Kohtulahendite liigitus

Kokku: 31| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-11-17 PDF Riigikohus 05.04.2017
Tööandja TLS § 76 lg 2 alusel töötaja vastu esitatud nõue aegub TLS § 74 lg 4 järgi 12 kuu jooksul üldjuhul arvates ajast, mil tööandja tasus kolmandale isikule kahjuhüvitise, või erandina siis, kui jõustus tööandjat hüvitama kohustav kohtulahend. (p 11)
3-2-1-54-12 PDF Riigikohus 08.05.2012
Aegumise kohaldamiseks tuleb töövaidlust lahendaval organil tuleb välja selgitada, millised nõuded on kohtusse või töövaidluskomisjoni poole pöördunud pool oma avalduses esitanud.
3-2-1-175-11 PDF Riigikohus 07.03.2012
Lähetuskulu hüvitamise nõudele kohaldub ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline aegumistähtaeg.
3-2-1-43-11 PDF Riigikohus 07.06.2011
Enne 1. juulit 2009 kehtinud ITVS § 6 lg 3 teeb üldisest neljakuulisest aegumistähtajast erandi palga maksmise nõudele (vt Riigikohtu 5. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-06, p 9). Lähetuskulude hüvitis ei ole käsitatav palgana, mistõttu kohaldub saamata jäänud lähetuskulu hüvitamise nõudele (ja lähetuskulu hüvitise kinnipidamisest tulenevale nõudele) ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline aegumistähtaeg.
3-2-1-27-11 PDF Riigikohus 11.05.2011
Töölepingu ülesütlemise tühisusest tulenevate hüvitisnõuete esitamise korral kohaldatakse aegumisel ITVS § 6 lg-t 1, mille kohaselt aeguvad hüvitisnõuded nelja kuu jooksul pärast töölepingu ülesütlemist.
3-2-1-134-09 PDF Riigikohus 09.12.2009
TLS
TööK § 128 lg 1 p-s 6 sätestatud juhul kohaldatakse kahjuhüvitisnõude aegumisele üldsätteid, s.o enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 ja kehtiva TsÜS § 150. Enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS § 143 lg 1 ja ITVS § 6 lg 1 ei kohaldu praeguses asjas, sest tegemist on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega (TsK § 448 ja VÕS § 1043), mitte töölepingu rikkumisest tuleneva nõudega.
3-2-1-17-09 PDF Riigikohus 07.04.2009
ITLS § 6 lg 3 ja § 7 järgi on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat alates ajast, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Seaduses sätestatud aegumistähtaja sees saab määrata täiendava hea usu põhimõttest lähtuva uue tähtaja, mille jooksul isik võib oma õiguste kaitseks hagi esitada, üksnes erandlike asjaolude esinemisel.
3-2-1-7-09 PDF Riigikohus 13.03.2009
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-103-05. Palga- ja viivisenõude aegumistähtajad algavad samal ajal, kuid aegumistähtaja pikkus on nendel nõuetel erinev. Vältimaks aegumise kohaldamist, peab töötaja viivisenõude esitama nelja kuu jooksul alates töötasu tähtaegselt väljamaksmata jätmisest.
3-2-1-102-08 PDF Riigikohus 07.11.2008
Nii ITLS § 7 lg-t 1 kui TLS § 143 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et töötaja vastu suunatud töölepingust tuleneva kulutuste hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei alga üldjuhul enne, kui tööandja kandis kulutused, mille hüvitamist ta võib töötajalt nõuda. Sellega saab võrdsustada aja, kui kulutuste väljamõistmise kohta tööandjalt kolmanda isiku kasuks jõustus kohtulahend või kui tööandja tunnustas hüvitamiskohustust kolmanda isiku suhtes viimasega sõlmitud kokkuleppes.
3-2-1-127-07 PDF Riigikohus 11.01.2008
Kuigi ITLS § 24 lg-s 4 nimetatud taotluse esitamise korral loetakse ITLS § 24 lg 4 teise lause järgi hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud isikut, on taotluse enda esitamine ITLS § 24 lg 1 järgi (sõltumata sellest, kas selle esitab töövaidluskomisjoni pöördunud isik või töövaidluse teine pool) aegumise mõttes võrdsustatud hagiga. ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Kuna TsÜS §-st 143 tuleneva aegumise taotluse saab pool esitada alles pärast hagi menetlusse võtmist, siis ei saa võtta enne hagi menetlusse võtmist seisukohta küsimuses, kas töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi.
3-2-1-159-05 PDF Riigikohus 30.01.2006
Kui isik ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamist TLS § 143 lg-s 2 ettenähtud ühekuulise tähtaja jooksul ning lõpparve suurust ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul, siis ei ole tal õigust nõuda saamata jäänud palka töölepingu alusel.
3-2-1-103-05 PDF Riigikohus 02.11.2005
Palga ja viivise sellise omavahelise seose tõttu tuleb lähtuvalt ITVS § 7 lg-s 1 sätestatust lugeda viivisenõude aegumise tähtaja alguseks päev, mil tööandja jättis töötajale palga tähtaegselt välja maksmata.
3-2-1-112-04 PDF Riigikohus 19.11.2004
Kuna viivis, mida tööandja on kohustatud PalS § 35 alusel töötajale maksma palga maksmisega viivitamise eest, ei kuulu palga hulka, siis ei saa palganõude esitamise tähtaega laiendada viivisenõudele.
3-2-1-72-04 PDF Riigikohus 28.05.2004
Töövaidlusorganisse pöördumist takistavaks ja nõude aegumistähtaja kulgemise algust ei mõjuta asjaolu, et lõpparvena maksmata raha oli töötaja valduses.
3-2-1-35-03 PDF Riigikohus 03.06.2003
Kui töötaja nõue ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks, siis ei ole õigust, mille suhtes kohus saaks kohaldada tööandja taotletud aegumist (Seisukoha muutus - vt. 3-2-1-121-02).
3-2-1-122-02 PDF Riigikohus 21.11.2002
Kuna tööõigus ei reguleeri töösuhtest tuleneva nõude aegumistähtaja katkemist, kuulub kohaldamisele analoogia alusel TsÜS § 121 lg 1 p 4 (30.06.2002 kehtinud red), mille järgi katkes aegumistähtaja kulg, kui kohustatud isik tegi teo, millega tunnustas võlga. Katkeda saab aegumistähtaeg, mis pole võla tunnustamise ajaks möödunud.
3-2-1-121-02 PDF Riigikohus 14.11.2002
Pooled saavad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtusse ühekuulise tähtaja jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisest, üksnes neid töölepingu lõpetamise vaidlustamisega seotud nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse. Kui kohtusse pöördutakse nõudega, mida ei ole eelnevalt töövaidluskomisjonis läbi vaadatud, hakkab sellise nõude aegumise ühekuuline tähtaeg kulgema ajast, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest, mitte aga ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamise ajast.
3-2-1-65-02 PDF Riigikohus 29.05.2002
Kuna tööandja ei lõpetanud hageja soovitud ajal töölepingut, siis sellest ajast alates sai hageja teada oma õiguste rikkumisest, et tööandja töölepingut ei lõpeta ega maksa ka nõutud hüvitist. Ringkonnakohus pidi tähtaja arvutamisel lähtuma vaidlustatud õiguste rikkumise päevast.
3-2-1-19-02 PDF Riigikohus 23.05.2002
Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 kohaselt on hagi aegumise tähtajaks üks kuu. Tähtaegade arvutamisel töösuhtes kohaldatakse individuaalse töövaidluse lahendamise seadust (ITVS § 7).
3-2-1-39-02 PDF Riigikohus 03.04.2002
Kooskõlas ITVS § 8 lg-s 2 sätestatuga peab tööandja töötajate nõuetele aegumise kohaldamise taotluse esitama töövaidluskomisjonis enne asja sisulise arutamise algust.

Kokku: 31| Näitan: 1 - 20