2-21-7989/94
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
12.10.2023 |
|
Ühisinvesteeringute internetiplatvormi kasutamise koostöölepingu puhul on olemuslikult tegemist maaklerilepinguga VÕS § 658 lg 1 mõttes. Vahendatavaks tehinguks on finantseerimisleping. (p 14)
Üldjuhul on maakleril õigus maakleritasule, kui maaklerilepingu eesmärk on saavutatud, st vahendatud leping on sõlmitud (VÕS § 664 lg 1). Samas on VÕS § 664 lg 1 dispositiivne norm, mistõttu võivad pooled kokku leppida maakleritasu maksmises ka siis, kui vahendatud lepingut ei ole sõlmitud, kuid maakler on oma kohustuse täitnud ning sobiva kolmanda isikuga lepingut käsunditäitja jaoks vahendanud. Kohtumenetluses tuleb maakleril tõendada, et maakleritasu maksmise tingimused on täidetud, sh kokkuleppe sõlmimine maakleritasu maksmiseks enne vahendatud lepingu sõlmimist. (p 15)
Seadus ei võimalda tuvastada õigussuhet üksnes kirjalikult vormistatud lepingu pealkirja või selles kasutatud terminite alusel. Sõltumata sellest, kas pooled nimetavad lepingus kokkulepitud raha maksmise kohustust tasuks, leppetrahviks või muuks, tuleb kohtul õigussuhte kvalifitseerimisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest või sellest, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg-d 1 ja 4). (p 17)
Leppetrahv VÕS § 158 lg 1 mõttes on olemuslikult seotud lepingu rikkumisega, millele vastab kohustust rikkunud lepingupoole kohustus maksta lepingus määratud rahasumma. Ainult sellisele rikkumisega seotud kokkuleppele kohaldatakse leppetrahvi regulatsiooni, sh leppetrahvi nõudmisest teatamise kohustust (VÕS § 159 lg 2). Kui tegemist on muu tasuga, siis ei ole leppetrahvinõudele kohalduvad sätted asjakohased. (p 17)
See, kas vaidlusalune kiri on VÕS § 159 lg 2 mõttes teade leppetrahvi nõudmise kohta, tuleb välja selgitada vastavalt tahteavalduse tõlgendamise reeglitele. Iseenesest ei eelda VÕS § 159 lg 2 mõttes leppetrahvi nõudmisest teatamine, et teade sisaldaks sõna leppetrahv või viitaks leppetrahvi reguleerivale lepingu punktile. Kohtul tuleb hinnata, kas lepingut rikkunud pool või mõistlik isik tema asemel vähemalt oleks pidanud aru saama, et konkreetse tahteavaldusega teatab õigustatud pool oma kavatsusest nõuda lepingus rikkumise puhuks kokku lepitud rahasummat (VÕS § 158 lg 1). (p 20)
|
| 2-20-331/47
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
22.12.2021 |
|
Maakleritasu sõltuvusse seadmine osutatud teenuse tulemusest (müügihinnast) ei ole maaklerilepingu sätete dispositiivse iseloomu tõttu välistatud, kuid see peaks oma erandlikkuse ja ühte poolt kahjustava iseloomu tõttu olema selgesti kokku lepitud (vt RKTKo nr 2-18-1521/36, p 13). Selline erikokkulepe, mis oleks maakleritasu saamise eeldus, peaks nähtuma maaklerilepingust või olema tõendatud muude tõenditega, sh lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatud ja tõendatud asjaoludega. Erikokkuleppe olemasolu tõendamise koormis lasub käsundiandjal. (p 11.1)
Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (vt RKTKo nr 3-2-1-169-15, p 11). (p 13.1)
Kui käsundiandja on loonud maaklerile usaldusel põhineva ettekujutuse, et ka madalam hinnatase täidab käsundiandja miinimumeesmärki ning et ta on selles osas, mis puudutab miinimumhinda, nõustunud madalama hinnaga ega lähtu algselt miinimumhinnaga seotud tulemustasu kokkuleppest, kuid seejärel keeldub tulemustasu maksmisest, on käsundiandja käitunud vastuoluliselt (venire contra factum proprium) ja seega vastuolus hea usu põhimõttega. (p 13.2)
Olukorras, kus käsundiandja ise on lasknud maakleril algselt määratud miinimumhinnast madalama hinnaga müüki ette valmistada ning müünud hoonestusõiguse maakleri leitud huvilisele miinimumhinnast soodsamalt, oleks vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega kohaldada algselt määratud miinimumhinda sätestavat lepingupunkti viisil, et maakler jääks ilma lepingus kokku lepitud tasust. (p 13.3)
|
| 2-18-1521/36
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
30.10.2019 |
|
Maaklerileping on oma olemuselt tasuline leping (vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-13, p-d 18‒19). (p 11)
Maakleritasu saamine VÕS § 664 lg 1 mõttes eeldab, et maakleri panuse tulemusena sõlmib käsundiandja maakleri vahendatud või osundatud kolmandate isikutega lepingu.
Käsundiandjal ei ole kohustust asja müüa hinna eest, mille ta oli avaldanud maaklerile. Selline erikokkulepe, mis oleks maakleritasu saamise eeldus, peaks nähtuma maaklerilepingust või olema tõendatud muude tõenditega, sh lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatud ja tõendatud asjaoludega. Erikokkuleppe olemasolu tõendamiskoormis lasub käsundiandjal. (p 13)
Maaklerileping on oma olemuselt tasuline leping. Maakleri kohustused võivad VÕS § 658 lg 1 mõttes piirduda sellega, et ta osutab käsundiandja võimalusele kolmanda isikuga leping sõlmida. Maakleritasu on maakleril VÕS § 664 lg 1 järgi õigus saada alates tema osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Tasunõuet ei mõjuta VÕS § 664 lg 3 järgi ka see, kui leping sõlmitakse pärast maaklerilepingu lõppemist (vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-13, p-d 18‒19). (p 11)
|
| 3-2-1-123-13
|
Riigikohus |
13.11.2013 |
|
Asjas rahuldasid kohtud vähemalt põhiosas sisuliselt hageja tuvastusnõuded, olgugi et otsuste resolutsioonide järgi on hagi jäetud (tervikuna) rahuldamata. Nii esineb vastuolu kohtute otsuste resolutsioonide ja põhjenduste vahel. Samuti ei ole kohtud arvestanud tuvastusnõuete sisulist rahuldamist menetluskulude jaotamisel. (p 11)
VÕS § 664 lg 1 järgi võib maakleri õigus saada maakleritasu tekkida ka üksnes tema osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Tegu on dispositiivse normiga, mis ei keela kokkuleppel maakleritasu maksmise eeldusi ka täpsustada, mh selles osas, mida lugeda „vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimiseks".
Seadusega võib vastuolus olla kokkulepe, mis täielikult või põhiosas annab maaklerile tasunõude lepingu sõlmimisel, kui maakleril ei ole tehinguni jõudmisel kas üldse mingit rolli või on see roll minimaalne ning selliselt piirataks käsundiandja lepinguvabadust edasist lepingute sõlmimiseks ebaproportsionaalselt. (p 21)
VÕS § 42 lg 2 teise lause kohaselt ei vaadelda tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Sellist tingimust ei saa lugeda ka ebamõistlikult kahjustavaks ja tühiseks VÕS § 42 lg 1 alusel. (p 20)
VÕS § 658 lg 1 järgi võivad maakleri kohustused piirduda üksnes sellega, et ta viitab käsundiandjale võimalusele vastava objekti suhtes leping sõlmida. (p 18)
|
| 3-2-1-72-08
|
Riigikohus |
23.09.2008 |
|
Omaksvõtt tähendab TsMS § 231 lg 2 teise lause järgi faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.
VÕS § 664 lg 2 järgi on maakleritasu saamise eelduseks maakleri vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimine. Selles sättes reguleeritakse olukorda, kui maaklerilepingus on kokku lepitud maakleritasu saamine alles pärast maakleri vahendatud lepingu täitmist käsundiandjale. Sellisel juhul on maakleril õigus tasule ka siis, kui vahendatud lepingust tulenev kohustus on käsundiandja suhtes täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. VÕS § 664 lg 2 ei sätesta maakleri õigust maakleritasule juhul, kui leping jääb tema poolt täitmata põhjusel, et käsundiandja on valinud ka teise maakleri, kelle vahendamise või osutamise tulemusel sõlmitakse leping.
VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Poolte tahe luua iseseisev kohustus peab kokkuleppest selgelt nähtuma ning seda peab tõendama võlausaldaja.
|
| 3-2-1-16-08
|
Riigikohus |
07.04.2008 |
|
Remonttööde tegemine ei kuulu tavapäraselt maakleri kohustuste hulka. VÕS § 658 lg-s 1 sätestatud maaklerilepingu mõistest tulenevalt on maakleri kohustuseks vahendada käsundiandja lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutada lepingu sõlmimise võimalusele. Maakleri kantud remondikulud on käsitatavad lepingu täitmisel tekkinud kuludena VÕS § 667 tähenduses ning ei kuulu maakleritasu mõiste alla. Tulenevalt VÕS §-st 667 eeldab maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamise nõude esitamine vastava kokkuleppe olemasolu.
|
| 3-2-1-44-04
|
Riigikohus |
13.04.2004 |
|
Kohus võib lugeda üldiselt teadaaolevaks ka asjaolu, mis tegelikkuses ei ole kõigile teada, kuid mis kohtu arvates võiks olla üldteada. Kohus peab protsessi käigus teatama pooltele võimalusest lugeda mingi asjaolu üldiselt teadaolevaks. Poolte väidetele lugeda või mitte lugeda asjaolu üldiselt teadaolevaks peab kohus vastama ning nendega mittenõustumist põhjendama.
Kui lepingupool ei ole kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus hinna alandamise avaldust teinud, siis ei või kohus TsMS § 229 lg-st 2 tulenevalt hinda alandada.
Kohus peab protsessi käigus teatama pooltele võimalusest lugeda mingi asjaolu üldiselt teadaolevaks. Poolte väidetele lugeda või mitte lugeda asjaolu üldiselt teadaolevaks peab kohus vastama ning nendega mittenõustumist põhjendama.
VÕS § 112 lg-s 2 sätestatud hinna alandamise avalduse võib lepingupool teha ka kohtumenetluse kestel kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus.
Maakleritasu ebamõistlikkuse kindlakstegemisel tuleb muuhulgas arvestada VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõtet. Maakleritasu vähendamisel tuleb kohtul hinnata, kas maakleritasu ja selle eest vastu saadud teenus on mõistlikus proportsioonis. Olenevalt asjaoludest võib mõistlik olla ka kohalikust tavalisest maakleritasust suurem või väiksem maakleritasu.
|
Facebook
Twitter