2-19-2497/71
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
11.02.2022 |
|
Olukorras, kus töötaja ei anna kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut tööandjale tekitatud kahju hüvitamise nõude tasaarvestamiseks töötasuga, on tööandjal õigus pöörduda töötaja vastu nõudega töövaidlusorganisse. (p 19)
Kui pooled ei ole sõlminud varalise vastutuse kokkulepet TLS § 75 järgi, tuleb tööandja kahju hüvitamise nõue lahendada VÕS 7. ptk alusel, arvestades TLS §-des 72 ja 74 sätestatud piiranguid ja tuvastades kahju hüvitamise üldised eeldused (mh töötaja rikkumine ja süü, töötaja rikkumise ja tööandja kahju vaheline põhjuslik seos, kohustuse kaitse-eesmärk ning kahju tekkimise ettenähtavus). (p 23)
Töötaja hoolsuse määra hindamisel tuleb tema kohustuste rikkumise kontekstis arvestada TLS § 16 lg-s 2 nimetatud asjaoludega. (p 25)
Töötaja kahju hüvitamise ulatus, s.o kahjuhüvitise suurus määratakse kindlaks TLS § 74 lg 1 või 2 kohaselt selle järgi, kas töötaja rikkus kohustusi tahtlikult või oli hooletu. Hooletu rikkumise korral täpsustab TLS § 74 lg 2 erinormina VÕS § 127 lg-t 2, kuna seal on loetletud kahjuhüvitise arvutamiseks olulised asjaolud, ning hõlmab peamisi VÕS §-des 139 ja 140 sätestatud kahjuhüvitise piiramise aluseid. (p 26)
Töötasu maksmise kohustuse rikkumiseks on nii töötasu maksmata jätmine, töötasu maksmisega viivitamine kui ka kokkulepitust väiksema töötasu maksmine. (p 18)
Tööandjale ei anna õigust viivitada töötasu maksmisega asjaolu, et töötaja on tekitanud talle kahju ja tööandja soovib saada töötaja nõusolekut vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Olukorras, kus töötaja ei anna kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut tööandjale tekitatud kahju hüvitamise nõude tasaarvestamiseks töötasuga, on tööandjal õigus pöörduda töötaja vastu nõudega töövaidlusorganisse. (p-d 19 ja 21)
Töötasu maksmisega lühiajaline (mõnepäevane) viivitamine võib osutuda oluliseks kohustuse rikkumiseks, kui töötaja on juhtinud sellele rikkumisele tööandja tähelepanu, kuid viimane jätkab rikkumist. Kui tööandja ei maksa kuude kaupa töötasu õigel ajal, saab töötaja sellele rikkumisele tuginedes töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast viimase rikkumise toimumist. (p-d 18 ja 20)
Mõlema poole hagi menetlemise korral tuleb menetluskulud üldjuhul jaotada eraldi mõlema hagi rahuldamise ulatuse järgi. Juhul, kui ühe poole hagi jääb rahuldamata ja teise poole hagi rahuldatakse osaliselt, siis esimese hagi rahuldamata jätmise korral jaotatakse menetluskulud TsMS § 162 alusel ja teise hagi osalise rahuldamise korral reguleerib menetluskulude jaotust TsMS § 163. Eelkõige kehtib see olukorras, kus mõlema poole hagi esemeks on raha maksmise nõue. Kui kohus menetleb mõlema poole vastastikuseid hagisid, milles vaieldakse eriliigiliste nõuete üle, peab kohus hindama, millist TsMS § 163 lg-s 1 ettenähtud alternatiivi rakendada, ning seda valikut otsuses ka põhjendama. (p 28)
|
2-19-9129/80
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
09.02.2022 |
|
Välislähetuse päevaraha nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). (p 22.2 ja 22.2.1)
Välislähetuse päevaraha nõue muutub sissenõutavaks palgapäeval. (p 22.3)
Töötasult arvutatava viivise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TLS § 29 lg 9). (p 22.2.2)
TLS § 91 lg-s 2 sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjused ei välista töölepingu erakorralist ülesütlemist tööandja muude lepingurikkumiste tõttu, mh nt tööaja vale arvestamise või välislähetuse päevaraha maksmata jätmise tõttu. Ka nendel juhtudel on töötajal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega. Rikkumise olulisuse hindamisel saab kohus mh arvestada VÕS § 116 lg-s 2 sätestatuga (vt ka RKTKo nr 2-19-2497/71, p 18). (p 27)
Töötajal ei ole kohustust anda tööandjale enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töölepingu nõuetekohaseks täitmiseks täiendavat tähtaega. (p 28)
|
2-16-12827/61
|
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium |
26.01.2018 |
|
TLS § 98 lg 2 sättest tuleneb, et töösuhe lõppeb koheselt, kui tööandja on töötaja erakorralise ülesütlemisavalduse kätte saanud ning üksnes erandlikel juhtudel tuleb mõlemapoolset huvi arvestades kaaluda, kas oleks mõistlik järgida mõningast etteteatamistähtaega (p 7.1).
|
3-2-1-111-14
|
Riigikohus |
22.04.2015 |
|
Töösuhtes tuleb eeldada, et raha maksti töölepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. (p 20)
TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega. Kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist TLS § 74 lg-te 1 ja 2 järgi. (p 19)
Olukorras, kus töötaja erakorraline ülesütlemine on tühine, töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks ja töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist. Selleks peab tööandja tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus mh kohaldama VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 ning kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh VÕS §-d 139 ja 140. (p 19)
TLS § 91 lg 1 järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks füüsiliselt võimatuks või temalt ei saa mõistlikult oodata tööülesannete täitmist.
Töötaja võib TLS § 91 lg 3 kohaselt öelda töölepingu erakorraliselt üles töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui tema tervis või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Sellest sättest tulenevalt on ülesütlemise tingimuseks sellise mõjuva asjaolu olemasolu, millest saab järeldada töölepingu erakorralise ülesütlemise vajadust enne 30-kalendripäevast etteteatamist. (p 14)
Kui töötaja ütleb töölepingu üles erakorraliselt, st ettenägematu asjaolu tõttu, mis annab poolte huvisid kaaludes aluse eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks, ei ole töötajal kohustust töölepingu ülesütlemisest ette teatada ning ta võib töölt lahkuda ilma ette teatamata. (p 16)
TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega. Kui tööandja vaidlustab töötaja tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise ja töövaidlusorgan tuvastab ülesütlemise tühisuse, loetakse tööleping TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks korraliselt pärast TLS § 98 lg-s 1 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja möödumist. Sellises olukorras ei kohaldu TLS § 107 lg-d 1 ja 2. (p 17)
|
3-2-1-196-13
|
Riigikohus |
19.03.2014 |
|
Lihtmenetluse sätted ei piira kassatsioonkaebuse esitamist ja Riigikohtu õigust võtta kassatsioonkaebus menetlusse. (p 12)
TsMS § 423 lg 2 p-d 1 ja 2 annavad kohtule õiguse, mitte ei pane kohustust jätta hagi läbi vaatamata. (p 13)
Tööandjal ei ole õigus nõuda töötajalt hüvitist, kui töötaja on töölepingu kehtivalt üles öeldud. Tööandjal võib olla õigus nõuda hüvitist ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest (TLS § 100 lg 5, § 98 lg 2). (p 16)
|
3-2-1-116-12
|
Riigikohus |
29.10.2012 |
|
Hageja esitatud asjaolude kogumi kvalifitseerib kohus sõltumata poolte antud õiguslikust hinnangust. Kuna kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena, peab kohus vähemalt suulises menetluses üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust.
Kohtul on kohustus võimaldada pooltele õigussuhte võimalikust õiguslikust kvalifikatsioonist lähtudes esitada ka väiteid ja vastuväiteid.
Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu. Mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 järgi ei piisa ainuüksi töötaja soovist või võimalusest asuda töötama teise tööandja juurde. Sellisel juhul on töösuhte lõppemise põhjuseks eelkõige töötaja tahe, mitte temast sõltumatud asjaolud, mis kaaluksid üles tööandja huvi töösuhet jätkata. Olukorras, kus töötaja soovib töölepingu lõpetada teise tööandja juurde siirdumise tõttu, on tööleping võimalik lõpetada TLS § 79 järgi poolte kokkuleppel või TLS § 85 lg 1 alusel korraliselt, järgides TLS § 98 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise etteteatamise tähtaega.
Töölepingu ülesütlemise mõjuv põhjus võib tuleneda tööandjast või töötajast. Esimesel juhul on erakorraline ülesütlemine seotud tööandja kohustuste rikkumisega (TLS § 91 lg 2), teisel juhul töötaja isikuga (TLS § 91 lg 3).
Kui tööandja ütleb töölepingu üles töötaja ette teatamata lahkumise või tööle asumata jätmise tõttu, kohaldub TLS § 74 lg 3.
|
3-2-1-170-11
|
Riigikohus |
06.02.2012 |
|
Kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid on esitanud avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis ei saa tööandja lõpetada töölepingut poolte kokkuleppel.
Kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid on esitanud avalduse lepingu lõpetamiseks tööandja kohustuste olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, siis ei ole tööandjal alust lõpetada töölepingut poolte kokkuleppel. Kui töötaja on töölepingu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, peab ta ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse.
TLS § 105 lg 1 sätestatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti.
|
3-2-1-114-09
|
Riigikohus |
04.11.2009 |
|
Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult ning palgatingimused on olulisteks töölepingu tingimusteks.
TLS § 82 lg-st 1 tulenevalt ei ole mitte igasugune tööandjapoolne töölepingu tingimuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine aluseks töötaja algatusel töölepingu lõpetamiseks. TLS § 82 lg 1 alusel on töölepingu lõpetamine põhjendatud vaid siis, kui tööandja rikub lepingut oluliselt.
Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult ning palgatingimused on olulisteks töölepingu tingimusteks. Kirjalikult tuleb vormistada ka töölepingu muudatused. Olukorras, kus töötaja pöördus tööandja poole, et vormistada töölepingu muudatused (sh palgatingimuste ja töömahu muudatused) kirjalikult, kuid sellele vaatamata jättis tööandja töölepingu muudatused kirjalikult vormistamata, on tööandja rikkunud oluliselt oma kohustusi. Seega oli töötajal õigus tööleping TLS § 82 lg 1 alusel lõpetada.
|
3-2-1-124-05
|
Riigikohus |
11.01.2006 |
|
Töölepingu kirjalikult vormistamata jätmise korral ei saa töötasu kokkulepet tuvastada üksnes tööandja koostatud dokumentide alusel. Kui poolte kokkulepet ei saa usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad.
Kui töötaja ei ole esitanud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel, ei saa tööandja sellel alusel töölepingut lõpetada. Sellises olukorras on tööandjal võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis.
|
3-2-1-120-05
|
Riigikohus |
10.11.2005 |
|
Lepingulise esindaja seletus ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendiks. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-41-05.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-95-03.
Tööandjal ei ole seaduslikku alust lõpetada töölepingut TLS § 79 alusel, kui töötaja esitas avalduse lepingu lõpetamiseks TLS § 82 järgi.
|
3-2-1-1-05
|
Riigikohus |
01.03.2005 |
|
PuhkS § 24 lõikes 2 sätestatud töötaja õigus nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra, ei muuda TLS § 82 lõikes 1 sätestatud töötaja õigust lõpetada omal algatusel tööleping tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu.
|
3-2-1-95-03
|
Riigikohus |
30.09.2003 |
|
Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on lisaks kohtukulude hüvitamisele poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, ka poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-99-01.
Pooltele tuleb tsiviilkohtumenetluses tagada võrdne võimalus esitada väiteid ja tõendeid.
Kui töövaidlusorganis selgub, et töötajal puudus õigus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel ja ta on töölt lahkunud, võib töövaidlusorgan lugeda töölepingu lõppenuks TLS § 79 lg-s 1 ettenähtud ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisest alates. Sel juhul on tööandjal õigus saada töötajalt TLS § 84 lg-s 2 ettenähtud hüvitist.
Kui töövaidlusorganis selgub, et töötajal ei olnud õiguslikku alust lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel, siis ei ole tööandja TLS § 73 lg-st 1 ja § 74 lg-st 1 tulenevalt tööraamatut kinni pidanud ja tööandja oleks tööraamatu kätteandmisega viivituses alates töövaidlusorgani otsuse jõustumisest.
Töölepingu seadus (TLS § 119 lg 1) ei seo tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamist kahju tekkimisega töötajale. Tööandja peab töötajale maksma iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest keskmist palka kuni tööraamatu kätte andmiseni.
TLS § 83 lg 1 mõtte kohaselt võib töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt ära jääda ka siis, kui tööandja ei vormista töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud korras.
|
3-2-1-50-02
|
Riigikohus |
20.05.2002 |
|
Töölepingu järgi kohustus tööandja tõstma töötaja palka vastavalt elukalliduse indeksi tõusule, 1992. aastast asendab elukalliduse indeksit tarbijahinnaindeks. Vaidlus osas, mis puudutab elukalliduse indeksi asemel tarbijahinnaindeksi kasutamist, tuleb lahendada TsÜS § 64 lg-tele 1 ja 2 tuginedes.
Töövaidluses väitis tööandja, et kokkulepe töötajaga palga tõstmiseks vastavalt elukalliduse indeksi muutumisele on täidetud, kuna elukalliduse tõus on töötajale kompenseeritud erinevate palgatõusudega. Apellatsioonikohus ei ole sellele väitele TsMS § 330 lg-s 4 sätestatut rikkudes hinnangut andnud.
Lisatasu on palgaseaduse § 2 lg 4 kohaselt rahasumma, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Selliselt oli kokku lepitud ka töölepingus ning nõustuda ei saa tööandja väitega, et lisatasu maksti töötajale tagamaks põhipalga suurenemist seoses elukalliduse tõusuga.
Töötaja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, kuna tööandja ei täitnud lepingujärgset kohustust tõsta kaks korda aastas töötaja palka vastavalt elukalliduse indeksi muutumisele. Ainuüksi asjaolu, et tööandja ei tõstnud töötaja palka lepingujärgselt kaks korda aastas, ei anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Oluline on, et saavutatakse kokku lepitud tulemus - töötaja palgatõus vastavuses elukalliduse tõusuga.
|
3-2-1-101-01
|
Riigikohus |
05.10.2001 |
|
TsMS § 227 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonikohus märkis otsuse resolutsioonis, et tööandja nõue tunnistada seaduslikuks töötajaga töölepingu lõpetamine, tuleb jätta rahuldamata. Töötaja vastuhagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks jättis apellatsioonikohus samuti rahuldamata. Sellisena oli kohtuotsuse resolutsioon iseendaga vastuolus.
Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut, mille kohaselt peab apellatsioonikohus otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele.
Kui ITVS § 24 alusel on kohtusse pöördunud töövaidluse pool, kelle vastu nõue töövaidluskomisjonile on esitatud, tuleb arvestada - et töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega ning et töövaidluskomisjonile nõude esitanut tuleks käsitleda hagejana ja poolt kelle vastu nõue on esitatud, kostjana. Kuna ITVS § 25 lg 1 tulenevalt töövaidluskomisjoni otsus kohtusse hagi esitamisel ei jõustu, siis võib vastuväitena hagile vormistatud kostja nõue olla taotlus sama töövaidlus läbi vaadata ning taotlus jätta hageja nõue rahuldamata või rahuldada see osaliselt. Kohus peab seega tegema otsuse töövaidluses vaidlevate poolte esitatud kõigi nõuete osas.
Pooltevahelises töösuhtes pole tuvastatud ühtegi TLS §-s 71 sätestatud töölepingu lõppemise alust, seega on tööleping kehtiv. Töövaidluse lahendamiseks peab kohus põhjendama tööandja kohustuste ülemineku võimalikkust tööandja poolt sõlmitud prahtimise lepingu alusel prahtijale ja kaaluma kas see üleminek on kooskõlas TLS §-s 18 kehtestatuga.
|
3-2-1-3-00
|
Riigikohus |
09.02.2000 |
|
Asjaolu, et töötaja esitas tööandjale töölepingu lõpetamise kirjaliku avalduse, saab tõendada kõigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus lubatud tõenditega
Asjaolu, et töötaja esitas tööandjale töölepingu lõpetamise kirjaliku avalduse, saab tõendada kõigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus lubatud tõenditega.
|
3-2-1-30-97
|
Riigikohus |
13.03.1997 |
|
Kohus peab lugema töötaja omal soovil töölt lahkunuks, kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik ning töötaja ei soovi tööle ennistamist.
|
3-2-1-5-97
|
Riigikohus |
15.01.1997 |
|
Töötaja omavoliline töölt lahkumine ei ole töölepingu lõppemise iseseisvaks aluseks. TLS § 118 sätestatakse vaid töötaja vastutus omavolilisel töölt lahkumisel.
|
3-2-1-47-96
|
Riigikohus |
27.03.1996 |
|
Tööandja süüdistas töötajat teisele tööle üleviimisel tööst keeldumises ja lõpetas töölepingu TLS § 86 p 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu. Kohus tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, kuna teisele tööle üleviimine eeldab poolte kokkulepet, ning tööleping loeti lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel.
|