2-15-9656/63
|
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium |
22.03.2018 |
|
Kahju hüvitamise ulatuse määramine TLS § 74 lg 2 alusel on kohtu kaalutlusotsustus (p 10).
Kutseliselt autojuhilt saab oodata kõrgendatud hoolsust. Seega on kutselise veokijuhi objektiivne hoolsusstandard tavapärasest kõrgem. Veokijuht peab täitma oma kohustusi professionaalselt. Selleks, et teha kindlaks veokijuhi hooletuse suurus, tuleb võrrelda veokijuhi käitumist kompetentse professionaalse veokijuhi hüpoteetilise käitumistega samadel asjaoludel. Kutseline veokijuht peab teadma ohte, mille ebaõige sõidukiiruse valik kaasa toob. Seetõttu peab kompetentne ja professionaalne autojuht võtma libedates oludes kasutusele kõik meetmed, et vältida liiklusõnnetuse tekkimist. Tee libeduse korral tuleb vajadusel sõita lubatust oluliselt aeglasemalt (p 11).
Kolmandale isikule mittevaralise kahju tekkimine ei ole autojuhi tööga kaasas käiv paratamatu iseloomulik risk (p 13).
|
| 3-1-1-41-16
|
Riigikohus |
01.06.2016 |
|
Juhul kui isik kasutab talle tööandja poolt tööülesannete täitmiseks antud kütuse krediitkaarti töösuhte kehtivuse ajal selleks, et tasuda kütuse eest, mida ei omanda tööandja, vaid viimase nõusolekuta kolmandad isikud, vastutab ta sellise käitumisega tööandjale tekitatud kahju eest TLS § 74 lg 1 järgi, mitte võlaõigusseaduse 53. peatüki sätete (s.o deliktiõiguslikul) alusel. (p-d 15–16) Ebaseaduslikult enda valdusse jäetud endise tööandja kütuse krediitkaartide selline kasutamine pärast töösuhte lõppemist on käsitatav õigusvastase kahju tekitamisena VÕS § 1043 mõttes (deliktina), kusjuures teo õigusvastasus tuleneb eeskätt VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 ja lg-st 3 koostoimes KarS §-ga 201 või VÕS § 1045 lg 1 p-st 8. (p 18)
VÕS § 1044 lg 2 välistab üldjuhul võimaluse nõuda ka töölepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist võlaõigusseaduse 53. peatüki sätete (s.o deliktiõiguslikul) alusel. (p 16)
Tsiviilhagina ei ole vaadeldav kannatanu selline avaldus, millest ei nähtu avaldaja tahet esitada kriminaalmenetluses kellegi vastu konkreetne (tsiviilõiguslik) nõue (RKEK 3-1-1-106-12 p 28). (p 28)
Kuna erinevat liiki nõuete aegumistähtajad on erinevad, tuleb aegumise küsimuse lahendamiseks nõue esmalt kvalifitseerida, s.t anda sellele õiguslik hinnang. Nõude kvalifitseerimine on kohtu ülesanne, sõltumata poolte väidetest. Asja lahendades tuleb selgeks teha, mida hageja (kriminaalmenetluses kannatanu) täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise eeldused. Õigusliku hinnangu andmisel on pooltest sõltumatud ka kõrgema astme kohtud. (Vt RKEK 3-1-1-106-12, p 31.) (p 14)
TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgu tuleb arvestada iga kahju hüvitamiseks kohustatud isiku osas eraldi. Seega kui õigustatud isik on kahjust ja vähemalt ühest kahju hüvitama kohustatud isikust teada saanud, tuleb TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg selle isiku vastu suunatud nõude osas alanuks lugeda, olenemata sellest, kas õigustatud isik teab teisi sama kahju hüvitamiseks kohustatud isikuid. (Vt ka RKEK 3-1-1-106-12 p 39). (p 24)
Kuriteoavaldus ei ole käsitatav TsÜS § 160 lg 2 p-s 4 nimetatud avaldusena (RKKK 3-1-1-58-07). (p 28)
Olukorras, kus kannatanu on kuriteokaebuses osutanud nii kahju põhjustanud teole, selle arvatavale toimepanijale, kahju umbkaudsele suurusele kui ka tõenditele, on kannatanu teadmine tekitatud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust TsÜS § 150 lg 1 mõttes piisav, lugemaks selles sättes ette nähtud aegumistähtaja kulgemine alanuks. (p 23)
Asjaolu, et kahju tekitaja eitab oma vastutust, ei välista TsÜS § 150 lg-s 1 ette nähtud aegumistähtaja kulgemist. Kui õigustatud isikul on teistest allikatest piisav teave kahju ja kahju hüvitamiseks kohustatud isiku kohta, pole kohustatud isiku enda avaldustel TsÜS § 150 lg-s 1 nimetatud teadasaamise seisukohalt tähtsust. (p 23)
TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgu tuleb arvestada iga kahju hüvitamiseks kohustatud isiku osas eraldi. Seega kui õigustatud isik on kahjust ja vähemalt ühest kahju hüvitama kohustatud isikust teada saanud, tuleb TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg selle isiku vastu suunatud nõude osas alanuks lugeda, olenemata sellest, kas õigustatud isik teab teisi sama kahju hüvitamiseks kohustatud isikuid. (Vt ka RKEK 3-1-1-106-12 p 39). (p 24)
|
| 3-2-1-116-12
|
Riigikohus |
29.10.2012 |
|
Hageja esitatud asjaolude kogumi kvalifitseerib kohus sõltumata poolte antud õiguslikust hinnangust. Kuna kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena, peab kohus vähemalt suulises menetluses üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust.
Kohtul on kohustus võimaldada pooltele õigussuhte võimalikust õiguslikust kvalifikatsioonist lähtudes esitada ka väiteid ja vastuväiteid.
Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu. Mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 järgi ei piisa ainuüksi töötaja soovist või võimalusest asuda töötama teise tööandja juurde. Sellisel juhul on töösuhte lõppemise põhjuseks eelkõige töötaja tahe, mitte temast sõltumatud asjaolud, mis kaaluksid üles tööandja huvi töösuhet jätkata. Olukorras, kus töötaja soovib töölepingu lõpetada teise tööandja juurde siirdumise tõttu, on tööleping võimalik lõpetada TLS § 79 järgi poolte kokkuleppel või TLS § 85 lg 1 alusel korraliselt, järgides TLS § 98 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise etteteatamise tähtaega.
Töölepingu ülesütlemise mõjuv põhjus võib tuleneda tööandjast või töötajast. Esimesel juhul on erakorraline ülesütlemine seotud tööandja kohustuste rikkumisega (TLS § 91 lg 2), teisel juhul töötaja isikuga (TLS § 91 lg 3).
Kui tööandja ütleb töölepingu üles töötaja ette teatamata lahkumise või tööle asumata jätmise tõttu, kohaldub TLS § 74 lg 3.
|
| 3-2-1-175-11
|
Riigikohus |
07.03.2012 |
|
Tööandjal on kohustus hüvitada kõik mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesande täitmisel ning mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Mõistlikuks saab lugeda selliseid kulusid, mis on tööülesande täitmiseks vajalikud ehk ilma milleta tööülesannet täita ei saaks või kannataks oluliselt selle kvaliteet. Kulude mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb eelkõige selgitada, millised on tavalised vajalikud sellekohased kulutused.
Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et mõistlikest lähetusega seotud majutuskuludest jääb töötaja kanda.
Lähetuskulu hüvitamise nõudele kohaldub ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline aegumistähtaeg.
Töötaja majutuskulude omaosalustasu kinnipidamine töötasust on käsitatav tööandja võimalusega tasaarvestada oma nõudeid töötaja töötasunõudega.
Nõusolekuna tasaarvestada kulude, mida töötaja teeb tööandja arvel, kokkulepitud limiiti ületav summa on käsitatav ka poolte kokkulepe töölähetusega kaasneva majutuskulu omaosalustasu kinnipidamise kohta.
Tööandjal on kohustus hüvitada kõik mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesande täitmisel ning mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Mõistlikuks saab lugeda selliseid kulusid, mis on tööülesande täitmiseks vajalikud ehk ilma milleta tööülesannet täita ei saaks või kannataks oluliselt selle kvaliteet. Kulude mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb eelkõige selgitada, millised on tavalised vajalikud sellekohased kulutused.
Tööandjal on kohustus hüvitada töötajale mh töölähetusega kaasnevad mõistlikud majutuskulud. Seda ka juhul, kui tööandja on majutuskulud ise enne kandnud. Samas võivad pooled kokku leppida, et mõistlikest majutuskuludest jääb osa töötaja kanda.
Töötaja majutuskulude omaosalustasu kinnipidamine töötasust on käsitatav tööandja võimalusega tasaarvestada oma nõudeid töötaja töötasunõudega.
Nõusolekuna tasaarvestada kulude, mida töötaja teeb tööandja arvel, kokkulepitud limiiti ületav summa on käsitatav ka poolte kokkulepe majutuskulu omaosalustasu kinnipidamise kohta.
Lähetuskulu hüvitamise nõudele kohaldub ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline aegumistähtaeg.
|
| 3-2-1-74-05
|
Riigikohus |
19.09.2005 |
|
Kuna korruptiivne tegu on võrdsustatav töökohustuste rikkumisega, siis on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuse määramiseks seadusega kehtestatud korda ka töölepingu lõpetamisel korruptiivse teo tõttu. Seega loetakse ka korruptiivse teo toimepanemisel distsiplinaarkaristus määratuks päevast, mil see on töötajale allkirja vastu teatavaks tehtud (TDVS § 12).
|
| 3-2-1-36-05
|
Riigikohus |
18.05.2005 |
|
Kohaliku omavalitsuse hallatava lasteaia tööandjana võib ametiühinguga kollektiivlepingu sõlmida ka linna- või vallavalitsus (KLS § 3 lg 5).
Usaldusisiku valimise õigus on ka ametiühingut asutavatel töötajatel.
KLS § 9 välistab läbirääkimiste ajal läbirääkimistel osaleva poole esindaja distsiplinaarkorras karistamise.
|
| 3-2-1-110-03
|
Riigikohus |
19.12.2003 |
|
TDVS § 6 lg 3 näeb ette asjaolud, mis töölepinguseaduse kohaselt tingivad töölepingu peatumise ning millega koos peatub ka distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg. Töölepingu peatumise ajal ei ole tööandjal võimalik töötaja süüteo asjaolusid välja selgitada ega talle distsiplinaarkaristust määrata. Seetõttu ei saa ka distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg edasi kulgeda töölepingu peatumise aja hulka jäävatel puhkepäevadel ja riiklikel pühadel.
|
| 3-2-1-74-03
|
Riigikohus |
02.06.2003 |
|
Distsiplinaarkaristuste loetelu on TDVS §-s 3 sätestatud ammendavalt. Töötaja distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendamatu ja tööandjal tulnuks piirduda hoiatuse tegemisega, mis ei ole distsiplinaarkaristus.
TDVS § 8 lg 2 järgi ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ega töötaja varasema käitumisega. Ka viisakuskohustuse rikkumise eest distsiplinaarkaristust kohaldades tuleb arvestada süüteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning töötaja varasemat käitumist.
|
| 3-2-1-15-03
|
Riigikohus |
13.02.2003 |
|
Tõendid oma nõuete ja vastuväidete kinnitamiseks tuleb esitada esimese astme kohtule ja vaid erandlikel asjaoludel on apelleatsioonikohtule võimalik esitada uusi tõendeid. Apellatsioonikohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga.
TDVS § 12 lg 2 eesmärgiks on, et vähemalt kaks isikut kinnitaksid töötaja keeldumist anda allkiri karistuse teatavakstegemise kohta, seadus ei määratle millistele tunnustele nimetatud tunnistajad peavad vastama ega välista kedagi tunnistajate hulgast. Seejuures jääb töötajale võimalus tõendada, et vaatamata tunnistajate allkirjadele, ei tehtud talle tegelikult karistust teatavaks.
TDVS § 11 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse. Ainuüksi asjaolust, et töötajale saadetud karistuse määramise dokumendil puudub küll juhataja allkiri, kuid see on idantne karistuse vormistamise algdokumendiga - ei järeldu, et distsiplinaarkaristuse vormistamisel on seadust oluliselt rikutud.
|
| 3-2-1-48-02
|
Riigikohus |
27.05.2002 |
|
Töötaja TLS § 144 alusel tööle ennistamist ei saa käsitada hagi osalise rahuldamisena ning TsMS § 61 lg 1 kohaldamiseks puudub alus.
TLS § 144 kohaldamise eelduseks on töölepingu lõpetamise õiguspärasus. Töötaja tööle ennistamisel TLS § 144 kohaselt kasutab töövaidlusorgan talle seadusega antud volitust hinnata asjaolude kohaselt, kas töölepingu lõpetamine töötajaga oli otstarbekas.
TLS § 117 alusel tehtud kohtuotsuse jõustumisega kaotab töötajale määratud karistus kehtivuse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise tõttu ning kohtul puudub vajadus teha otsust distsiplinaarkaristusena määratud töölepingu lõpetamise tühistamise kohta.
Töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega antud distsiplinaarvõimu kasutades on tööandjal õigus TLS § 103 lg-st 1 tulenevalt lõpetada tööleping § 86 p-s 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus või sama paragrahvi teise lõike kohaselt ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest.
|
| 3-2-1-10-02
|
Riigikohus |
05.03.2002 |
|
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 319 lg-s 1 sätestatud asja läbivaatamise ulatuse põhimõtteid, kontrollides linnakohtu otsust osas, mille peale ei kaevatud.
TDS § 6 lg-s 2 sisalduv kontrollimise liikide loetelu ei ole ammendav. TDS § 6 lg-s 2 sätestatud tähtaegade kohaldamise eelduseks on see, et töötaja süüteost saadi teada alles inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemusel. TDS § 6 kohaldamist on käsitletud Riigikohtu halduskolleegiumi 11. aprilli 1997. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-97 (RT III 1997, 17, 180).
|
| 3-2-1-111-01
|
Riigikohus |
08.10.2001 |
|
Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on välja antud TDVS §-s 11 kehtestatud korda rikkudes. Käskkirjas ei ole märgitud, milles konkreetselt seisnes töötaja süü ja millal ta töökohustusi rikkus. Käskkiri, mis on välja antud distsiplinaarkaristuse määramise korda rikkudes, on ebaseaduslik ega ole seetõttu arvestatav TLS § 103 lg 1 järgi töölepingu lõpetamise tingimuse täitmisena.
Tulenevalt § 103 lg 1 lubab seadus TLS § 86 p 6 alusel töölepingu lõpetada vaid töötaja süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel, kui töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Kohus on tuvastanud, et distsiplinaarkaristust vormistav käskkiri on välja antud distsiplinaarkaristuse määramise korda rikkudes, seega ei olnud see käskkiri arvestatav töölepingu lõpetamise aluseks oleva distsiplinaarkaristusena.
Ametiülesannetega mittetoimetulek ei ole töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p 6 järgi. Õpetaja distsiplinaarvastutus TLS § 86 p 6 alusel võis järgneda üksnes tema süülisele tegevusele või tegevusetusele, millel pidi olema põhjuslik seos saabunud tagajärjega - õpilaste distsiplineerimatusega õppetunnis.
|
| 3-2-1-21-01
|
Riigikohus |
18.06.2001 |
|
Tööandja korralduse- asuda teise korruse tööruumi, täitmata jätmist ei saanud lugeda selliseks süüteoks, mis häiris tööandja tööd ning andis aluse töölepingu lõpetamiseks töökohustuste rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus tunnistas põhjendatult hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks kui hageja süüteo asjaoludele ilmselt mittevastava ning ebaotstarbeka karistuse.
Seletuse nõudmine süüdlaselt on tööandja õigus (TDVS § 7 lg 1), see ei pea toimuma tingimata enne distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamine töötajalt seletuskirja võtmata jätmise pärast pole põhjendatud, sest tulenevalt TDVS § 7 lg-st 3 võib distsiplinaarkaristuse määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega.
|
| 3-2-1-119-00
|
Riigikohus |
18.10.2000 |
|
Jätkuv mõjuva põhjuseta töölt puudumine pärast distsiplinaarkaistuse määramist on uus süütegu, mille eest võib määrata töötajale uue karistuse. Omavoliliselt töölt puuduvale töötajale loetakse karistusena töölepingu lõpetamine määratuks päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja omavoliliselt töölt puudus (TDVS § 12 lg 3).
|
| 3-2-1-41-96
|
Riigikohus |
20.03.1996 |
|
Tööandja poolt töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja 7 alusel oli ebaseaduslik, tööandja ei jälginud distsiplinaarkaristuse määramise korda. Vastavalt TLS §-le 117 tuleb töötaja tööle ennistada ja välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest.
|
| III-2/1-60/95
|
Riigikohus |
26.10.1995 |
|
|
| III-2/1-61/95
|
Riigikohus |
26.10.1995 |
|
|
| III-2/1-9/95
|
Riigikohus |
14.02.1995 |
|
|
Facebook
Twitter