/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-149-03 PDF Riigikohus 07.01.2004
Mõistlik ei ole tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele maa- või linnakohtus. EIÕK art 6 lg 1 kohustab tagama igaühele õiguse asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Vt Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu määrus nr 3-3-4-2-02.
Kuna notar on NotS § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslik ameti kandja ning RVastS § 2 lg 1 järgi võib kahju hüvitamist nõuda ka avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult, siis peab notari ametikohustuse täitmise või täitmata jätmise küsimuse lahendama halduskohus.
3-2-1-125-03 PDF Riigikohus 10.12.2003
Notari kahju hüvitamise kohustise tekkimiseks NotS § 20 lg 1 järgi ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja kahju vahel, vaid võib seisneda sündmuste jadas, mille notar oma ametikohustuste rikkumisega loob.
Võttes vastu välismaal väljaantud legaliseerimata volikirja, jättis notar kontrollimata tehingu poole esindaja volitused. Legaliseerimata volikirja alusel tehingu tõestamine on raske ettevaatamatus ametiülesannete täitmisel NotS § 20 lg 1 tähenduses, sest notar oli teadlik legaliseerimistõendi vajalikkusest ja tõestas tehingu selle puudumisest hoolimata. Notari kahju hüvitamise kohustise tekkimiseks NotS § 20 lg 1 järgi ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja kahju vahel, vaid võib seisneda sündmuste jadas, mille notar oma ametikohustuste rikkumisega loob. NotS § 20 lg 1 järgi vastutab notar otsese varalise kahju eest, mis on tekkinud tema poolt tahtlikult või raskest ettevaatamatusest tehtud ebaõigete tegude tagajärjel. Kahjuhüvitise vähendamist kahju tekitanu süü vormi ja õigusvastase teo toimepanemise asjaolusid arvestades notariaadiseadus ette ei näinud.
NotS § 20 lg 1 järgi vastutab notar otsese varalise kahju eest, mis on tekkinud tema poolt tahtlikult või raskest ettevaatamatusest tehtud ebaõigete tegude tagajärjel. Kahjuhüvitise vähendamist kahju tekitanu süü vormi ja õigusvastase teo toimepanemise asjaolusid arvestades notariaadiseadus ette ei näinud.
3-2-1-129-02 PDF Riigikohus 27.11.2002
Võttes NotS § 55 nõudeid rikkudes vastu välismaal väljaantud legaliseerimata volikirja, jättis notar kontrollimata hageja esindaja volitused. Sellise volikirja alusel tehingu tõestamist tuleb käsitleda vähemalt raske ettevaatamatusena, kuna nõudeid vastava notariaaltoimingu tegemiseks eirati olulisel määral ja notar sai sellest aru. Arvestades NotS § 44 lg-s 1 sätestatut ei välista notari süüd ega vabasta teda vastutusest notari nõutud legaliseerimistõendi hilisem esitamine.
3-2-1-81-02 PDF Riigikohus 17.06.2002
ÄS § 506 lg-s 6 sätestatud piirang kehtib ka kolmandate isikute suhtes, vaidlusalune ostu-müügileping on TsÜS § 66 lg 2 ja § 103 lg 1 kohaselt tühine. Ainuüksi see, et mõlemad pooled on tehingut täitnud, ei muuda seda kehtivaks. Tehingu tühisuse hindamisel omab tähendust tehingu materiaalne alus, mitte see, kas, millal ja millistel asjaoludel tehinguosaline tehingu tühisuse tuvastamise nõude esitas.
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 227 lg-s 2 sätestatut, tuginedes otsuses tõendile, mida ei olnud asja juurde võetud.
ÄS § 506 lg 6 kohustas notarit ehitise ostu-müügilepingu tõestamisel kontrollima, kas ehitise omandamiseks on olemas nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku otsus, selle puudumisel aga äriühingu põhikirja. Notar on eksinud 1. veebruarini 2002. a kehtinud NotS-s selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu. Kuna see on toonud kaasa tõestatud tehingu tühisuse, on ostu-müügilepingu tõestamine notaripoolne raske ettevaatamatus oma ametiülesannete täitmisel NotS § 20 lg 1 tähenduses. Raske ettevaatamatusena tuleb mõista käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist oma kohustuste täitmisel. Notar on tõestanud tühise tehingu, tuvastatud on tema vastutus NotS § 20 lg 1 alusel. Notari vastu esitatud kahju nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Otsese kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata sarnaselt saamata jäänud tuluga lähtuvalt otsese kahju tõenäolisest suurusest.
Notar on tõestanud tühise tehingu, tuvastatud on tema vastutus NotS § 20 lg 1 alusel. Notari vastu esitatud kahju nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Otsese kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata sarnaselt saamata jäänud tuluga lähtuvalt otsese kahju tõenäolisest suurusest.
3-2-1-49-02 PDF Riigikohus 15.05.2002
TsMS § 94 lg 3 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik.
TsMS § 231 lg 4 ja § 95 rikkumised võivad olla küll kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuid ei ole igal juhul aluseks asja saatmiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnkohus ei põhjendanud, miks ei ole nimetatud puudusi võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
Kindlustusandja vastutus hageja ees võis tuleneda kas kohustuslikust või vabatahtlikust notari vastutuskindlustusest. Kohustusliku vastutuskindlustuse puhul tuleb kindlustusandja vastutuse puhul arvestada TsK § 172 lg-s 1 sätestatut. Kui tegemist ei ole kohustusliku vastutuskindlustusega, sõltub kindlustusandja vastutus kolmanda isiku ees kindlustuslepingus ja selle üldtingimustes, notari tsiviilvastutuse kindlustamise eritingimustes ja ametialase tsiviilvastutuse üldtingimustes kokkulepitust. Kindlustusleping soodustatud isiku kasuks võis olla sõlmitud ka notariaadiseaduses ettenähtust soodsamatel tingimustel.
3-2-1-77-01 PDF Riigikohus 14.06.2001
Notariaadiseaduse § 47 lg 3 kohaselt kontrollib notar tehingu tõestamisel, kui tehing tehakse esindaja kaudu, esindaja volitusi. Ringkonnakohus tuvastas, et notar ei kontrollinud esindajal tehingu tegemiseks volituste olemasolu piisavalt. Tuleb hinnata, kas nõutav hüvitis on otsene varaline kahju, mis tekkis kostja õigusvastase teo tagajärjel ning kas õigusvastases teos esineb kostja süü ettevaatamatusena või raske ettevaatamatusena.
Hagejat esindav tegevdirektor oli ostu-müügilepingu sõlmimise ajal hageja töötaja, kes tehingut tehes täitis oma töökohustusi ning kelle vastutus võib nende täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest järgneda töökoodeksis sätestatud korras. Kostjale ei saa panna vastutust hagejale võimaliku kahju tekitamise eest TsK § 448 alusel.
TsÜS § 103 lg 2 kohaselt, kui isik, kelle nimel tegi tehingu isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, selle hiljem heaks kiidab, on tehing kehtiv algusest peale. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et vaidlusaluse tehingu heakskiitmisena saab käsitleda hageja majandusaasta aruandega bilansi kinnitamist, milles kajastus tehinguga omandatud vara. ÄS §-st 506 lg 6 tulenevalt võis ehitise omandamise tehingu lugeda kohus kehtivaks ainult tingimusel, kui aktsiaseltsi nõukogu või selle puudumisel üldkoosolek selle hiljem heaks kiitis, sellist otsust hageja vastu võtnud ei ole.

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json