/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-124-12 PDF Riigikohus 05.11.2012
Kui käendaja on lepingus võtnud kohustuse vastutada käendatava kõigi rahaliste kohustuste eest võlausaldaja ees ja kui käendus ei ole sõlmitud tähtajaliselt või piiratud rahasummaga, mida lubab VÕS § 142 lg 3, siis on täidetud VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 eeldused käendaja solidaarse ja täieliku vastutuse kohta võlausaldaja ees ning tõendamiskoormus selle kohta, et käendus on lõppenud, lasub käendajal.
Kompromissi oluliseks tunnuseks on õiguslik vaieldavus või ebaselgus õigussuhte kohta ja selle muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kui kompromissilepingu olulised tunnused on tuvastamata, ei saa kohaldada VÕS § 578 lg-t 2, mille järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
3-2-1-102-07 PDF Riigikohus 07.11.2007
Tsiviilõiguse ühe üldise põhimõtte - hea usu põhimõtte - funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Õiguste kuritarvitamine võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-137-03.
Pankrotimenetluses tehtav kohtuotsus nõude tunnustamise ja selle ulatuse kohta ei mõjuta käendajat ega vabasta teda tema vastu nõude esitamisel vastuväidete olemasolul nende esitamise ja tõendamise vajadusest.
Asjaolu, et käenduslepinguga tagatav laen muutus sissenõutavaks pärast võlaõigusseaduse jõustumist ei ole iseenesest aluseks pidada käenduslepingut kestvuslepinguks. Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmises esinema mingi korduvus või perioodilisus. Käendusleping võib olla kestvuslepinguks juhul, kui käendatakse mitte konkreetset kohustust, vaid teatavat liiki tulevikus tekkivaid kohustusi, eriti pikaajalisest suhtest tulenevaid kohustusi.
3-2-1-50-07 PDF Riigikohus 07.06.2007
TsK § 211 p 2 ei keelanud käenduslepingu pooltel sõlmida kokkulepet, millega välistatakse TsK § 211 p-s 2 ettenähtud võimalus käenduse lõppemiseks juhul, kui võlausaldaja kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu.
Kapitalirendileping on olemuselt kestvusleping.
3-2-1-100-06 PDF Riigikohus 15.11.2006
Hagiavalduse esitamine ei ole üldjuhul vastuolus hea usu põhimõttega, kui hagi esitatakse seaduses sätestatud aegumistähtaegu järgides ning kahju ei suurene selle tekkimisest kuni hagi esitamiseni.
TsK § 211 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et käendaja vastutus lõpeb käendatava kohustise täitmise lepingus märgitud lõpptähtajast kolme kuu möödumisel, kui lepingus ei olnud teisiti kokku lepitud.
Määratlemata tulevaste kohustuste käendamisele suunatud käendusleping on kestvusleping, millele kohaldatakse VÕSRS § 12 lg 1 järgi võlaõigusseaduses sätestatut.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-119-04.
3-2-1-137-03 PDF Riigikohus 02.12.2003
TsK §-ga 211 ei olnud käenduslepingu pooltel keelatud sõlmida sellist kokkulepet, millega välistatakse TsK § 211 p-s 2 ettenähtud võimalus käenduse lõppemiseks juhul, kui kreeditor kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu.
Käendaja solidaarvastutuse välistamine oli ka TsK § 207 lg 1 järgi võimalik üksnes siis, kui selles oli kokku lepitud käenduslepingus.
Kohtuistungil esitatud hagi aluse põhjendamise väited ei pea olema esitatud kirjalikus vormis. Selleks, et kohus saaks selliseid väiteid otsuses analüüsida, peavad need aga olema kajastatud toimikus.
3-2-1-21-03 PDF Riigikohus 17.03.2003
Maakohus pole TsMS § 228 sätteid rikkudes teinud otsust kõigi nõuete kohta. Kuna hageja vaidlustas apellatsioonikaebuses ühe nõude osas otsuse tegemata jätmise, siis võis ringkonnakohus TsMS § 319 lg 1 alusel teha hageja selle nõude osas ise otsuse.
TsK § 211 p 2 tuleb tõlgendada nii, et käendaja vastutus lõpeb käendatava kohustise täitmise laenulepingus märgitud lõpptähtajast kolme kuu möödumisel, kui lepingus ei olnud teisiti kokku lepitud. Pooled pole kokku leppinud, et juhul kui laenuleping lõpetatakse lepingutingimuste rikkumise tõttu ennetähtaegselt, algaks TsK § 211 p-s 2 sätestatud tähtaeg tähtpäevast, mil tuli võlg tagastada lepingu rikkumise tõttu. Kuna kostja käenduskohustis ei olnud lõppenud, kuulub hageja nõue TsK § 188 lg 1 ja § 207 alusel käendaja vastu rahuldamisele.
3-2-1-7-01 PDF Riigikohus 15.02.2001
TsK § 211 p 2 kohaselt käendus lõpeb, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu.
3-2-1-154-00 PDF Riigikohus 13.12.2000
Kohus ei või otsuses ületada nõude piire.
Käendus lõpeb, kui kreeditor kolme kuu jooksul kohustise täitmise tähtpäevast arvates ei esita hagi käendaja vastu.
3-2-1-107-96 PDF Riigikohus 10.10.1996
Pankrotiavalduse esitamine käendaja vastu TsK §-s 211 p 2 sätestatud tähtaja jooksul on samastatav hagi esitamisega, mis välistab käenduse lõppemise TsK § 211 p 2 alusel. Osundatud säte kehtestab käenduse lõppemise ühe aluse. TsK § 211 p 2 kohaselt käendus lõpeb, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu.

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json