3-2-1-188-15
|
Riigikohus |
09.03.2016 |
|
TsMS § 442 lg 8 mõttes tähendab kohtuotsuse põhjendamine muu hulgas seda, et nõude lahendamisel tuleb tuvastada kõik asjaolud, mis on selle sätte rakendamise eelduseks, mille alusel nõuet lahendatakse (vt RKTKo nr 3-2-1-4-10, p 12). (p 12)
Korteriomanike valitud valitsejal ei ole seadusest tulenevalt pädevust teha korteriomanike üldkoosolekusse puutuvaid otsustusi, sh üldkoosoleku otsuseid tühistada. Seetõttu ei ole ka õiguslikku tähendust, kas valitseja tunnistab üldkoosoleku otsuse kehtivust või mitte. Küsimuse, kas korteriomanike üldkoosoleku otsus kehtib või mitte, peavad omavahel selgeks vaidlema korteriomanikud hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 järgi. Tulenevalt KOS § 24 lg-st 5 kehtib eelöeldu ka korterihoonestusõiguse omaniku ja elamu teiste korterihoonestusõiguse omanike vahelises suhtes. (p 10)
Korteriomanike (sh korterihoonestusõiguse omanike) ja valitseja vahel on lepinguline õigussuhe. Lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu (VÕS § 692) tunnustele. Viimati nimetatud juhul sõlmib valitseja kui komisjonär kolmanda isikuga lepingu enda nimel, kuid korteriomanike kui komitentide arvel, näiteks juhul, kui valitseja korraldab elamu varustamist kommunaalteenustega või elamus remonttööde tegemist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-163-14, p 15; RKTKo nr 3-2-1-33-06, p 17). (p 11)
Korteriomanike valitud valitsejal ei ole seadusest tulenevalt pädevust teha korteriomanike üldkoosolekusse puutuvaid otsustusi, sh üldkoosoleku otsuseid tühistada. Seetõttu ei ole ka õiguslikku tähendust, kas valitseja tunnistab üldkoosoleku otsuse kehtivust või mitte. Küsimuse, kas korteriomanike üldkoosoleku otsus kehtib või mitte, peavad omavahel selgeks vaidlema korteriomanikud hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 järgi. Tulenevalt KOS § 24 lg-st 5 kehtib eelöeldu ka korterihoonestusõiguse omaniku ja elamu teiste korterihoonestusõiguse omanike vahelises suhtes. (p 10)
Isik saab kahju hüvitamise nõude esitamisel tugineda korteriühistu kodukorra sätte ja üldkoosoleku otsuse kehtetusele ainult siis, kui need on (tagantjärele) kehtetuks tunnistatud kas korterihoonestusõiguste omanike hilisema üldkoosoleku otsusega või hagita asjas tehtud kohtumäärusega, millega kohus on rahuldanud isiku KOS § 15 lg 4 alusel TsMS § 613 lg 1 järgi esitatud hagita menetluse avalduse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. (p 13)
Korteriomanike valitud valitsejal ei ole seadusest tulenevalt pädevust teha korteriomanike üldkoosolekusse puutuvaid otsustusi, sh üldkoosoleku otsuseid tühistada. Seetõttu ei ole ka õiguslikku tähendust, kas valitseja tunnistab üldkoosoleku otsuse kehtivust või mitte. Küsimuse, kas korteriomanike üldkoosoleku otsus kehtib või mitte, peavad omavahel selgeks vaidlema korteriomanikud hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 järgi. Tulenevalt KOS § 24 lg-st 5 kehtib eelöeldu ka korterihoonestusõiguse omaniku ja elamu teiste korterihoonestusõiguse omanike vahelises suhtes. (p 10)
Korteriomanike (sh korterihoonestusõiguse omanike) ja valitseja vahel on lepinguline õigussuhe. Lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu (VÕS § 692) tunnustele. Viimati nimetatud juhul sõlmib valitseja kui komisjonär kolmanda isikuga lepingu enda nimel, kuid korteriomanike kui komitentide arvel, näiteks juhul, kui valitseja korraldab elamu varustamist kommunaalteenustega või elamus remonttööde tegemist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-163-14, p 15; RKTKo nr 3-2-1-33-06, p 17). (p 11)
|
| 3-2-1-128-15
|
Riigikohus |
04.11.2015 |
|
Komisjonär ei vabane vastutusest lepingurikkumise eest põhjusel, et ta ei saanud ostetud asja valdust. Kui komisjonär on kohustatud ostma komitendile eseme, peab ta VÕS § 698 lg 1 kohaselt täitma kõik ostja kohustused, muu hulgas kohustuse ese üle vaadata ja avastatud puudusest müüjale teatada. Millegi ostmiseks sõlmitud komisjonilepingu (ostukomisjoni) puhul on komisjonäri kohustuseks omandada komitendi juhistele vastav komisjoniese. Kuna komisjonär tegutseb enda nimel, saab müügilepingu pooleks ja komisjonilepingu järgi omanikuks kõigepealt tema. Omandi ülekandmine komitendile toimub komisjonilepingu täitmise käigus saadu väljaandmiskohustuse täitmise eesmärgil ja vastavalt konkreetse komisjonieseme käsutamise suhtes kehtivatele nõuetele. Vallasasi tuleb anda komitendi valdusesse ja kanda talle omand üle. Komisjonär võib väljaandmiskohustuse täita ka omandamisvõimaluse loomisega, nt müügilepingust tulenevate nõuete loovutamisega.
Komisjonilepingule kohaldatakse VÕS § 692 lg 2 järgi mh käsunduslepingu kohta sätestatut. VÕS § 620 lg-st 1 tulenevalt peab komisjonär tegutsema komisjonilepingu laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Komisjonär peab täitma nõuetekohaselt kõik temal lasuvad kohustused, et vältida tehingu nurjumist õiguskaitsevahendite kasutamise või muude võimalike vastuväidete tõttu. Ostukomisjoni puhul on komisjonär kohustatud ostetud asja vastu võtma, üle vaatama ja tasuma ostuhinna. Kui kolmas isik rikub lepingut, peab komisjonär rakendama kohaseid õiguskaitsevahendeid või tegema muid toiminguid kahju tekkimise vältimiseks või minimeerimiseks ning nõuete esitamise võimaluse säilitamiseks (nt ostukomisjoni korral asja üle vaatama ja müüjale lepingule mittevastavusest teatama (VÕS §-d 219, 220)). Kuna komitent ei ole komisjonäri tehtava tehingu osaliseks, on tema võimalused õiguskaitsevahendite ja nõuete maksmapanekuks piiratud, mistõttu peab komisjonär tegema komitendi huvide kaitseks vajalikke toiminguid seni, kuni ta on loovutanud nõuded komitendile või on muul viisil taganud, et komitent saab oma õigusi ise kaitsta. (p 11)
|
| 3-2-1-26-15
|
Riigikohus |
22.04.2015 |
|
Ainuüksi kauba komisjonimüüki andmine ei anna komitendile nõudeõigust komisjonäriga kokkulepitud alghinna ulatuses (millest tuleb maha arvata komisjonitasu, kui kaup õnnestunuks kohe müüa), kui asi müüakse alghinnast madalama hinnaga. Komitent peab tõendama kauba hariliku väärtuse, st tõendama nt seda, millise hinnaga oleks ta suutnud ise kauba müüa, kui ta oleks kauba õigel ajal müügilt tagasi võtnud. (p 11)
Komisjonär peab komitendiga kokkulepitud kauba kõrge alghinna korral komitenti VÕS § 624 lg 1 järgi eraldi teavitama olulisest, st üle 50% ulatuvast allahindlusest. (p 10)
Tüüptingimus, mille kohaselt on komisjonäril õigus hinda alandada, ei ole vastuolus seadusega ega tühine. Allahindlused komisjonimüügil on sellele lepinguliigile omased. (p 9)
Komisjonileping on teenuse osutamise leping, mille olemuse kohaselt peab komisjonär tegema lepingu täitmiseks kõik mõistlikult võimaliku (VÕS § 24 lg 1 teine alternatiiv). Kui tegemist on müügikomisjoniga, on komisjonäril kohustus teha mõistlikke pingutusi komitendi eseme müümiseks, sh vastupidise juhise puudumise korral eseme müümiseks võimalikult kõrge hinnaga, mida tuleb pidada lepingu üheks eesmärgiks. (p 10)
Ainuüksi kauba komisjonimüüki andmine ei anna komitendile nõudeõigust komisjonäriga kokkulepitud alghinna ulatuses (millest tuleb maha arvata komisjonitasu, kui kaup õnnestunuks kohe müüa), kui asi müüakse alghinnast madalama hinnaga. Komitent peab tõendama kauba hariliku väärtuse, st tõendama nt seda, millise hinnaga oleks ta suutnud ise kauba müüa, kui ta oleks kauba õigel ajal müügilt tagasi võtnud. (p 11)
Komisjonär peab komitendiga kokkulepitud kauba kõrge alghinna korral komitenti VÕS § 624 lg 1 järgi eraldi teavitama olulisest, st üle 50% ulatuvast allahindlusest. (p 10)
Tüüptingimus, mille kohaselt on komisjonäril õigus hinda alandada, ei ole vastuolus seadusega ega tühine. Allahindlused komisjonimüügil on sellele lepinguliigile omased. (p 9)
Tüüptingimus, mille kohaselt on komisjonäril õigus hinda alandada, ei ole vastuolus seadusega ega tühine. Allahindlused komisjonimüügil on sellele lepinguliigile omased. (p 9)
|
| 3-2-1-33-06
|
Riigikohus |
24.04.2006 |
|
Lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu tunnustele.
Kui elamu valitseja tegutses elamut valitsedes ja käsunduslepingut täites oma majandustegevuse raames, siis tulenevalt VÕS § 620 lg-st 2 oli valitseja kohustatud temalt nõutavatest kutseoskustest tulenevalt kaasomandi eseme seisukorda kontrollima omal algatusel, ootamata selleks korteriomanike juhiseid.
|
Facebook
Twitter