Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-146-09 PDF Riigikohus 04.02.2010
ES
Enne 1. septembrit 1994 kehtinud tsiviilkoodeksi § 49 järgi ei olnud eluruumi üürileping tühine alates 1. juulist 1992. a kehtinud ES § 31 lg-s 1 sätestatud eluruumi üürilepingu kirjaliku vormi nõude järgimata jätmise tõttu, sest ES § 31 lg 1 ei näinud kirjaliku vormi nõude rikkumise tagajärjena ette eluruumi üürilepingu tühisust. 1. septembril 1994 jõustunud TsÜS § 93 lg 1 kohaselt oli seaduses sätestatud kohustusliku lihtkirjaliku vormi nõude järgimata jätmisel tehing tühine, kui seadusest ei tulenenud teisiti. See reegel ei olnud siiski absoluutne, sest seaduses sätestatud vorminõude eesmärgist võis tuleneda, et vorminõude rikkumine ei pea kaasa tooma tehingu tühisust. Ka pärast 1. septembrit 1994 ei olnud ES § 31 lg 1 eesmärgiks kaasa tuua muus kui kirjalikus (või kirjalikus ja notariaalselt tõestatud) vormis sõlmitud eluruumi üürilepingu tühisust ning järelikult kehtisid ka alates 1. septembrist 1994. a sõlmitud suulised eluruumi üürilepingud.
3-2-1-28-06 PDF Riigikohus 18.04.2006
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-111-98.
3-2-1-7-04 PDF Riigikohus 11.02.2004
Kui suulise üürilepingu tingimusi ei ole võimalik tuvastada, siis tuleb lähtuda elamuseaduses sätestatust.
3-2-1-66-03 PDF Riigikohus 02.06.2003
EK § 45 lg 1 järgi oli order ainus alus, mis andis õiguse eluruumi asuda. Eluruumi üürileping sõlmiti orderi alusel ning kui eluruum oli seadusevastaselt asustatud orderit välja andmata, võis kohus eluruumi üürilepingu tunnistada kehtetuks. Sellest järelduvalt oli kehtiv ka üürileping, mis oli sõlmitud orderit välja andmata.
3-2-1-25-03 PDF Riigikohus 19.03.2003
ES § 33 lg 1 p 4 näol on tegemist erandiga üldisest normist (ES § 32 lg 1), mille kohaselt on lepingut nõuetekohaselt täitnud üürnikul eesõigus sõlmida uus üürileping. Selline erand peab üürilepingus olema selgelt väljendatud. Üürileandja soovi välistada üürniku eesõigus uue lepingu sõlmimiseks oleks saanud selgelt reguleerida näiteks konkreetse viitega ES § 33 lg 1 p-le 4.
3-2-1-111-02 PDF Riigikohus 08.11.2002
Üürilepingu kehtivuse hindamisel on ES § 57 lg 1 erireegel, võrreldes 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadusega. ES § 28 lg 2 järgi võis üürilepingu järgi üürileandjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik. AS Tremonte selliseks isikuks ei olnud, mistõttu tema sõlmitud asustamata (vabanenud) eluruumi üürileping oli vastuolus elamuseadusega ning tuleb tunnistada ES § 57 lg 1 kohaselt kehtetuks.
3-2-1-115-02 PDF Riigikohus 06.11.2002
ES § 28 lg-s 2 (kuni 29.11.2000 kehtinud red) kohaselt võis üürilepingu järgi üürileandjaks olla eluruumi omanik või tema volitatud isik. Leidnud, et hageja õigust olla üürileandja tuleb tõendada, pidi apellatsioonikohus tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamiseks andma hagejale võimaluse esitada üürileandjaks oleku kohta tõendid.
3-2-1-111-98 PDF Riigikohus 18.11.1998
TsK § 49 kohaselt tõi seadusega nõutud kirjaliku vormi mittejärgimine kaasa tehingu kehtetuse seaduses otseselt nimetatud juhtudel. Seega võis enne TsÜS jõustumist 1. septembril 1994 üürisuhe põhineda suulisel üürilepingul, kuna TsK ja Elamukoodeks ei sätestanud, et kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa tehingu kehtetuse.

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane