Kohtulahendite liigitus

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-52-14 PDF Riigikohus 11.06.2014
Kui tööandja on pärast töölepingu tühist ülesütlemist sama töölepingu kehtivalt üles öelnud, on töötajal õigus nõuda saamata jäänud töötasu eest hüvitist TLS § 108 järgi kuni töölepingu kehtiva ülesütlemiseni (p 15).
3-2-1-21-13 PDF Riigikohus 10.04.2013
Töölepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimist välistab üldjuhul vääramatu jõu esinemine VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Töölepingu rikkumisest tuleneva vastutuse hindamise korral tuleb muu hulgas TsÜS § 132 lõikega 1, mille järgi vastutab tööandja töölepingu täitjana oma teiste töötajate käitumise ja nendest tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 12). Samuti tuleb töölepingu rikkumisest tuleneva vastutuse hindamise korral muuhulgas arvestada TsÜS § 132 lõikega 2, mille järgi isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. (p 20)
3-2-1-53-12 PDF Riigikohus 23.05.2012
Kuigi TsÜS § 132 lg 1 ja VÕS § 1054 reguleerivad teise isiku vastutamist, ei välista need teise isiku enda deliktilist vastutust kannatanu ees. Kui kahju tekitavad mitu isikut, peavad nad selle solidaarselt hüvitama Enne 1. juulit 2009 kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise korral on töötajal tagasinõudeõigus tööandja vastu ulatuses, mille eest töötaja TööK §-de 127-1281 järgi ei vastuta. Pärast 1. juulit 2009 kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest vastutab töötaja TLS §-s 76 sätestatud tingimustel.
3-2-1-35-06 PDF Riigikohus 15.05.2006
Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel on töötajal eelkõige õigus nõuda enda tööle ennistamist ja hüvitist sunnitud töölt puudumise aja eest. Kui töötaja loobub tööle ennistamisese nõudest, tuleb TLS § 117 lg 2 ja ITVS § 30 lg 2 järgi mõista talle välja hüvitis kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. TLS ja ITVS ei näe ette seda, et töötaja tööle asumisel teise tööandja juurde ei saa töötajat endise tööandja juurde tööle ennistada ja sellest tulenevalt välja mõista töötajale keskmist palka sunnitud töölt puudutud aja eest. Kohus ei saa ennistada töötajat tööle tagasiulatuvalt teatud kuupäevani, lugedes järgnevalt töölepingu lõpetatuks töötaja enda soovil, sest see ei ole kooskõlas TLS § 117 lg 1 mõttega. Tööle ennistamine kui töötaja kaitsevahend töölepingu ebaseadusliku lõpetamise vastu on suunatud sellele, et töötaja saaks tagasi oma töö- või ametikoha, kus ta soovib töötada.
3-2-1-121-02 PDF Riigikohus 14.11.2002
Kuna töötaja töövaidluskomisjonis tööle ennistamist ei nõudnud, siis lõpetas töövaidluskomisjon ITVS § 29 lg 2 kohaselt töölepingu ja luges töötaja omal algatusel lahkunuks. Loobumine ennistamisest ei ole tagasivõetav, kui töövaidlusorgan on selle nõude osas oma otsuse teinud ning töötaja ei saa esitada kohtule tööle ennistamise nõuet.
3-2-1-41-99 PDF Riigikohus 15.04.1999
TLS § 144 kohaselt on vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 p 6 alusel kohtul õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada,kuid töötajal ei ole sel juhul õigust hüvitisele. Kuna linnakohus ennistas vastustaja tööle TLS § 144 sätete alusel, ning ringkonnakohus selles osas linnakohtu otsust ei muutnud,siis on ringkonnakohtu otsus hüvitise väljamõistmises vastuolus TLS § 144 lg 2, mille kohaselt neil asjaoludel tööle ennistatud töötajal ei ole õigust hüvitisele.
3-2-1-124-98 PDF Riigikohus 08.12.1998
Kui töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud TLS § 117 lg 2 kohaselt maksma töötajale hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töölepingu seadus sätesta, et tööandja poolt muudel põhjustel makstud hüvitist saaks arvestada töötajaga ebaseaduslikult töölepingu lõpetamise hüvitiseks. Kuigi TLS § 20 lg 2 sätestab tööandjale kõigi põhikohaga töötajate kohta tööraamatu pidamise kohustuse, ei saa olukorras, kus töötaja ei esitanud tööandjale tööraamatut, kohaldada tööandja suhtes TLS § 119 lg 1 sätestatud vastutust.
3-2-1-106-97 PDF Riigikohus 02.10.1997
Kohus peab vaidlust lahendades välja selgitama pooltevahelise õigussuhte ja selle õiguslikult kvalifitseerima. Töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik siis, kui puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise põhjuseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protsessireegleid oluliselt rikkudes. Kui töölepingu lõpetamise asjaolud (põhjused) erinevad töölepingusse tehtud kandest töölepingu lõpetamise kohta, siis peab kohus andma õigusliku hinnangu, kas töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik või oli tegemist eksliku kandega töölepingus.
3-2-1-30-97 PDF Riigikohus 13.03.1997
Kohus peab lugema töötaja omal soovil töölt lahkunuks, kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik ning töötaja ei soovi tööle ennistamist.
3-2-1-7-97 PDF Riigikohus 23.01.1997
Kui tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult, siis kohus ei saa kohaldada TLS § 144 lg 2 ja töötajat ilma jätta töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ettenähtud hüvitusest.
3-2-1-90-96 PDF Riigikohus 11.09.1996
Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel on tööandja TLS §-st 117 lg 2 tulenevalt kohustatud maksma töötajale, kes ei soovi tööle ennistamist, hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Vaidluse korral hüvitise suuruse üle on kohtul õigus hüvitise suurus TLS § 117 lg 2 piires kindlaks määrata.
3-2-1-58-96 PDF Riigikohus 24.04.1996
Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral tuleb vastavalt TLS §-le 117 töötaja tööle ennistada ja sunnitud töölt puudumise aja eest maksta keskmine palk. TLS §-d 117 ja 144 ei ole samaaegselt kohaldatavad.
3-2-1-41-96 PDF Riigikohus 20.03.1996
Tööandja poolt töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja 7 alusel oli ebaseaduslik, tööandja ei jälginud distsiplinaarkaristuse määramise korda. Vastavalt TLS §-le 117 tuleb töötaja tööle ennistada ja välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest.
III-2/1-60/95 PDF Riigikohus 26.10.1995
III-2/1-61/95 PDF Riigikohus 26.10.1995
III-2/1-51/94 PDF Riigikohus 15.11.1994

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane