/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 14| Näitan: 1 - 14

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-154-13 PDF Riigikohus 11.12.2013
Kuigi vanema nõusolekut ei ole lapsendamiseks vaja, kui vanemalt on isikuhooldusõigus ära võetud ning vanema lapsendamisest keeldumine ei takista avaldajal last lapsendada, tuleb kohtul omal algatusel lapsendamise üle otsustades selgitada, kas vanemalt isikuhooldusõiguse äravõtmiseks alust andnud oht lapse heaolule on möödas ning kas võiks olla alust vanema isikuhooldusõigust taastada. Vanemale tuleb teada anda, et kohus otsustab tema lapse lapsendamise üle, anda vanemale võimalus esitada kohtule oma seisukoht isikuhooldusõiguse taastamise ja lapsendamise kohta ning selgitada vanemale nii isikuhooldusõiguse taastamise tingimusi kui ka lapsendamise õiguslikke tagajärgi. Lapsendamise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. (p 16)
Lapsendamise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. (p 16)
Vanemalt isikuhooldusõiguse äravõtmine tähendab selle täielikku äravõtmist PKS § 135 lg 2 mõttes. Kui kohus piirab vanema isikuhooldusõigust nii, et vanemal säilib see mingis osas, siis peab kohtulahendist ka selgelt nähtuma, millises osas on isikuhooldusõigus piiratud, sh milliseid meetmeid on kohus ohu ärahoidmiseks kohaldanud. (p 15)
3-2-1-42-97 PDF Riigikohus 10.04.1997
Kui lapsendamise õigussuhe lõppes, siis võimalus saada uuesti lapsendatuks endiste lapsendajate poolt saab toimuda vaid uue lapsendamisega seaduses sätestatud tingimustel.
3-2-3-27-96 PDF Riigikohus 07.11.1996
Erimenetluse korras tuvastab kohus lapsendamise registreerimist. Lapsendamise tuvastamist seadus ette ei näe.
Erimenetluse korras tuvastab kohus lapsendamise registreerimist. Lapsendamise tuvastamist seadus ette ei näe. Erimenetluses tuleb protsessiosalistena kaasata muud asjast huvitatud isikud, kellel on õigus teiste protsessiosaliste taotlustele vastu vaielda.
3-2-3-4-96 PDF Riigikohus 28.02.1996
Avaldaja, kellel oli kohtule esitada nii enda sünnitunnistus, mille kanne isa kohta olemas ja hilisem lapsendamise tunnistus, avalduse alusel sugulussuhte fakti tuvastada ei saa. Fakti tõendavad dokumendid olid avaldajal olemas. Lapsendatud lapse sünniaktis ei saa esialgseid andmeid taastada, sest kohus ei ole lapsendamist tühistanud.
3-2-3-3-96 PDF Riigikohus 01.02.1996
1938. a. kehtinud seaduse kohaselt loeti lapsendamine toimunuks, kui kohus lapsendaja soovil selle kinnitas (BES § 185). Kuna lapsendamine toimus kohtuotsuse alusel, mis tuli registreerida sünni- ja perekonnaregistris, ei saa lapsendamise muul viisil tõendada kui kohtuotsuse või registrimärkega.
3-2-3-2-96 PDF Riigikohus 25.01.1996
Perekonnaseaduse kohaselt antakse lapsele lapsendaja soovil lapsendaja perekonnanimi ja võidakse muuta lapse eesnimi. Lapsendamisel lapse sünnikoha muutmiseks puudub seaduslik alus.
Perekonnaseaduse kohaselt antakse lapsele lapsendaja soovil lapsendaja perekonnanimi ja võidakse muuta lapse eesnimi. Lapsendamisel lapse sünnikoha muutmiseks puudub seaduslik alus.
3-2-3-1-96 PDF Riigikohus 18.01.1996
Lapsendamisotsuse tegemisel otsustab kohus lapsendatava ees- ja perekonnanime muutmise (PKS § 85). Kohtul ei ole õigus ilma seadusliku aluseta muuta lapse sünnikohta.
III-2/3-34/95 PDF Riigikohus 30.11.1995
III-2/3-33/95 PDF Riigikohus 30.11.1995
III-2/3-28/95 PDF Riigikohus 08.11.1995
III-2/3-24/95 PDF Riigikohus 26.10.1995
III-2/1-64/95 PDF Riigikohus 19.10.1995
III-2/1-4/94 PDF Riigikohus 26.01.1994
III-2/3-9/93 PDF Riigikohus 20.12.1993

Kokku: 14| Näitan: 1 - 14

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json