3-22-2263/35
|
Riigikohtu halduskolleegium |
16.04.2026 |
|
Seadusandja hinnangul tuleb lähtekohana kõigile maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikutele kehtestada juurdepääsupiirang (AvTS § 35 lg 1 p 1). (p 33)
AvTS § 40 tuleb tõlgendada viisil, et kriminaalasja kohtutoimikule kehtib juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 1 alusel kuni viis aastat (mida võib kohtu esimees pikendada kuni viie aasta võrra) ning toimikus olevatele eraelu oluliselt kahjustavatele isikuandmetele AvTS § 35 lg 1 p-de 11–15 alusel kuni 75 aastat (või 30 aastat alates isiku surmast). Juurdepääsupiirangu tähtaeg hakkab kulgema kohtuasja lõpetava lahendi jõustumisest, mitte hetkest, mil kohus kohtuasja lahendamise raames konkreetse dokumendi koostas või sai. (p 35)
AvTS § 35 lg 1 p 12 järgi ei ole isikuandmete sisaldumine taotletud teabes automaatne alus teabe väljastamisest keeldumiseks. Säte eeldab, et juurdepääsu võimaldamine kahjustab oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Kui toimikuga tutvumise taotluse on esitanud kutsetegevuses tegutsev isik (nt õiguskantsleri nõunik, politseinik, ajakirjandusväljaande esindaja), pole AvTS § 35 lg 1 p 12 eeldus – kahjustab oluliselt eraelu puutumatust – üldjuhul täidetud ning teabevaldaja ei saa keelduda teabe väljastamisest. (p-d 38. 4 ja 38.5)
AvTS § 38 lg 4 näeb ette siiski võimaluse kalduda kõrvale AvTS § 35 lg 1 p-s 1 sätestatud juurdepääsupiirangust. Selle järgi võib asutuse juht otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve. Tegu on nii pädevus- kui ka volitusnormiga, mille tõlgendamisel peab mh arvestama PS §-s 44 sätestatuga. (p 27)
Õigustatud huvi olemasolu jaatamisest ei piisa selleks, et pidada isikuandmete töötlemist lubatavaks. Õigustatud huvi hindamisel tuleb teha kolmeastmeline test (nt EKo C-394/23 – Mousse, p 45 ja seal tehtud viited). Esiteks peab vastutaval töötlejal või kolmandal isikul olema õigustatud huvi. Teiseks peab isikuandmete töötlemine olema selle õigustatud huvi elluviimiseks vajalik, mis eeldab hinnangut, kas andmetöötlusega taotletavat õigustatud huvi ei ole mõistlikult võimalik sama tõhusalt saavutada muude vahenditega, mis riivavad vähem andmesubjektide põhiõigusi ja -vabadusi (nt hinnata koostoimes IKÜM art 5 lg 1 punkti c võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega). Kolmandaks ei tohi andmekaitse subjekti huvid või põhiõigused ja vabadused vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi üles kaaluda. See eeldab vastanduvate õiguste ja huvide kaalumist, mis sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. (nt EKo nr C-252/21 – Meta Platforms jt, p-d 106, 108 ja 110) (p 32.3)
Teabenõudjal peab olema maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikuga tutvumiseks kaalukas õigus või huvi. eriliiki isikuandmete töötlemiseks peab teabenõudjal esinema üks IKÜM art 9 lg-s 2 sätestatud õiguslikest alustest lisaks IKÜM art 6 lg-s 1 sätestatule. Art 9 lg 2 loetelu hulgas ei ole õigustatud huvi. (p 32.6)
Kohtutoimikus sisalduvad isikuandmed võivad erinevalt kohtuistungil suuliselt arutatust anda detailsema ja täpsema ülevaate erinevate andmesubjektide eraelust. Seepärast peaks juurdepääs kohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule olema eelkirjeldatud olukorras üldjuhul piiratum võrreldes kohtumenetluse aja menetluse avalikkusega ning teabenõudja õigustatud huvi kaalukas. (p 32.5)
Vastustaja faktiväidete õigsuse eeldamine on oluline menetlusnormi rikkumine. AvTS kohaldamist puudutavas vaidluses tuleb kohtul üldjuhul tutvuda vaidlusaluse teabekandjaga. Väga mahukate andmekandjate puhul piisab, kui kohus näitab pisteliselt, miks õiguslik alus keeldumiseks esineb või puudub või miks peaks isikuandmete töötleja uuesti juurdepääsu andmise üle otsustama. Erandiks võib olla siiski olukord, kus arvestades asjaolusid, mille üle pooled ei vaidle, ja kohaldatavaid õigusnorme, on ilmselge, milline on kohtuasja lahendus, ning seda ka, ilma et kohus oleks tutvunud teabekandjaga. (p-d 13 ja 14)
Menetlusväliste isikute taotlused, kes tahtsid juurdepääsu kriminaalasja materjalidele, on muud liiki avaliku teabe nõue, mitte soov saada juurdepääsu kriminaalasja toimikule. (p 17.2)
Selgitustaotluseks kvalifitseerub teabenõue AvTS § 23 lg 2 p 5 järgi vaid juhul, kui sünteesimise ja analüüsimise tulemusel tekib uus teave, mis tuleb dokumenteerida (vrd AvTS ja MSVS üldise kohaldamisala eristamise kohta ka RKHKm nr 3-20-992/26, p 11). Vajadus varjata teabekandjal sisalduvat teavet või varjunimestada isikute nimesid ei muuda teabenõuet AvTS § 23 lg 2 p 5 mõttes selgitustaotluseks. (p 22)
Teabenõude saamisel tuleb taotletud teavet sisaldavate teabekandjatega tutvuda ja neis sisalduvat analüüsida, et mõista, kas taotletu võib sisaldada juurdepääsupiiranguga teavet. Seejärel tuleb õigusnorme tõlgendades ja kohaldades teha otsustus, kas teave on võimalik väljastada tervikuna või osaliselt või tuleb sellest keelduda. Eelkirjeldatu on iga teabenõudele vastamise osa ega muuda teabenõuet selgitustaotluseks. Sõltuvalt taotletava teabe mahust, juurdepääsupiirangu üle otsustamise sisulisest keerukusest jms võib see olla vähem või rohkem ajamahukas. (p 22)
AvTS lähtub avatud ühiskonna põhimõtetest ja sellest, et avalikkus on reegel ning piirang sellele erand, on kriminaalmenetlust puudutavalt kehtestatud imperatiivne lähtekoht vastupidine. Kogu kriminaalmenetluses kogutud teave tuleb AvTS § 35 lg 1 p 1 järgi tunnistada juurdepääsupiiranguga teabeks (vt ka RKÜKo nr 5-25-7/29, p 36 ja seal tehtud viited), v.a juhul, kui KrMS näeb ette avalikustamise kohustuse, nt avalikul kohtuistungil kõlav suuline teave (KrMS § 11, vt ka §-d 12 ja 13), jõustunud kohtulahendi avaldamine (KrMS § 4081), kannatanu toimikuga tutvumine (KrMS § 206 lg 3). KrMS ei reguleeri juurdepääsu maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule. Kuna AvTS § 35 lg 1 p 1 kohaldamisala ei sõltu sellest, milliseid andmeid vaidlusalune kohtutoimik sisaldab (vt isikuandmete kohta ka otsuse p-d 27.2 ja 35) ja millise menetlusstaadiumiga on tegu, laieneb juurdepääsupiirang seega kogu maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule. (p 26)
|
| 5-25-48/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
03.10.2025 |
|
Valimisseaduses eriregulatsiooni puudumisel kohaldub valimiskomisjoni tegevusele analoogia korras HMS (vt nt RKPJKo nr 5-19-31/2, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). HKMS võib olla analoogia korras kohaldatav vaid olukorras, kus asjakohane normistik valimisseadustes ja HMS-s puudub. (p 6)
AvTS mõttes on avalik teave nii kirjalik protokoll kui ka selle koostamiseks kasutatav helisalvestis. (p 8)
Kirjaliku protokolli koostamise tarbeks tehtud salvestis võib olla käsitatav AvTS § 35 lg 2 p-s 3 silmas peetud teabena. Siiski tuleb arvestada, et säte näeb ette kaalutlusõiguse, kas juurdepääsupiirangut kohaldada (vrd AvTS § 35 lg 1), mistõttu keeldumine väljastada teavet peab sisaldama mh asjakohaseid kaalutlusi. (p 9)
Ka AvTS § 35 lg 1 p 12 näeb ette otsustusruumi, millele tuginemisel peab VVK esitama asjakohased põhjendused, miks teabe väljastamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti(de) eraelu puutumatust. (p 11)
Riigikohus on selgitanud, et AvTS §-s 35 sätestatud aluste esinemisel ei kohaldu juurdepääsupiirang vahetult seaduse alusel, vaid juurdepääsupiirangu kehtestamine tuleb asutuse juhil otsustada, kusjuures selle võib lisada ka pärast teabenõude esitamist ja enne lahendamist. Seejuures tuleb arvestada, et haldusmenetluse menetlusosalisel on ulatuslikum juurdepääsuõigus haldusmenetlusega seotud avalikule teabele kui menetlusvälisel igaühel. Seda põhjusel, et menetlusosalisel on haldusmenetluses kaalul materiaalsed õigused. (Vt RKHKo nr 3-20-1265/25, p-d 21 ja 24; vt ka RKPJKo nr 5-25-3/5, p-d 18 ja 22.) Viimati öeldu kehtib ka olukorras, kus salvestisele juurdepääsu taotlejaks on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse 11. peatükis või RKVS 12. peatükis nimetatud isik, kes oli VVK koosolekul kaebuse arutamisel menetlusosaline ning soovib vaidlustada selle kaebuse suhtes tehtud otsust. (p 12)
Salvestisele juurdepääsu võimaldamisel tuleb leida kohane tasakaal vastanduvate õiguste ja huvide vahel. Riivet juurdepääsupiiranguga kaitsta soovitud avalikule huvile või andmesubjekti õigustele aitavad oluliselt vähendada mh ka juurdepääsu andmise viis ja ulatus. Näiteks võib olla põhjendatud keelduda helisalvestisest digitaalse koopia väljastamisest (salvestades teisaldatavale andmekandjale või saates e-kirjaga), kuid samas olla lubatud tutvuda salvestisega VVK tööruumides kohapeal õigusega teha sellest käsitsi ärakiri. Kuigi eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja säilitamise piirangu põhimõtted õigustavad salvestise kohest kustutamist pärast seda, kui on valminud kirjalik protokoll, tuleb siiski arvestada isiku õiguskaitse võimalusega. Viimane õigustaks salvestise lühiajalist säilitamist eelduslikult ka kaebetähtaja ja vajaduse korral kaebemenetluse jooksul. Valimiskaebemenetlus on seadusest tulenevalt kiireloomuline. (p 13)
Avaliku ülesande täitmisel on isikuandmete töötlemise aluseks eeskätt isikuandmete kaitse üldmääruse ((IKÜM), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/79) art 6 lg 1 punkt e, mitte punkt a (isiku nõusolek, vt ka nt IKÜM põhjendus 43). Seejuures peab VVK järgima Eesti õiguses sätestatud täpsustavaid nõudeid (vt IKÜM art 6 lg-d 2 ja 3) ning silmas pidama IKÜM art 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid, nt eesmärgipärasus, minimaalsus ja säilitamise piirang (IKÜM art 5 lg 1 p-d b, c ja e; vt ka EKo nr C-306/21 – Koalitsia "Demokratichna Bulgaria - Obedinenie", p-d 57–58). (p 10)
|
| 3-22-2476/22
|
Riigikohtu halduskolleegium |
06.02.2025 |
|
Huvitatud isikul on aukohtumenetluses õigus üksnes korrakohasele menetlusele (vt RKHKm nr 3-24-146/17, p 8). (p 12)
Advokatuuri aukohtumenetlus on seadusega reguleeritud haldusmenetlus, millele laieneb HMS (AdvS § 17 lg 7) ja mille korraldab HMS § 8 lg 1 mõttes haldusorgan (vt HMS § 2 lg 1). (p 12)
Kuna huvitatud isikul on aukohtumenetluses õigus üksnes korrakohasele menetlusele (vt RKHKm 3-24-146/17, p 8), tuleb huvitatud isiku advokatuuri aukohtumenetluses esitatud advokaadi selgitustele juurdepääsuõiguse sisustamisel lähtuda igaühe õigusest tutvuda avaliku teabega. (p 12)
Teabenõue tuleb täita teabenõudja soovitud viisil (§ 17 lg 1). Arvestades avaliku teabe mõiste seotust teabe jäädvustamise ja dokumenteerimisega, hõlmab teabenõudja soovitud viisil teabenõude täitmine nii teabe saamise viisi kui ka vormi, sh teabekandjat. (p 13)
|
| 3-20-1265/25
|
Riigikohtu halduskolleegium |
18.04.2022 |
|
Ka teabenõude täitmisest keeldumise põhjendamisel ei tohi õigusliku ja faktilise aluse otsimine kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (vt RKHKo nr 3-19-2069/36, p 12). (p 25)
Avaliku teabe seadus lähtub põhimõttest, et avaliku teabe avalikkus on reegel ja teabenõude täitmisest keeldumine erand, mistõttu tuleb erandeid tõlgendada kitsendavalt (vt ka nt AvTS § 38 juurdepääs asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele, sh lõikes 2 sätestatud kohustus tagada osaline juurdepääs piiranguga katmata osale). (p 28)
AvTS § 35 lg 2 p-s 4 on mõeldud eeskätt käimasolevat või peagi algavat konkreetset tsiviilkohtumenetlust ning sätet ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et see lubab asutuse juhil tunnistada teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ka mistahes võimaliku hüpoteetilise tulevase kohtuvaidluse korral. (p 28)
Seadusandja on AvTS § 35 lg 2 p 4 loomisega selge sõnaga otsustanud kaitsta riigi kui menetlusosalise huvisid ainult tsiviilkohtumenetluses. Sellest tulenevalt ei saa AvTS § 35 lg 2 p 4 tõlgendada selliselt, et see kohaldub ka halduskohtumenetluse puhul. (p 28)
Avaliku teabe seadus on üldseadus, mida tuleb avaliku teabe seaduse mõttes teabevaldajal üldjuhul alati (v.a erinormi olemasolul (AvTS § 2 lg 2 p 4, vt nt RKHKo nr 3-3-1-90-14, p 10 ja 3-3-1-39-15, p 13) kohaldada tema valduses oleva avaliku teabe seaduses sätestatud avaliku teabe tunnustele vastava teabe avalikustamise korra ja juurdepääsupiirangute aluste suhtes. Seda sõltumata asjaolust, millises menetluses ja kelle poolt sama teavet võidakse veel kasutada. (p 19)
Avalikuks teabeks avaliku teabe seaduse mõttes jääb ka selline avalik teave, mille teabevaldaja esitab kohtule ja mis seeläbi muutub osaks kohtutoimikust, kuid mida teabevaldaja jätkuvalt valdab. Kui teabevaldaja saab sellises olukorras teabenõude, tuleb see lahendada avaliku teabe seaduses sätestatud menetluskorda ja juurdepääsupiirangu aluseid järgides (vt nt AvTS § 35 lg 1 p-d 1 ja 11). Kohtumenetluse normide kohaldamine eeldaks, et taotletakse teavet kohtult kui teabevaldajalt (vrd RKHKo nr 3-19-2069/19, p 8). Kui sama teavet nõutakse kohtult, lähtub kohus toimiku materjalide avaldamisel talle kehtivatest juurdepääsupiirangutest (HKMS § 88 lg 2, § 79 lg 1 p 1, § 89 lg 5). (p 20)
Jättes kõrvale haldusmenetluse menetlusosalise ulatuslikuma juurdepääsuõiguse tulenevalt tema haldusmenetluses kaalul olevatest materiaalsetest õigustest, tuleb teabevaldajal ka menetlusvälise igaühe (vt HMS § 37) haldusmenetluse toimikule juurdepääsu üle otsustamisel lähtuda avaliku teabe seaduses sätestatust. Sõltuvalt sellest, kas tegu on käimasoleva (vt nt AvTS § 35 lg 1 p 2, lg 2 p 2) või lõppenud haldusmenetlusega (vt nt AvTS § 35 lg 1 p-d 7, 8, 11–17), on seadusandja avaliku teabe seaduses asjakohased juurdepääsupiirangute alused loonud. (p 21)
AvTS § 35 lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel ei kohaldu juurdepääsupiirang vahetult seaduse alusel, vaid juurdepääsupiirangu kehtestamine tuleb asutuse juhil otsustada, kusjuures selle lisamine pärast teabenõude esitamist ja enne lahendamist võib olla ka lubatav (AvTS § 34 lg 2; RKHKo nr 3-19-2069/19, p-d 13 ja 15). (p 24)
|
| 3-3-1-58-16
|
Riigikohus |
03.11.2016 |
|
Halduskohus on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS või AvTS alusel (erandjuhtudel ka ArhS alusel). Tegu on materiaalselt haldusülesande täitmisega ja KrMS erinormid puuduvad (vt selle kohta ka RKKKm nr 3-1-1-116-04 ja RKHKo nr 3-3-1-84-15). (p-d 7-9)
Asjaolu, et andmed on kogutud kriminaalmenetluse toimingutega, ei tingi iseenesest vältimatult asjassepuutuva regulatsiooni paiknemist menetlusseaduses. Õigusselguse huvides võiks kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumise kord, sh toimikuga tutvumine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist (KrMS § 209), olla ammendavalt reguleeritud KrMS-s (RKHKo nr 3-3-1-84-15). (p 10)
|
| 3-3-1-84-15
|
Riigikohus |
10.06.2016 |
|
Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on käsitatav põhiõigusena. (p 21)
Andmesubjektile juurdepääsu võimaldamine lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele ei ole olemuslikult kriminaalmenetluslik menetlustoiming. See ei ole suunatud toimepandud kuriteo avastamisele, tõendusteabe kogumisele ega kohtumenetluseks muude tingimuste loomisele. Samuti ei moodusta see toiming kriminaalmenetlusega ühtset tervikut, ei saa seda menetlust enam mõjutada ega ole seotud kriminaalmenetluses tehtud lahendi täitmisele pööramisega (vt ka RKKK 3-1-1-116-04). Parema õigusselguse eesmärgil võiks kriminaaltoimikuga, sh pärast arhiveerimist, tutvumise kord olla ammendavalt reguleeritud KrMS-s. (p-d 20 ja 26)
Kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on AvTS § 3 lg 1 tähenduses avalik teave. Sellisele teabele juurdepääsu alused ja piirangud kehtestab eriseadusena IKS. Teistsugust lahendust ei tingi ka AvTS § 39 lg-s 1 sätestatu. (p 18-19)
Põhjendatud menetluskulud ei saa üldjuhul olla apellatsiooniastmes suuremad kui esimese astme kohtus ega kassatsiooniastmes suuremad menetluskulud kui apellatsiooniastmes (vt RKHK 3-3-1-5-15; 3-3-1-46-14). Kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks üldjuhul vähem aega (vt RKHK 3-3-1-82-14). (p 31)
IKS § 20 lg 1 p 4 laiendav tõlgendamine, mis toob kaasa isiku õiguse tutvuda isikuandmetega olulise kitsendamise, ei ole põhjendatud. Sätte sõnastusest saab järeldada, et säte on kohaldatav eeldusel, et toimub konkreetne kriminaalmenetlus, mitte seoses tulevikus tekkida võivate menetlustega. IKS § 20 vajaks siiski täpsustamist ning seda ka teise lõike neljandas punktis märgitu valguses. (p 24)
|
| 3-3-1-19-14
|
Riigikohus |
19.06.2014 |
|
Haldusülesannet täitvalt äriühingult on AvTS alusel võimalik teavet nõuda vaid avaliku ülesande täitmist puudutavas osas (AvTS § 5 lg 2). Selle teabe erijuhtumiks on info, mis puudutab kohaliku omavalitsuse eelarvest avaliku ülesande täitmiseks antud vahendite kasutamist (AvTS § 5 lg 3 p 2). Õige ei ole seisukoht, et AvTS § 5 lg 2 ei hõlma avaliku ülesande täitmisega seotud raamatupidamisdokumente. Selline piirang ei nähtu AvTS § 3 lg 1 avarast sõnakasutusest ega oleks kooskõlas avaliku teabe seaduse eesmärgiga (AvTS § 1 lg 1). Kui mõni raamatupidamise algdokument siiski ei kajasta üldse kulusid, mis on tehtud avaliku ülesande täitmiseks, ei puuduta see dokument avalikku ülesannet ega ole seega avalik teave. Asjaolu, et dokumendi andmed puudutavad avaliku üleande täitmise kõrval ka muud tegevust, ei tähenda, et teave ei vastaks AvTS § 3 lg le 1 ja § 5 lg le 2. Ülesande avalik iseloom ei kao sellega, kui osa ülesande täitmise kuludest tasub teenust kasutav isik otsemaksega teenuse osutajale.
AvTS reguleerib n-ö igaühe juurdepääsu üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele (§ 1), konkretiseerides PS § 44 lg t 2. Kohalikud omavalitsusüksused ei ole üldjuhul selle põhiõiguse kandjad, vaid adressaadid. Avaliku ülesande üleandmisega kaasnevates halduslepingulistes suhetes, mille raames on omavalitsusüksusel avalikule teabele juurdepääsuks HKTS-st tulenevad eriõigused, ei saa kohalikku omavalitsusüksust käsitada "iga isikuna" AvTS § 7 mõttes.
Kohalik omavalitsus peab enda ülesande delegeerimisel säilitama selle täitmise üle piisava kontrolli (HKTS § 10 p 5). Ülesande halduslepinguga üleandnud haldusorganil on ülesannet täitvalt haldusorganilt võimalik nõuda järelevalvefunktsiooni täitmiseks vajalikku teavet, sh juurdepääsu dokumentidele ametiabi korras (HKTS § 17 lg 1, § 18 lg 1 p d 2 ja 3).
Avaliku ülesande olemust on Riigikohus selgitanud määrustes asjas nr 3-3-4-1-10, p 5 ja asjas nr 3-3-1-49-12, p 23. Lasteaiakoha andmise kohustus on kohaliku omavalitsuse ülesanne (PS § 37 lg 2; KELS § 10 lg 1), millega täidetakse nii alushariduse andmise kui ka lastehoiu funktsiooni (vt otsus asjas nr 3-4-1-66-13, p 38) ning nende funktsioonide vastu esineb ka avalik huvi. Kui eraisik (nt eralasteaed) osutab teenust vabatahtlikult, ei täida ta avalikku ülesannet. Teenus muutub avalikuks ülesandeks, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks.
AvTS § 5 lg 2 ja lg 3 p 2 mõttes täidab äriühing avalikku ülesannet mh ka siis, kui äriühingut on HKTS § 1 lg 1 mõttes volitatud iseseisvalt täitma riigi või kohaliku oma¬alitsuse avaliku halduse ülesannet. Samuti võib olla avaliku ülesande täitmisega tegemist, kui avaliku võimu kandja on eraisiku kaasanud haldusülesande vahetusse täitmisse, jättes eraisikule seejuures ulatusliku otsustusõiguse, mistõttu eraisiku tegevus ei ole pelgalt abistav.
AvTS § 5 lg 2 ja lg 3 p 2 mõttes ei täida äriühing või muu eraisik avalikku ülesannet, kui eraisik osutab riigile või kohalikule omavalitsusele hankelepingu alusel avaliku ülesande täitmiseks vajalikku abistavat teenust ilma, et sellest tekiks õigussuhteid isikutega, kellel on õigus nõuda ülesande täitmist riigilt või kohalikult omavalitsuselt.
|
Facebook
X.com