3-23-1409/38
|
Riigikohtu halduskolleegium |
30.01.2026 |
|
Otsus maksehäire avaldada võib olla sõltuvalt juhtumi asjaoludest automatiseeritud otsuseks IKÜM art 22 lg 1 mõttes eeldusel, et see põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, s.o puudub inimese mõtestatud sekkumine. Avaldatud teave isiku maksehäire kohta võib riivata intensiivselt isiku eraelu puutumatust. Kas tegu on märkimisväärse mõjuga, sõltub erinevate asjaolude kogumis hindamisest: milliseid andmeid avaldatakse, kui kaua, kellel on võimalik nendega tutvuda, kas, kui kaua ja mil määral need andmed mõjutavad järgnevaid isiku suhtes tehtavaid otsuseid, milliseid otsuseid jms. Eesti õiguses puudub norm, mis IKÜM art 22 lg 2 p b järgi võimaldaks maksehäire andmeid avaldada üksnes automatiseeritult ning mis näeks ette ka sättes viidatud asjakohased kaitsemeetmed. (p-d 20.3 ja 20.4)
Andmekaitse Inspektsioon, kontrollides eraisikust töötleja tegevust, ja kohus, analüüsides AKI ettekirjutuse õiguspärasust, ei ole oma kontrolliulatuses piiratud ning võivad asjaolude kogumit analüüsides kujundada seisukoha, kas isikuandmete avaldamine on töötleja õigustatud huvi alusel lubatud ning kas kõnealune alus on tungiv. Selline hindamine ei ole töötleja ainuõigus. Kui töötleja on rikkunud tal lasuvat kohustust selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud, sõltuvad selle vea tagajärjed haldusmenetluse ja halduskohtumenetluses konkreetsest olukorrast. Kui menetluse käigus selgunud uued asjaolud ja tõendid on piisavad, saavad AKI ja vajaduse korral kohus neile tuginedes teha lõpliku otsuse õigustatud huvi hindamise õiguspärasuse kohta. Piiriks on põhimõte, et haldusakti õige õigusliku ja faktilise aluse otsimine ei tohiks kanduda ülemäärases mahus üle kohtumenetlusse. Kohtulik kontroll AKI otsuse õiguspärasuse üle on piiratud siiski osas, milles AKI kaalutlusõigust teostades valib meetme, millega rikkumisele reageerida. (p-d 22.2–22.3)
IKÜM art 21 asub IKÜM 3. peatükis pealkirjaga Andmesubjekti õigused. Seega on art 21 lg 1 üksnes andmesubjekti õigus ega ole vastuväite saamisel ja lahendamisel uus õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks. Ka Euroopa Kohus on nentinud, et IKÜM art-s 21 sätestatud vastuväite esitamise õigust ei saa võtta arvesse, hindamaks isikuandmete töötlemise seaduslikkust, sh IKÜM art 6 lg 1 p-s f sätestatud õigustatud huvi testi vajalikkuse kriteeriumi (EKo C-394/23 – Mousse, p-d 67–70). (p 14)
Art 21 lg 1 sätestab mh ka tõendamiskoormuse jaotuse. Andmesubjekti ülesandeks on vastuväites esile tuua oma konkreetsest olukorrast lähtudes asjaolud, mida vastutaval töötlejal tuleb arvesse võtta andmete töötlemise jätkamise otsustamisel, ning selgitada, miks on andmete avaldamine tema hinnangul ülemäärane. Vastutav töötleja võib jätkata pärast vastuväite saamist isikuandmete töötlemist vaid juhul, kui ta tõendab, et isikuandmeid töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis on kaalukam kui andmesubjekti huvid. Selleks, et andmesubjekt teaks IKÜM art 21 lg-st 1 tulenevat tõendamiskohustust ega jätaks teadmatuse tõttu asjakohaseid asjaolusid esile toomata, tuleb vastutaval töötlejal täita tal lasuvat selgitamiskohustust (vt IKÜM art 12 lg 2 esimene lause). Selgituskohustuse korrektne täitmine on eelduseks asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamisele. Tõendamiskoormus, et ta on täitnud IKÜM-st tulenevad kohustused, sh viinud läbi art 21 lg-le 1 vastava kaalumise, lasub vastutaval töötlejal. (p-d 15.1–15.2 ja 16)
Maksehäire andmete avaldamine teenib mh ka avaliku huvi eesmärki, sest aitab maksehäire andmete saamisest huvitatud krediidiandjatel järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maksehäire andmete avaldajale ei ole aga pandud kohustust andmeid avaldada ning tema jaoks on esiplaanil ja domineeriv üksnes äriline huvi: rahuldada turunõudlust maksekäitumist puudutavate andmete saamiseks ja teenida ise seeläbi tulu. Ärilist huvi on Euroopa Kohus korduvalt pidanud lubatavaks isikuandmete töötlemist õigustavaks huviks IKÜM art 6 lg 1 p f mõttes. (p-d 17 ja 17.5)
IKS § 10 ei saa olla iseseisev isikuandmete töötlemise õiguslik alus ning selle tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb lähtuda EL õigusega kooskõlalise tõlgendamise põhimõttest. Kui IKS §-s 10 sätestatud nõue on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades vastuolus IKÜM art 6 lg 1 p-ga f või mõne muu IKÜM-s sätestatud õiguse või nõudega, tuleb lähtuda IKÜM-st. IKS § 10 lg-s 1 sätestatud töötlemise eesmärki tuleb tõlgendada laialt ning see ei saa piirata õigustatud huvide ringi, mis on lubatavad IKÜM art 6 lg 1 p f mõttes. Liikmesriigi seadusandja ei või õigusnormis näha ette lõplikku õiguste ja huvide kaalumise tulemust. (p 18)
|
| 5-25-48/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
03.10.2025 |
|
Valimisseaduses eriregulatsiooni puudumisel kohaldub valimiskomisjoni tegevusele analoogia korras HMS (vt nt RKPJKo nr 5-19-31/2, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). HKMS võib olla analoogia korras kohaldatav vaid olukorras, kus asjakohane normistik valimisseadustes ja HMS-s puudub. (p 6)
AvTS mõttes on avalik teave nii kirjalik protokoll kui ka selle koostamiseks kasutatav helisalvestis. (p 8)
Kirjaliku protokolli koostamise tarbeks tehtud salvestis võib olla käsitatav AvTS § 35 lg 2 p-s 3 silmas peetud teabena. Siiski tuleb arvestada, et säte näeb ette kaalutlusõiguse, kas juurdepääsupiirangut kohaldada (vrd AvTS § 35 lg 1), mistõttu keeldumine väljastada teavet peab sisaldama mh asjakohaseid kaalutlusi. (p 9)
Ka AvTS § 35 lg 1 p 12 näeb ette otsustusruumi, millele tuginemisel peab VVK esitama asjakohased põhjendused, miks teabe väljastamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti(de) eraelu puutumatust. (p 11)
Riigikohus on selgitanud, et AvTS §-s 35 sätestatud aluste esinemisel ei kohaldu juurdepääsupiirang vahetult seaduse alusel, vaid juurdepääsupiirangu kehtestamine tuleb asutuse juhil otsustada, kusjuures selle võib lisada ka pärast teabenõude esitamist ja enne lahendamist. Seejuures tuleb arvestada, et haldusmenetluse menetlusosalisel on ulatuslikum juurdepääsuõigus haldusmenetlusega seotud avalikule teabele kui menetlusvälisel igaühel. Seda põhjusel, et menetlusosalisel on haldusmenetluses kaalul materiaalsed õigused. (Vt RKHKo nr 3-20-1265/25, p-d 21 ja 24; vt ka RKPJKo nr 5-25-3/5, p-d 18 ja 22.) Viimati öeldu kehtib ka olukorras, kus salvestisele juurdepääsu taotlejaks on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse 11. peatükis või RKVS 12. peatükis nimetatud isik, kes oli VVK koosolekul kaebuse arutamisel menetlusosaline ning soovib vaidlustada selle kaebuse suhtes tehtud otsust. (p 12)
Salvestisele juurdepääsu võimaldamisel tuleb leida kohane tasakaal vastanduvate õiguste ja huvide vahel. Riivet juurdepääsupiiranguga kaitsta soovitud avalikule huvile või andmesubjekti õigustele aitavad oluliselt vähendada mh ka juurdepääsu andmise viis ja ulatus. Näiteks võib olla põhjendatud keelduda helisalvestisest digitaalse koopia väljastamisest (salvestades teisaldatavale andmekandjale või saates e-kirjaga), kuid samas olla lubatud tutvuda salvestisega VVK tööruumides kohapeal õigusega teha sellest käsitsi ärakiri. Kuigi eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja säilitamise piirangu põhimõtted õigustavad salvestise kohest kustutamist pärast seda, kui on valminud kirjalik protokoll, tuleb siiski arvestada isiku õiguskaitse võimalusega. Viimane õigustaks salvestise lühiajalist säilitamist eelduslikult ka kaebetähtaja ja vajaduse korral kaebemenetluse jooksul. Valimiskaebemenetlus on seadusest tulenevalt kiireloomuline. (p 13)
Avaliku ülesande täitmisel on isikuandmete töötlemise aluseks eeskätt isikuandmete kaitse üldmääruse ((IKÜM), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/79) art 6 lg 1 punkt e, mitte punkt a (isiku nõusolek, vt ka nt IKÜM põhjendus 43). Seejuures peab VVK järgima Eesti õiguses sätestatud täpsustavaid nõudeid (vt IKÜM art 6 lg-d 2 ja 3) ning silmas pidama IKÜM art 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid, nt eesmärgipärasus, minimaalsus ja säilitamise piirang (IKÜM art 5 lg 1 p-d b, c ja e; vt ka EKo nr C-306/21 – Koalitsia "Demokratichna Bulgaria - Obedinenie", p-d 57–58). (p 10)
|
| 5-24-14/5
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
28.06.2024 |
|
Kolleegium nõustub kaebajaga, et tuvastatud või tuvastatava isiku andmed valimistel, sh andmed Euroopa Parlamendi valimistel osalemise ja hääletamissedeli sisu kohta, on isikuandmete eriliik IKÜM art 9 lg 1 tähenduses. IKÜM nõuab isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu. (p-d 43 ja 44)
Kaaskirjas kaebusele on VVK märkinud, et õiguslik alus e-hääle hoidmiseks tuleneb RKVS § 488 lg-st 5 ja EPVS § 771 lg-st 2. Kolleegiumi hinnangul saab EPVS § 771 lg-st 2 ja RKVS § 488 lg-st 5 üheselt järeldada, et seadusandja on andnud riigi valimisteenistusele koos koguja komponendi ja e-häälte säilitamise volitusega ka volituse säilitada ehk töödelda ka valija e-hääles sisalduvaid isikuandmeid. Tegemist on piisavalt selge ja täpse õigusliku aluse ehk volitusega eriliigiliste isikuandmete säilitamiseks. (p-d 49 ja 51)
E-hääle hilisema muutmise või hääletamissedeliga hääletamise võimalus tagavad, et valijal on võimalik hääletada vabana ebaseaduslikest mõjutustest. Kui valija antud hääl anonüümitaks kohe pärast hääletamist, nagu peab õigeks kaebaja, siis ei oleks valijale samadel valimistel korduva hääletamise võimaluse andmine võimalik, sest tema poolt varem antud häält ei saaks hiljem antud häälest eristada. Samuti on elektroonilise valimiskasti tervikluse kontrollimiseks vajalik võrrelda koguja komponendis salvestatud e-hääli registreerimisteenuse registreeringutega (RKVS § 488 lg 4). Need eesmärgid annavad aluse e-häälte isikustatud vormis säilitamiseks kuni hääletamistulemuste kindlakstegemiseni. (p 56)
Euroopa Parlamendi valimistel kannab isikustatud e-häälte säilitamine pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist eelkõige valimiskaebuste lahendamise eesmärki. Nt võib kaebuse lahendamiseks olla vajalik selle väljaselgitamine, kas konkreetse valija antud e-hääl on hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvesse läinud, kas arvesse ei ole läinud selliste isikute e-hääli, kes hääletasid hääletamissedeliga vmt. Üksnes anonüümitud e-häälte ülelugemine ei pruugi olla kõigi kaebuste lahendamiseks piisav. (p 57)
Nagu iga kasutusel oleva tehnilise süsteemi puhul, nii pole võimalik täielikult välistada ka e-hääletamise süsteemi kuritarvitamist. Sh ei ole võimalik täielikult välistada, et kaebaja valimissaladust rikub valimiste korraldaja. Kuid kaebuse lahendamiseks on oluline hinnata sellise rikkumise tõenäosust seadusega ette nähtud turvameetmete kontekstis. Kaebaja ei ole VVK-le ega Riigikohtule esitanud ja kolleegiumile ei ole ka muudest allikatest teada andmeid, mis tõendaksid ebamõistlikult suurt riski e-hääletamise süsteemist mh kaebaja valimissaladuse avalikuks saamiseks. (p 62)
Kolleegium nõustub kaebajaga, et valija(te) poliitilise eelistuse saladuseks jäämine on oluline, kuid valimiste salajasuse kõrval peab seadusandja tagama ka muude valimisõiguse põhiseadusest tulenevate põhimõtete nagu valimiste vabaduse ja üldisuse järgimise. Samuti on vaja tagada hääletamistulemuste õige kindlakstegemine ning selle kohtuliku kontrollimise võimalus. Kohustus järgida Euroopa Parlamendi valimistel salajasuse ja valijate isikuandmete kaitsmise kõrval ka muid eelloetletud põhimõtteid tuleneb ka Euroopa Liidu õigusest. Euroopa Liidu õigus ja põhiseadus ei nõua seadusandjalt Euroopa Parlamendi valimistel sellise hääletamissüsteemi loomist, kus oleks täiel määral realiseeritud üksnes valimiste salajasuse põhimõte, vaid mõistliku tasakaalu loomist valimiste salajasuse ja muude valimisõiguse põhimõtete vahel. (p 67)
|
| 3-20-1449/54
|
Riigikohtu halduskolleegium |
26.09.2022 |
|
Sotsiaalkindlustusameti tegevus kaebaja kui andmesubjekti isikuandmete (andmed makstud puudetoetuse kohta) automatiseeritud töötlemisel (e-posti teel kindlustusandjale andmete edastamine) on IKÜM kohaldamisalas (IKÜM art-d 2 ja 3, vrd RKHKo nr 3-19-1207/21, p 14; EKo nr C-439/19 Latvijas Republikas Saeima, p‑d 66-67). (p 17)
Asja lahendamisel ei ole määravat tähtsust küsimusel, kas andmed puudetoetuse maksmise kohta on n-ö tavalised isikuandmed või terviseandmed IKÜM art 4 p 15 mõttes, st eriliiki isikuandmed (vt ka IKÜM põhjendus 35; vrd ka EKo asjas C-184/20 Vyriausioji tarnybinės etikos komisija, p-d 117-128). Isikuandmete liigitamine terviseandmeteks kui eriliiki isikuandmeteks tagab IKÜM kohaselt nende kõrgema kaitsetaseme. Samas tuleb nii tavalisi kui ka eriliiki isikuandmeid töödelda õiguslikul alusel ja sellega kooskõlas ning järgides isikuandmete töötlemise põhimõtteid. (p 22)
Kaebajal ei ole SKA õigusvastase tegevuse tulemusel mittevaralist kahju tekkinud. Kindlustusandja ei saanud lisateavet kaebaja tervisliku seisundi vms kohta. Usutav on, et õigusvaidlus tekitas kaebajas stressi, nördimust, ebakindlust jm sarnaseid üleelamisi. Sedalaadi ebameeldivused ei ole siiski iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Vastasel korral peaks mistahes õigusvaidlusega, mille inimene põhjendatult algatab, kaasnema suurem või väiksem rahaline hüvitis. Kehtiv õigus selleks alust ei anna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad. Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid esile toonud. Kaebaja hingelised üleelamised SKA õigusvastase tegevuse tagajärjel ei ületa lävendit, mida saab lugeda mittevaraliseks kahjuks VÕS § 128 lg 5 mõttes. (p-d 30–30.5)
SKA kui vastutava töötleja tegevus kaebaja kui andmesubjekti isikuandmete automatiseeritud töötlemisel on isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalas. (p 17) SKA-l oli põhimõtteliselt õiguslik alus kaebaja isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete kindlustusandjale edastamiseks ning kindlustusandjal nende töötlemiseks. Asjakohased normid nähtuvad nii IKÜM-st kui ka KindlTS-st. (p 23) Minimaalsuse põhimõttest tulenevalt peab konkreetsete isikuandmete töötlemine olema ka „vajalik“ kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks. (p 24) SKA edastas kaebaja puudetoetuse andmed kindlustusandjale õigusvastaselt, sest need andmed ei olnud IKÜM art 5 lg 1 p c ning KindlTS §-de 218 ja 219 mõttes „vajalikud“ kindlustusandja kohustuse ulatuse määramiseks. Kindlustusandja ei võinud puudetoetust töövõimetushüvitisest maha arvata. (p 26)
Andmesubjekti nõusolek on üheks õiguslikuks aluseks tema isikuandmete töötlemiseks (IKÜM art 6 lg 1 p a, art 9 lg 2 p a). Iseenesest võib ka enne IKÜM jõustumist antud nõusolek isikuandmete töötlemiseks olla kehtiv IKÜM jõustumise järel, kuid seda juhul, kui nõusolek vastab IKÜM-s sätestatule (vt IKÜM põhjendus 171). Nii eeldavad IKÜM art 4 p 11 ja art 7, et nõusolek vastaks kindlatele rangetele tingimustele (vabatahtlik, tehtud teadliku valikuna jne), kusjuures nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta (art 7 lg 2 esimene lause, vt ka art 7 lg 4 nõusoleku eeldust lepingu täitmise tingimusena, IKÜM art 9 lg 2 p 1 nõusolek peab olema antud „selgesõnaliselt“ ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil töötlemiseks). (p 27.1) Kaebaja oli andnud nõusoleku kindlustushüvitise taotlemiseks üksnes ravimi soetamise kulude hüvitamiseks, mitte muude hüvitiste taotlemiseks. Õiguslik alus, millele töötleja isikuandmete töötlemisel tugineb, ei või olla andmesubjekti eksitav ega tema jaoks üllatuslik. (p 27.3)
Puudetoetust ei võinud LKindlS v.r § 30 lg 4 alusel makstavast töövõimetushüvitisest maha arvata, sest puudetoetus ei ole mõeldud sissetuleku kaotusest tingitud asendussissetulekuna. (p-d 25–26.2)
Osas, milles IKÜM ei reguleeri kahju hüvitamist, ning niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus EL õigusest tulenevate võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetega, kohaldub liikmesriigi õigus. (p 19) Kuna SKA kui vastustaja tegevus oli õigusvastane, tuleb IKÜM art-st 82 ning RVastS § dest 7 ja 9 tulenevalt järgmiseks analüüsida kahjunõude ülejäänud eelduste täidetust. Kahju mõistet tuleb Euroopa Kohtu praktikat arvestades tõlgendada laialt ja sellisel viisil, mis kajastab täielikult IKÜM eesmärke. Kuna IKÜM ei defineeri kahju, võtab kolleegium arvesse ka RVastS §-des 7 ja 9 sätestatut. (p 28) SKA ei põhjustanud puudetoetuse andmete edastamisega kaebajale varalist kahju. Kuna kindlustusandja ei võinud töövõimetushüvitisest puudetoetust maha arvata, võib kaebajal olla kindlustusandja vastu nõudeõigus töövõimetushüvitise saamiseks hüvitisest maha arvatud puudetoetuse osas. (p-d 29–29.2)
|
| 3-17-1276/35
|
Riigikohtu halduskolleegium |
25.04.2019 |
|
HKMS § 2 lg 6, § 51 lg-te 1–4 ja § 62 lg 1 koostoimest tuleneb, et eelmenetluses vastust ja tõendeid nõudes ning nende esitamiseks tähtaega määrates peab kohus tagama teistele menetlusosalistele võimaluse esitatuga vajalikul määral tutvuda, et neil oleks tõhus ja võrdne võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti, sh vastu vaielda teiste menetlusosaliste seisukohtadele. Eelmenetlus lõppeb kohtuistungi avamisega (HKMS § 125 lg 1 p 1). (p 16)
Halduskohus on, määrates vastustajale kaebusele vastuse ja tõendite esitamise tähtajaks kohtuistungi toimumise päeva, mõistnud valesti eelmenetluse eesmärki. Kui vastustaja esitab alles kohtuistungil vastuse ja tõendid, ei ole pooltele tagatud võrdset võimalust oma seisukohti põhjendada. (p 17)
Olukorras, kus pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist esitatakse tõend, tulnuks halduskohtul kas keelduda tõendi vastuvõtmisest põhjendatud määrusega või otsuses (HKMS § 62 lg-d 1–5, § 178 lg 1 esimene lause, § 162 lg 1) või mõjuval põhjusel hilinenult esitatud asjakohane tõend vastu võtta ja asja arutamine uuendada (HKMS § 51 lg 4, § 130 p 2, vt ka RKHK otsus asjas nr 3-3-1-1-17, p-d 13–16). Mõjuvaks põhjuseks võib seejuures olla ka kohtu minetus menetluse korraldamisel. Halduskohus ei teinud kumbagi otsustust, rikkudes seeläbi menetlusnorme. (p 18)
Kohtud ei ole mitmeid asja lahendamisel tähtsust omavaid tõendeid välja nõudnud (HKMS § 2 lg 4, § 59 lg 3). Nii pole toimikus vaidlusalust distsiplinaarmenetluse protokolli, milles sisalduva lausega tekitatud kahju hüvitamise üle pooled vaidlevad, ega ka muid kaebaja ja tema kambrikaaslase distsiplinaarmenetlusi puudutavaid materjale, mis annaksid tervikpildi toimunust. Haldusasja toimik peab sisaldama kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid dokumente, mille alusel teeb kohus kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 56 lg 1, HKMS § 56 lg 1, § 87 lg 1, § 122 lg 2 p 5). Vastasel juhul ei saa kohus neile asjaoludele lahendis tugineda (HKMS § 157 lg 2) ning ka kõrgemal seisval kohtul on raskem lahendi õigsust kontrollida. Eelöeldu ei tähenda vajadust koormata toimikut asjas tähtust mitte omavate tõenditega või tõenditega, millega tõendatavate asjaolude üle ei vaielda. (p 20)
IKS v.r § 10 lg-s 2 oli sätestatud, et haldusorgan võib isikuandmeid töödelda avaliku ülesande täitmise käigus seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks. Tegu on üldise volitusnormiga, mis täpsemate erinormide puudumisel annab aluse töödelda isikuandmeid seaduses sätestatud avaliku ülesande täitmiseks. Vanglas julgeoleku tagamine ja selleks vajaliku distsiplinaarmenetluse läbiviimine on vangla pädevuses ja ülesandeks (VangS § 64 lg-d 1 ja 4, § 66). Seega oli vastustajal õiguslik alus kaebaja isikuandmeid töödelda. Küsimused, kas, mil määral ja milliseid töötlemisviise kasutades on isikuandmete töötlemine, sh avalikustamine vajalik, on küsimused, mis tuleb otsustada isikuandmete töötlemise põhimõtteid (IKS v.r § 6) ja täidetava avaliku ülesande eripärasid arvestades. Haldusorgan peab ka haldusmenetluses neist põhimõtetest juhinduma (HMS § 7 lg 4 (kuni 14.03.2019 kehtinud redaktsioonis)). (p 23)
|
| 3-15-2079/28
|
Riigikohtu halduskolleegium |
22.05.2018 |
|
Isikule peab olema tagatud PS § 44 lg-s 3 sätestatud põhiõigus tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes hoitavate andmetega. Õigus saada teavet ja isikuandmeid ning nõuda nende parandamist on isikul üldjuhul ka suhtes avaliku ülesande täitjaga ja seda sõltumata sellest, kuidas isik saab andmetöötlusest teada, või juhul, kui ta ei ole küll andmetöötlusest teadlik, kuid soovib mingil põhjusel teada, kas ja milliseid tema isikuandmeid haldusorgan töötleb. PS § 44 lg 3 kohased andmesubjekti õigused suhtes avaliku ülesande täitjaga ei ole siiski piiramatud – neid võib piirata, kui selle näeb ette isikuandmete kaitse seadus (nt IKS § 20), eriseadus või Euroopa Liidu otsekohalduv õigusakt (vt ka RKHK otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p 24). (p-d 14–15)
Ainuüksi asjaolust, et haldusorgan võib seaduse alusel avalike ülesannete täitmiseks andmeid töödelda isikut sellest teavitamata, ei järeldu see, et isikul puudub õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid või nõuda nende parandamist (vt IKS §-d 19 ja 21). (p 15, vt ka isikuandmete kaitse direktiivi kohta p 17)
Avalike ülesannete täitmisel on üldjuhul lähtekohaks võimalikult avar juurdepääs teabele ja isikuandmetele. Finantsjärelevalve sektoris on ametisaladuse hoidmise kohustusest tulenevalt lähtekoht vastupidine – reegliks on konfidentsiaalsus ning juurdepääs avalikule teabele ja isikuandmetele on erand. Järelevalveasutused on küll kohustatud järgima isikuandmete töötlemise reegleid ja põhimõtteid, kuid ametisaladuse hoidmise kohustus piirab andmesubjekti õigust pääseda juurde asjakohasele teabele ja teda puudutavatele isikuandmetele. (p 21)
Ainuüksi asjaolust, et haldusorgan võib seaduse alusel avalike ülesannete täitmiseks andmeid töödelda isikut sellest teavitamata, ei järeldu see, et isikul puudub õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid või nõuda nende parandamist (vt IKS §-d 19 ja 21). Õigus saada teavet ja isikuandmeid ning nõuda nende parandamist on isikul üldjuhul ka suhtes avaliku ülesande täitjaga ning seda sõltumata sellest, kuidas isik saab andmetöötlusest teada, või juhul, kui ta ei ole küll andmetöötlusest teadlik, kuid soovib mingil põhjusel teada, kas ja milliseid tema isikuandmeid haldusorgan töötleb. (p 15)
Ebaõigeid isikuandmeid ei ole kohustatud parandama üksnes andmete looja, vaid ka see, kes on andmed saanud kolmandalt isikult, kuid kes tuvastab nende ebaõigsuse (vt IKS § 24 p 6). Andmete parandamisel lasub parandajal (sh haldusorganil) üldjuhul kolmandate isikute teavitamise kohustus, kuid andmete parandamist kolmandate isikute andmekogudes parandaja tagada ja isik haldusorganilt nõuda ei saa – haldusorgan saab üksnes täita teavitamiskohustust. (p 24)
Õigus nõuda isikuandmete parandamist ei ole siiski piiramatu. Alused, mil võib jätta rahuldamata andmesubjekti nõude parandada tema isikuandmed, on üldnormidena sätestatud IKS § 21 lg-s 3 koostoimes IKS §-ga 20 (vt ka isikuandmete kaitse direktiivi kohta p 17). (p 25)
Finantsjärelevalvemenetluse välisel isikul puudub õigus nõuda finantsjärelevalve käigus kogutud andmete parandamist, sest see võib kahjustada finantsjärelevalveorgani ametisaladuse hoidmise kohustust (vt FIS § 54 lg 2). Finantsinspektsioon võib võtta andmesubjekti esitatud teabe andmete ebaõigsuse kohta küll teadmiseks ja selle alusel omal algatusel andmed parandada, kuid andmesubjektil puudub sellesisuline nõudeõigus. (p 26)
Finantsjärelevalve hõlmab kogu Finantsinspektsiooni tegevust finantsjärelevalve subjektidega (vt FIS § 2 lg-d 1 ja 2), et ennetada ohtu, selgitada see välja, tõrjuda rikkumist ja kõrvaldada see, tagamaks FIS § 3 lg-s 1 sätestatud eesmärkide saavutamine (FIS § 6 lg 4, KorS § 2 lg 4). (p 18)
Avalike ülesannete täitmisel on üldjuhul lähtekohaks võimalikult avar juurdepääs teabele ja isikuandmetele. Finantsjärelevalve sektoris on ametisaladuse hoidmise kohustusest tulenevalt lähtekoht vastupidine – reegliks on konfidentsiaalsus ning juurdepääs avalikule teabele ja isikuandmetele on erand. Järelevalveasutused on küll kohustatud järgima isikuandmete töötlemise reegleid ja põhimõtteid, kuid ametisaladuse hoidmise kohustus piirab andmesubjekti õigust pääseda juurde asjakohasele teabele ja teda puudutavatele isikuandmetele. (p 21)
Finantsjärelevalvemenetluse välisel isikul puudub õigus nõuda finantsjärelevalve käigus kogutud andmete parandamist, sest see võib kahjustada finantsjärelevalveorgani ametisaladuse hoidmise kohustust (vt FIS § 54 lg 2). Finantsinspektsioon võib võtta andmesubjekti esitatud teabe andmete ebaõigsuse kohta küll teadmiseks ja selle alusel omal algatusel andmed parandada, kuid andmesubjektil puudub sellesisuline nõudeõigus. (p 26)
|
Facebook
X.com