuse tagajärgi teisele isikule ega esitada regressinõuet selles sättes nimetamata isikute vastu.
3-2-1-48-06 PDF Riigikohus 14.06.2006
LKindlS mõttes saab valdajaks lugeda nii isikut, kes vastab AÕS §-s 33 sätestatud valdaja tunnustele, kui ka isikut, kes teostab sõiduki üle tegelikku võimu sõltumata sellest, kas see võim kvalifitseerub valdusena asjaõigusseaduse tähenduses. Seega saab kindlustusandjal LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel olla regressiõigus mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud kolmanda isiku vastu. LKindlS § 48 lg 2 p 2 ei anna alust omistada ühe isiku tegevuse tagajärgi teisele isikule ega esitada regressinõuet selles sättes nimetamata isikute vastu. Kohustusliku vastutuskindlustuse korral ei omanda kindlustusandja pärast kahju hüvitamist aga kannatanu õiguslikku positsiooni. Seega vastutab LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel hageja ees üksnes kahju tekitanud sõiduki juht. LKindlS § 48 lg 2 p-i 3 ei saa kohaldada, kui tuvastatud ei ole sõiduki juhtimise üleandmine alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olnud isikule. LKindlS § 48 lg 2 p 3 kohaldamine ei eelda sõiduki tahtlikku üleandmist joobes isikule. See säte on rakendatav ka siis, kui tuvastatakse, et sõiduk anti joobes isikule üle hooletusest. LKindlS ei näe ette kahju tekitamise eest vastutavate isikute solidaarvastutust kindlustusandja ees. Kahju tekitamise eest vastutavad isikud saavad kindlustusandja ees vastutada üksnes osavõlgnikena.
3-2-1-97-05 PDF Riigikohus 11.10.2005
LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel tekib kindlustusandja tagasinõudeõigus siis, kui sõidukijuht lahkus õigusakte rikkudes süüliselt liiklusõnnetuse toimumise kohalt.
3-2-1-125-02 PDF Riigikohus 31.10.2002
Kuni 31.05.2001 kehtinud LKindlS § 27 lg 5 ei ole erisäte TsK § 448 ja § 458 suhtes ning ei välista kahju tekitaja vastutust ega piira seda juhul, kui kannatanu ei saa hüvitist kindlustusandjalt. Kuni 31.05.2001 kehtinud LKindlS § 27 lg-st 5 ei tulene, et seadus käsitleks kahju tekitajat ja tema kindlustusandjat solidaarkohustuse subjektidena.
3-2-1-84-02 PDF Riigikohus 12.06.2002
LKindlS § 38 on erisätteks LKindlS § 5 suhtes (kohaldatud 01.07.1995 kuni 01.07.2001 kehtinud red). LKindlS § 38 lg 1 annab Eesti Liikluskindlustuse Fondile õiguse nõuda tekitatud liikluskahju regressi korras hüvitamist ka sõiduki juhilt.
3-2-1-164-00 PDF Riigikohus 21.12.2000
Ringkonnakohus on asunud õigesti seisukohale, et kindlustusvõtja rikkus LKindlS § 28 lg 1^2 ja 8^9. See annab kindlustusandjale LKindlS § 38 lg 2 p 5 ja 6 kohaselt regressiõiguse kindlustusvõtja vastu ning võimaldab panna vastutuse kannatanu ees kindlustusvõtjale kui kindlustusandja vabaneb vastutusest LKindlS §-de 28 lg 3 ja 27 lg 8 ning 34 lg 1 kohaselt.
3-2-1-129-00 PDF Riigikohus 06.11.2000
Tulenevalt LKindlS § 38 lg-st 1 tuleb järeldada, et kindlusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil on regressi korras õigus nõuda sama paragrahvi teises lõikes märgitud juhtumitel nii liikluskahju hüvitamist kui ka juhtumi käsitlemise kulutusi.
3-2-1-102-99 PDF Riigikohus 04.11.1999
Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et LKindlS § 38 lg p 5 alusel saab esitada regressinõude sõidukit juhtinud isiku vastu, kui isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, kuid sellel alusel ei ole võimalik esitada regressinõuet kindlustusvõtja vastu, kes ei juhtinud sõidukit liiklusõnnetuse toimumise ajal.
3-2-3-17-98 PDF Riigikohus 03.12.1998
3-2-3-14-98 PDF Riigikohus 17.11.1998
Kahju tekitamise ajal 1993. a kehtinud LKS § 29 lg 1 kohaselt piiratakse kindlustusseltsi ja liikluskindlustuse fondi regressiõigust üksnes liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu.
3-2-1-88-98 PDF Riigikohus 29.09.1998
Kindlustusseltsil oli õigus LKindlS § 29 lg 2 kohaselt esitada regressinõue sõiduki juhi vastu, kes oli tekitanud liikluskahju, juhtides sõidukit alkoholijoobes.
3-2-3-8-97 PDF Riigikohus 29.05.1997

Kokku: 28| Näitan: 1 - 20