/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-151-03 PDF Riigikohus 19.12.2003
Kui isik asub eluruumi kasutama õigusliku aluseta, kuid saavutab enda poolt ebaõigete andmete esitamise tõttu sissekirjutuse eluruumi, siis ainuüksi üüriarvete saatmisest, mis tulenes eluruumi registreerimisest ja eluruumi tegelikust kasutamisest, ei saa järeldada, et elanik kasutab eluruumi üürilepingu alusel.
Ruumidest saab välja tõsta vaid täitedokumendis (kohtuotsuses) nimeliselt märgitud isikuid. Isikud, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, tuleb kohtumenetlusse kaasata kostjana.
3-2-1-113-01 PDF Riigikohus 19.12.2001
Tulenevalt ES §-st 14 lg 1, ei põhine elamuühistu korteri kasutamise õigus omandiõigusel, vaid liikmelisusel. Osamaks on üksnes liikme omand, sellest on tehtud erand ES § 21 lg-s 1, kus tunnustatakse osamaksu kuulumist abikaasade ühisomandisse. Elamuühistu osamaksu omandamist kaasomandisse seadus ei võimalda.
ES § 4 kohaselt võib eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks olla omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus, eluruumi üürileping või mõni muu seaduses ettenähtud alus. Seadus ei sätesta ühise tegutsemise lepingut eluruumi kasutamise õigusliku alusena.
3-2-1-87-01 PDF Riigikohus 28.05.2001
Kohus rikkus TsMS § 36 nõudeid, istungi protokollidest ei nähtu kaasistujate nimesid. Kuid protokollidest nähtuv kinnitab kassatsioonkaebuse väidet, et kohtukaasistuja vahetumisel asja algusest peale ei arutatud. Seega rikkus esimese astme kohus TsMS § 172 lõiget 3, mis sätestab, et asja arutab algusest lõpuni sama kohtukoosseis; kohtukaasistuja vahetumise korral asja läbivaatamisel arutatakse asja algusest peale. Selline protsessinormi oluline rikkumine on aluseks ringkonnakohtu poolt TsMS § 333 lg 2 kohaldamisele.
Apellatsioonikohus on hagi lahendamisel ja kostjate vaidlusalusest elamust väljatõstmisel ilma teist eluruumi vastu andmata ebaõigesti kohaldanud rendiseadust. Vastavalt ES § 28 lg-le 3 kuuluvad eluruumi tasuta kasutamisel kohaldamisele eluruumi üürilepingut reguleerivad sätted.
3-2-1-124-00 PDF Riigikohus 08.12.2000
Kohtuotsust ei saa põhistada tõendamata väidetega. Kohtuotsuses märgitud põhjendus, et teiste protsessiosaliste väited kinnitavad, et kostja oli ajutine elanik, ei ole kooskõlas kohtuotsuse sisule esitatavate nõuetega (TsMS § 330 lg 4).
Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et ES § 53^1 lg 2 alusel on üürileandjal õigus hageda üürniku tunnistamist eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks. Seetõttu ei ole asjas vastuhagi rahuldamata jätmise aluseks mitte see, et ajutine elanik ei saa hageda korteri omaniku tunnistamist eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks, nagu apellatsioonikohus ekslikult leidis, vaid see, et seaduse järgi on üürileandjal õigus hageda üürniku tunnistamist eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks.
Apellatsioonikohus leidis eksklikult, et üürisuhet ei saa tõendada üüriandja poolt esitatud üüriarvetega. ES § 31 lg 1 järgi peab üürileping olema sõlmitud kirjalikult. Tulenevalt TsK § 166 lg 2 on lubatud kirjaliku lepingu sõlmimine nii ühe dokumendi (üürilepingu) koostamisega kui ka kirjaliku lepingu tõendamine dokumentidega, mida pooled ona vahetanud (üüriarved).
3-2-1-47-00 PDF Riigikohus 19.04.2000
ES §-s 5 sätestatud elamuõiguslikud tagatised ei laiene eluruumi õgisuliku aluseta valdavale ja kasutavale isikule. Eluruumi vabastamisest keeldumisel on omanikul õigus nõuda seadusvastase valdaja väljatõstmist AÕS § 80 lg-le 2 tuginedes.
3-2-1-67-97 PDF Riigikohus 22.05.1997
Protsessi tuleb kaasata kõik isikud, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustab. Kohus rikkus TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid.
Üürilepingut ei ole võimalik tunnustada või mitte tunnustada. Üürileping kehtib ilma kohtupoolse tunnustuseta kuni lõppemise, lõpetamise või kehtetuks tunnistamiseni.
3-2-1-62-97 PDF Riigikohus 15.05.1997
Elamu on hoone, mis on ehitatud alatiseks elamiseks ja võetud selleks kasutusse vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale (ES § 2 lg 2). Kui selle korra kohast luba ei ole välja antud, siis ei ole aiamaja elamu. Haldustoimingud, mis tehti aiamajale majaraamatut välja andes ja kedagi sinna sisse kirjutades, ei loo seaduslikku alust aiamaja kasutamiseks eluruumina.
III-2/1-100/95 PDF Riigikohus 21.12.1995
III-2/1-54/95 PDF Riigikohus 04.10.1995
III-2/1-13/95 PDF Riigikohus 13.03.1995
III-2/1-16/94 PDF Riigikohus 20.05.1994

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json