Kohtulahendite liigitus

Kokku: 18| Näitan: 1 - 18

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-15-9656/63 PDF Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium 22.03.2018
Kahju hüvitamise ulatuse määramine TLS § 74 lg 2 alusel on kohtu kaalutlusotsustus (p 10). Kutseliselt autojuhilt saab oodata kõrgendatud hoolsust. Seega on kutselise veokijuhi objektiivne hoolsusstandard tavapärasest kõrgem. Veokijuht peab täitma oma kohustusi professionaalselt. Selleks, et teha kindlaks veokijuhi hooletuse suurus, tuleb võrrelda veokijuhi käitumist kompetentse professionaalse veokijuhi hüpoteetilise käitumistega samadel asjaoludel. Kutseline veokijuht peab teadma ohte, mille ebaõige sõidukiiruse valik kaasa toob. Seetõttu peab kompetentne ja professionaalne autojuht võtma libedates oludes kasutusele kõik meetmed, et vältida liiklusõnnetuse tekkimist. Tee libeduse korral tuleb vajadusel sõita lubatust oluliselt aeglasemalt (p 11). Kolmandale isikule mittevaralise kahju tekkimine ei ole autojuhi tööga kaasas käiv paratamatu iseloomulik risk (p 13).
3-1-1-41-16 PDF Riigikohus 01.06.2016
Juhul kui isik kasutab talle tööandja poolt tööülesannete täitmiseks antud kütuse krediitkaarti töösuhte kehtivuse ajal selleks, et tasuda kütuse eest, mida ei omanda tööandja, vaid viimase nõusolekuta kolmandad isikud, vastutab ta sellise käitumisega tööandjale tekitatud kahju eest TLS § 74 lg 1 järgi, mitte võlaõigusseaduse 53. peatüki sätete (s.o deliktiõiguslikul) alusel. (p-d 15–16) Ebaseaduslikult enda valdusse jäetud endise tööandja kütuse krediitkaartide selline kasutamine pärast töösuhte lõppemist on käsitatav õigusvastase kahju tekitamisena VÕS § 1043 mõttes (deliktina), kusjuures teo õigusvastasus tuleneb eeskätt VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 ja lg-st 3 koostoimes KarS §-ga 201 või VÕS § 1045 lg 1 p-st 8. (p 18)
3-2-1-116-12 PDF Riigikohus 29.10.2012
Kui tööandja ütleb töölepingu üles töötaja ette teatamata lahkumise või tööle asumata jätmise tõttu, kohaldub TLS § 74 lg 3.
3-2-1-175-11 PDF Riigikohus 07.03.2012
Töötaja majutuskulude omaosalustasu kinnipidamine töötasust on käsitatav tööandja võimalusega tasaarvestada oma nõudeid töötaja töötasunõudega. Nõusolekuna tasaarvestada kulude, mida töötaja teeb tööandja arvel, kokkulepitud limiiti ületav summa on käsitatav ka poolte kokkulepe töölähetusega kaasneva majutuskulu omaosalustasu kinnipidamise kohta.
3-2-1-74-05 PDF Riigikohus 19.09.2005
Kuna korruptiivne tegu on võrdsustatav töökohustuste rikkumisega, siis on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuse määramiseks seadusega kehtestatud korda ka töölepingu lõpetamisel korruptiivse teo tõttu. Seega loetakse ka korruptiivse teo toimepanemisel distsiplinaarkaristus määratuks päevast, mil see on töötajale allkirja vastu teatavaks tehtud (TDVS § 12).
3-2-1-36-05 PDF Riigikohus 18.05.2005
KLS § 9 välistab läbirääkimiste ajal läbirääkimistel osaleva poole esindaja distsiplinaarkorras karistamise.
3-2-1-110-03 PDF Riigikohus 19.12.2003
TDVS § 6 lg 3 näeb ette asjaolud, mis töölepinguseaduse kohaselt tingivad töölepingu peatumise ning millega koos peatub ka distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg. Töölepingu peatumise ajal ei ole tööandjal võimalik töötaja süüteo asjaolusid välja selgitada ega talle distsiplinaarkaristust määrata. Seetõttu ei saa ka distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg edasi kulgeda töölepingu peatumise aja hulka jäävatel puhkepäevadel ja riiklikel pühadel.
3-2-1-74-03 PDF Riigikohus 02.06.2003
Distsiplinaarkaristuste loetelu on TDVS §-s 3 sätestatud ammendavalt. Töötaja distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendamatu ja tööandjal tulnuks piirduda hoiatuse tegemisega, mis ei ole distsiplinaarkaristus. TDVS § 8 lg 2 järgi ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ega töötaja varasema käitumisega. Ka viisakuskohustuse rikkumise eest distsiplinaarkaristust kohaldades tuleb arvestada süüteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning töötaja varasemat käitumist.
3-2-1-15-03 PDF Riigikohus 13.02.2003
TDVS § 12 lg 2 eesmärgiks on, et vähemalt kaks isikut kinnitaksid töötaja keeldumist anda allkiri karistuse teatavakstegemise kohta, seadus ei määratle millistele tunnustele nimetatud tunnistajad peavad vastama ega välista kedagi tunnistajate hulgast. Seejuures jääb töötajale võimalus tõendada, et vaatamata tunnistajate allkirjadele, ei tehtud talle tegelikult karistust teatavaks. TDVS § 11 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse. Ainuüksi asjaolust, et töötajale saadetud karistuse määramise dokumendil puudub küll juhataja allkiri, kuid see on idantne karistuse vormistamise algdokumendiga - ei järeldu, et distsiplinaarkaristuse vormistamisel on seadust oluliselt rikutud.
3-2-1-48-02 PDF Riigikohus 27.05.2002
TLS § 117 alusel tehtud kohtuotsuse jõustumisega kaotab töötajale määratud karistus kehtivuse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise tõttu ning kohtul puudub vajadus teha otsust distsiplinaarkaristusena määratud töölepingu lõpetamise tühistamise kohta.
3-2-1-10-02 PDF Riigikohus 05.03.2002
TDS § 6 lg-s 2 sisalduv kontrollimise liikide loetelu ei ole ammendav. TDS § 6 lg-s 2 sätestatud tähtaegade kohaldamise eelduseks on see, et töötaja süüteost saadi teada alles inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemusel. TDS § 6 kohaldamist on käsitletud Riigikohtu halduskolleegiumi 11. aprilli 1997. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-97 (RT III 1997, 17, 180).
3-2-1-111-01 PDF Riigikohus 08.10.2001
Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on välja antud TDVS §-s 11 kehtestatud korda rikkudes. Käskkirjas ei ole märgitud, milles konkreetselt seisnes töötaja süü ja millal ta töökohustusi rikkus. Käskkiri, mis on välja antud distsiplinaarkaristuse määramise korda rikkudes, on ebaseaduslik ega ole seetõttu arvestatav TLS § 103 lg 1 järgi töölepingu lõpetamise tingimuse täitmisena.
3-2-1-21-01 PDF Riigikohus 18.06.2001
Seletuse nõudmine süüdlaselt on tööandja õigus (TDVS § 7 lg 1), see ei pea toimuma tingimata enne distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamine töötajalt seletuskirja võtmata jätmise pärast pole põhjendatud, sest tulenevalt TDVS § 7 lg-st 3 võib distsiplinaarkaristuse määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega.
3-2-1-119-00 PDF Riigikohus 18.10.2000
Jätkuv mõjuva põhjuseta töölt puudumine pärast distsiplinaarkaistuse määramist on uus süütegu, mille eest võib määrata töötajale uue karistuse. Omavoliliselt töölt puuduvale töötajale loetakse karistusena töölepingu lõpetamine määratuks päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja omavoliliselt töölt puudus (TDVS § 12 lg 3).
3-2-1-41-96 PDF Riigikohus 20.03.1996
Tööandja poolt töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja 7 alusel oli ebaseaduslik, tööandja ei jälginud distsiplinaarkaristuse määramise korda. Vastavalt TLS §-le 117 tuleb töötaja tööle ennistada ja välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest.
III-2/1-60/95 PDF Riigikohus 26.10.1995
III-2/1-61/95 PDF Riigikohus 26.10.1995
III-2/1-9/95 PDF Riigikohus 14.02.1995

Kokku: 18| Näitan: 1 - 18

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane