Kohtulahendite liigitus

Kokku: 24| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-82-12 PDF Riigikohus 10.10.2012
Kooskõlas TsÜS § 134 lg-ga 2 võib töölepingu tähtaja määrata ka sündmuse saabumisega. Sellisel juhul peab tööandja tõendama, millal saabus sündmus, millega pooled töölepingu lõppemise sidusid.
3-2-1-175-11 PDF Riigikohus 07.03.2012
Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et mõistlikest lähetusega seotud majutuskuludest jääb töötaja kanda.
3-2-1-117-11 PDF Riigikohus 07.12.2011
3-2-1-39-11 PDF Riigikohus 23.05.2011
Töötaja jaoks seaduses ettenähtust halvemad töölepingu tingimused on kehtetud. Seadusena tuleb seejuures mõista nii töölepingu seadust kui ka võlaõigusseadust. Töölepingus on lubatud kasutada tüüptingimusi. Nende kehtivust tuleb hinnata VÕS § 42 järgi (vt Riigikohtu 19. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08, p 13). Tüüptingimuste regulatsioon kehtib nii enne 1. juulit 2009 kui ka pärast seda kuupäeva sõlmitud töölepingutele.
3-2-1-118-10 PDF Riigikohus 30.11.2010
TLS
Töölepingu lõpetamine ei ole töölepingu tingimus, st töölepingu lõpetamisele ei laiene 1. juulini 2009 kehtinud TLS § 15. Ainuüksi see, et töölepingu lõpetamise kanne tuleb teha töölepingusse, ei muuda seda kannet töölepingu tingimuseks.
3-2-1-26-10 PDF Riigikohus 19.04.2010
TLS
Töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on TLS § 15 kohaselt kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut.
3-2-1-160-09 PDF Riigikohus 25.01.2010
TLS
Poolte kokkulepitud lisatingimused ei muuda olematuks töölepingut. Töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on TLS § 15 kohaselt kehtetud.
3-2-1-114-09 PDF Riigikohus 04.11.2009
Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult ning palgatingimused on olulisteks töölepingu tingimusteks.
3-2-1-17-09 PDF Riigikohus 07.04.2009
Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on PalS § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei ole tööandjal õigust ühepoolselt töötaja palka vähendada. Töölepingu tingimuste muutmise vormistamise kohustus lasub TLS § 28 lg 3 ja § 70 järgi tööandjal. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi ei muuda asjaolu, et tööandja on lõpparve arvutanud suurema kuupalga alusel, kui oli märgitud töölepingus. Juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud. Kui tööandja väidab, et palgateatisel märgitud palgamäär ei väljenda poolte kokkulepet palga suurendamise kohta, vaid töötajale maksti ühekordselt suuremat palka nt tulemuslikuma töö eest, peab ta kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendama, et palga ühekordne suurendamine ei olnud töölepingu muutmine. Asjaolu, et palgateatis ei kajasta töötajale makstud põhipalga suurust, peab samuti tõendama tööandja.
3-2-1-6-08 PDF Riigikohus 19.03.2008
Kokkulepe töö tasustamiseks üksnes tehtud töö koguse alusel ei ole iseenesest käsitatav töölepingu tingimusena, mis on töötaja jaoks halvem seaduses sätestatust ning kehtetu TLS § 15 järgi. Samas kui tööandja näeb sellise kokkuleppe sõlmimise ette tüüptingimusena, siis tuleb sellise kokkuleppe kehtivust hinnata VÕS § 42 järgi. TsÜS § 83 lg 1 rakendub ka tehingu muutmise vormile. Kuid töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised.
3-2-1-96-07 PDF Riigikohus 12.11.2007
Töölepingu seaduse §-st 15 tulenevalt on kehtetu leping, millega tahetakse sisse seada töötajate kollektiivne varaline vastutus olukorras, kus ei esine TööK § 1281 lg-s 1 nimetatud eeldusi.
3-2-1-134-05 PDF Riigikohus 05.12.2005
TLS § 48 lg 1 p-st 3 tulenevalt on töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumisena käsitatav ka tööandja vara kahjustamine alkoholijoobes.
3-2-1-37-05 PDF Riigikohus 28.04.2005
Palga suurus määratakse kindlaks poolte kokkuleppel, tingimusel, et seejuures ei esineks diskrimineerimist PalgaS § 5^1 või TLS § 10 tähenduses.
3-2-1-145-02 PDF Riigikohus 17.12.2002
Arvestades TLS § 48 p-s 4 sätestatut tuleb töösuhte pooltel olla hooliv teineteise oluliste huvide suhtes.Tööga kindlustatus on töötaja oluline huvi ning tööandja ei tohi põhjendusi esitamata jätta arvestamata töötaja taotluse töö jätkamiseks vajaliku koolituse saamiseks tema enda kulul, kui seaduse järgi pole koolituse korraldamise kohustust tööandjal.
3-2-1-96-02 PDF Riigikohus 09.10.2002
TLS § 27 lg 2 sätestab määratud ajaga töölepingute sõlmimise juhtude ammendava loetelu ning tööandja ei saa seda täiendada. Kauplemislubade andmine tähtajaliselt ei muuda müüja töö iseloomu ajutiseks ja ei saa olla tööandjale aluseks temaga määratud ajaks töölepingu sõlmimisel. TLS § 27 lg 2 meelevaldse laiendamise korral peavad kohtud kohaldama TLS § 15, mis sätestab töötaja olukorda halvendavate töölepingutingimuste kehtetuse. Puhkepäevadel töötamine ei ole iseenesest vastuolus töö- ja puhkeaja seaduse § 28 lg-ga 2. Tööajanorm oli hagejaga kokku lepitud nii töölepingus kui ka tööajagraafikus ning kohtud ei ole tuvastanud, et hageja pidanuks kostja tegevusest tingitult töötama üle töölepingus kokkulepitud tööajanormi.
3-2-1-131-01 PDF Riigikohus 07.11.2001
Sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale (endine töötaja) pensionilisa. Kui kostja kohustus pensionilisa maksma töölepingulisest suhtest tulenevalt, tuleb kohtul hinnata lepingu vastavust TLS §-s 10 lg 1 kehtestatud põhimõttele - töö edukusega mitteseotud eeliste lubamine ja andmine on seadusevastane.
3-2-1-55-01 PDF Riigikohus 22.06.2001
Töölepinguseadus ei keela pooltel kokku leppida töölepingu lõpetamist seadusega ettenähtust soodsamatel tingimustel. Sellisel juhul tuleb töölepingus ette näha, milline töölepingu lõpetamise alus annab õiguse kokkulepitud soodustusele. Töölepinguseaduse mõttega on vastuolus hüvitise maksmine, kui tööleping lõpetatakse töötaja töökohustuste rikkumise, usalduse kaotuse, vääritu teo jms tõttu.
3-2-1-151-00 PDF Riigikohus 08.01.2001
Töötajal on õigus saada töölepingu lõpetamisel seaduses ettenähtust suuremat hüvitist, kui töölepingus on selliselt kokku lepitud ning vastavat töölepingu punkti ei ole muudetud töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Töölepingusse tehtud muudatused seoses töölepingu tähtaja muutmisega ei muutnud töölepingu punkti, millega sätestati töötajale seaduses ettenähtust suurema hüvitise maksmine.
3-2-1-155-00 PDF Riigikohus 08.01.2001
Töötajal on õigus saada töölepingu lõpetamisel seaduses ettenähtust suuremat hüvitist, kui töölepingus on selliselt kokku lepitud ning vastavat töölepingu punkti ei ole muudetud töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
3-2-1-138-00 PDF Riigikohus 18.12.2000
Töölepingu punkti, milles nähti ette töölepingu ennetähtaegsel lõpetamisel seadusega ettenähtust suurem hüvitis, ei saanud käsitleda tähtajalise töölepingu sõlmimist võimaldanud erisoodustusena TLS § 27 lg 2 p 5 mõttes, sest nimetatud punkt võeti juba sõlmitud lepingusse hiljem. Hüvitise maksmise kokkuleppe sätestanud punkt oli määratletav üksnes tingimusena, millega TLS § 14 alusel laiendati töötaja õigust saada töölepingu ennetähtaegsel lõetamisel seadusega ettenähtust suuremat hüvitist. Töötajal oli õigus hüvitist saada, kuna kohus on tuvastanud et nimetatud töölepingu punkti ei ole muudetud töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Kokku: 24| Näitan: 1 - 20