/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-17-14364/20 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 20.09.2018

Kuigi võlaõigusseadus ei kehtesta kohustust tõestada notariaalselt lepingut, millega rahaline nõue loovutatakse teisele isikule, seda ka juhul, kui loovutatakse kohtulahendist kui täitedokumendist tulenev nõue, ning VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi, võib TMS § 18 lg 1 tõttu olla VÕS § 167 lg-s 4 sätestatud õiguse teostamiseks täitemenetluses vajalik sõlmida nõude loovutamise leping notariaalselt. (p 10.1)


Kuigi võlaõigusseadus ei kehtesta kohustust tõestada notariaalselt lepingut, millega rahaline nõue loovutatakse teisele isikule, seda ka juhul, kui loovutatakse kohtulahendist kui täitedokumendist tulenev nõue, ning VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi, võib TMS § 18 lg 1 tõttu olla VÕS § 167 lg-s 4 sätestatud õiguse teostamiseks täitemenetluses vajalik sõlmida nõude loovutamise leping notariaalselt. (p 10.1)

TMS § 18 lg 1 peamine eesmärk on kaitsta võlgniku huve selle eest, et tema vastu ei algatataks täitemenetlust dokumendi alusel, mille ehtsust ei saa kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest (vt selle kohta lähemalt nt Riigikohtu 21. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 32) lähtuvalt kontrollida. Täitedokumendist tuleneva nõude loovutamine peab olema kohtutäituri jaoks lihtsalt ja võimalikult õiguskindlalt kontrollitav. (p 10.2)

TMS § 18 lg-s 3 nimetatud hagi ese on tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse üleminekut uuele võlausaldajale. See hagi tuleb esitada võlgniku vastu. Eelmist võlausaldajat võib vajaduse korral TMS § 18 lg 3 alusel toimuvasse menetlusse kaasata või ta võib sinna astuda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. TMS § 18 lg 3 ei reguleeri aga kahe võlausaldaja omavahelist võimalikku vaidlust selle üle, kas nõue on loovutatud või nt loovutamise aluseks olevast kausaaltehingust tulenevaid vaidlusi. (p 11.2)

3-2-1-43-17 PDF Riigikohus 08.05.2017

Pärast nõude loovutamist ei keela õigusaktid uuel võlausaldajal sõlmida loovutatud nõude osas seda muutvaid või täiendavaid kokkuleppeid. Seega üldjuhul võivad kehtiva loovutuse korral võlgnik ja uus võlausaldaja muuhulgas sõlmida nõude osas kompromissi ja võlausaldaja ka osaliselt nõudest loobuda. (p 14)

VÕS § 170 ei kaitse võlgnikku üksnes ühe ja sama nõude korduva täitmise eest, vaid ka võlgniku heausksust loovutuse kehtivuse osas. Sätte kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, mis loob võlgniku jaoks õigusnäivuse sellest, kes on uus nõuet käsutama õigustatud isik. Võlgnik võib üldjuhul VÕS § 170 alusel tugineda ka sellele, et uue võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe tulemusel osa nõudest lõpeb, näiteks nõudest osalise loobumise tõttu. (p 16)

VÕS § 170 järgi võlgniku teavitamine ei muuda kehtetut loovutustehingut siiski kehtivaks. Kui loovutustehing on tühine, siis jääb õigustatud võlausaldajaks esialgne võlausaldaja. Kui võlgnik täidab kohustuse VÕS §-le 170 tuginedes väidetavalt loovutuse saanud võlausaldajale, siis on esialgsel võlausaldajal loovutuse saaja vastu tagasinõue alusetu rikastumise sätete alusel (vt VÕS § 1037 lg 4). (p 17)

3-2-1-102-06 PDF Riigikohus 14.11.2006

Alates 1. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 104 lg 1 kohaselt loetakse tingimus saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. Põhimõtteliselt samasugust regulatsiooni sisaldas ka enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 83 lg 1.


Pärast nõude loovutamist ei keela õigusaktid uuel võlausaldajal sõlmida loovutatud nõude osas seda muutvaid või täiendavaid kokkuleppeid.


Kestvuslepingut iseloomustab VÕS § 195 lg-s 3 sätestatud definitsiooni kohaselt suunatus püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele.

3-2-1-60-04 PDF Riigikohus 13.05.2004

Kui kostja taotleb ostu-müügilepingu rikkumisest tuleneva hagi korral aegumise kohaldamist, siis peab kohus võtma seisukoha aegumise osas, lähtudes puuduste kohta pretensioonide esitamise tähtajast.


Asjale seatud muinsuskaitselised piirangud on asja puudused, kuna need piirangud lähtuvad asja enda olemusest ja takistavad ostjal asja tavapärast valdamist ja kasutamist. Kui asja puudused ei olnud lepingutingimuseks, on ostjal õigus kasutada TsK § 251 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid.


Liisinguvõtja kulutused on ostjast liisinguandja kahju, mille hüvitamist saab viimane nõuda müüjalt. Liisinguvõtja võib müüjalt nõuda kahjude hüvitamist, kui ostjast liisinguandja on oma kahjunõude müüja vastu loovutanud liisinguvõtjale.


3-2-1-39-01 PDF Riigikohus 28.03.2001

Ringkonnakohus on poolte veolepingust tuleneva vaidluse lahendamisel ekslikult leidnud, et puudusid tõendeid toimunud liiklusõnnetuse, hävinenud kauba ja selle maksumuse, kauba vedajate vahel liikumise ning liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju suuruse ja iseloomu kohta. Need asjaolud on pooled omaks võtnud. Seega on kohus rikkunud TsMS § 116, mis käsitleb poolte omaksvõttu.


Ringkonnakohus on poolte veolepingust tuleneva vaidluse lahendamisel ekslikult leidnud, et puudusid tõendeid toimunud liiklusõnnetuse, hävinenud kauba ja selle maksumuse, kauba vedajate vahel liikumise ning liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju suuruse ja iseloomu kohta. Need asjaolud on pooled omaks võtnud. Seega on kohus rikkunud TsMS § 116, mis käsitleb poolte omaksvõttu. Kohtuotsus on vastuhagi rahuldamata jätmise osas põhjendamata ning ei vasta TsMS §-ga 330 lg 4 nõuetele.


OÜ Balti Hanke Grupp ja kostja vahel sõlmitud nõude ülemineku kokkuleppest ei tulene iseenesest hagejale kohustust tasuda kostjale viimase poolt OÜ-le Balti Hanke Grupp tasutud summa. Nõude ülemineku kokkuleppe alusel vastuhagi rahuldamiseks pole alust, sest kostja pole tõendanud, et OÜ-l Balti Hanke Grupp oli hageja vastu nõue, mis talle loovutati.

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json