/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-111-05 PDF Riigikohus 21.11.2005

Suurema ohu allika valitseja vastutust välistavaks vääramatuks jõuks võib olla erakorraline looduslik faktor, mis asub suurema ohu allikast lähtuva ohu asemele ning mille toimega ei saanud ega pidanud suurema ohu allika valitseja ja kannatanu arvestama. Suurema ohu allika valitseja vastutuse võib välistada ka kannatanu tahtlus ennast kahjustada.


TsK §-st 458 tuleneva vastutuse kohaldamiseks peab kannatanu tõendama põhjusliku seose suurema ohu allika toime (sõiduki liikumise) ja kahju vahel. Seega pole vaja tõendada suurema ohu allikat valitsenud isiku tegu, teo õigusvastasust ega süüd.

Suurema ohu allika valitseja vastutust välistavaks vääramatuks jõuks võib olla erakorraline looduslik faktor, mis asub suurema ohu allikast lähtuva ohu asemele ning mille toimega ei saanud ega pidanud suurema ohu allika valitseja ja kannatanu arvestama. Suurema ohu allika valitseja vastutuse võib välistada ka kannatanu tahtlus ennast kahjustada.


LKS § 33 lg-s 5 ette nähtud viivist saab nõuda üksnes varakahju hüvitamise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Isikukahju hüvitamisega viivitamisel tuleb kuni võlaõigusseaduse jõustumiseni kohaldada TsK § 231 lg-s 1 sätestatud viivist.


Liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKS § 34 lg 1 kohaselt oli liikluskindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest, kui kannatanu on ise vastutav kahju tekkimise eest või kui pole tegemist liikluskahjuga või kui hüvitamine oleks vastuolus liikluskahju hüvitamise põhimõtetega. Kannatanu on ise vastutav kahju tekitamise eest tulenevalt TsK §-st 458 üksnes juhul, kui kahju põhjuseks oli kannatanu tahtlus.

3-2-1-132-04 PDF Riigikohus 18.11.2004

Kindlustuse vahekohus on vaidluse lahendamise kohtueelne komisjon, mille pädevus on sarnane töövaidluskomisjoniga. Seetõttu saab kindlustuse vahekohtu otsuste vaidlustamise korral kohaldada senist kohtupraktikat töövaidluskomisjoni otsuste vaidlustamise kohta.


Kindlustusandjale läheb VÕS § 492 lg 1 kohaselt tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Nõude omandajale lähevad VÕS § 167 lg-st 3 tulenevalt üle ka kõik senise võlausaldaja kõrvalnõuded. Seega läheb kindlustusandjale üle ka õigus nõuda viivist.

3-2-1-134-00 PDF Riigikohus 30.11.2000

Kohtud on vääralt kohaldanud LKindlS § 33 lg 5 sätestatut, millest expressis verbis tuleneb, et hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja maksab liikluskahju hüvitamisega viivitamisel viivist 0,2% vara taastamiseelsest väärtusest iga päeva kohta, kuid mitte enam kui 100% hüvitise summast.

3-2-1-75-99 PDF Riigikohus 16.06.1999

Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud on sündmuskohalt lahkunud juhtunust politseile teatamata ja pole kokku leppinud kooskõlas LE p 197, ning kindlustusandjale teatamise järel selgub, et poolte hinnangud liiklusõnnetuse toimumise põhjuste ning vastutuse jagunemise osas lähevad lahku, ei ole LKindlS § 28 lg 5 alusel kindlustusandjal kohustusi enne, kui pooled on vaidluse lahendanud ettenähtud korras. Liiklusõnnetuses osalenud isikute vaidlus lahenes alles ringkonnakohtu otsusega. Seepärast ei olnud enne seda tegemist kostja viivitusega LKindlS § 33 tähenduses.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json