/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-65-15 PDF Riigikohus 01.03.2016
Maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusakt maksuteatele. Maksuteadet ei saa vaidlustada osas, mis puudutab maksustamishinna määramist. Kui aga maksustamishinda ei ole määratud, siis ei saa ka maamaksu määrata, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt (vt ka RKHK otsused asjades 3-3-1-40-99, 3-3-1-3-01, 3-3-1-28-01, 3-3-1-33-03 ja 3-3-1-41-03). Pärast maa maksustamishinna akti kättetoimetamist toimuv, näiteks maamaksumäära tõus või kinnistu omaniku vahetus, ei anna õigust vaidlustada lõplikult jõustunud eelhaldusakti. (p 9)
3-3-1-80-15 PDF Riigikohus 17.02.2016
Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt RKHK 3. märtsi 2004 määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p 13 ja 19. detsembri 2007 määrus asjas nr 3-3-1-75-07, p 13). Seadusega võib olla kindlaks määratud dokumendi kättetoimetamise kohustuslik viis. Kättetoimetamine on HMS tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise. (p-d 11-12) Allkiri on haldusakti osa (HMS § 55 lg 4), mistõttu koopia haldusaktist kui tervikust peab sisal¬dama ka koopiat allkirjast. Märgetest „/allkirjastatud digitaalselt/“ ja „Koopia: [isikule]“ pidi isik mõistma, et haldusakt on antud ning talle soovitakse edastada selle koopia. Allkirjast koopia puudumine ei ole selline puudus, mis takistaks isikul haldusakti sisuga tutvuda. Haldusakt tuleb lugeda, kuigi puudulikult, isikule teatavaks tehtuks. (p 14)
Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt RKHK 3. märtsi 2004 määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p 13 ja 19. detsembri 2007 määrus asjas nr 3-3-1-75-07, p 13). Seadusega võib olla kindlaks määratud dokumendi kättetoimetamise kohustuslik viis. Kättetoimetamine on HMS tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise. (p-d 11-12)
Allkiri on haldusakti osa (HMS § 55 lg 4), mistõttu koopia haldusaktist kui tervikust peab sisal¬dama ka koopiat allkirjast. Märgetest „/allkirjastatud digitaalselt/“ ja „Koopia: [isikule]“ pidi isik mõistma, et haldusakt on antud ning talle soovitakse edastada selle koopia. Allkirjast koopia puudumine ei ole selline puudus, mis takistaks isikul haldusakti sisuga tutvuda. Haldusakt tuleb lugeda, kuigi puudulikult, isikule teatavaks tehtuks. Isegi kui haldusakti teatavakstegemine toimus puudusega, oli isikul võimalik haldusakti kogu tekstiga kohe tutvuda. Seetõttu hakkas HMS §-s 75 sätestatud vaide esitamise tähtaeg kulgema päeval, kui isik haldusakti koopia e-kirja teel kätte sai. (p-d 14-15)
3-3-1-63-13 PDF Riigikohus 03.12.2013
MKS § 55 sätestab kaks samaaegselt esinevat tingimust, mille avaldumisel võib dokumenti kätte toimetada Ametlikes Teadaannetes: isik ei ela maksuhaldurile teadaoleval aadressil ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. MKS § 55 ei tohi tõlgendada selliselt, et isikutel oleks võimalik maksuhalduri poolt saadetud dokumentide kättesaamisest teadlikult kõrvale hoida. Samas eeldab MKS § 55 kohaldamine, et dokumenti ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada. Sellest, et maksumenetluse jooksul oli menetlusposti kättetoimetamisega raskusi, ei saa vahetult järeldada, et dokumendi kättetoimetamine muul viisil on võimatu. Kuna maksuotsus on koormava iseloomuga, peab MKS §-s 55 reguleeritud nn õigusliku fiktsiooni kohaldamine olema põhjendatud.
Pärast kaebuse menetlusse võtmist võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta (HKMS § 49 lg 1). Kohus peab enne kaebuse nõude muutmisega nõustumist kontrollima, kas kaebuse nõude muutmine on kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas ning kas kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. Kaebuse nõude muutmise vastuvõtmisel ja kaebuse nõude määratlemisel tuleb arvestada HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebuses ega selle täienduses ei ole selgitatud, kuidas maksuotsuse ja võlateate osas tehtud vaideotsus rikub kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata. Seetõttu ei olnud vaideotsuse vaidlustamine lubatud ning sellel põhjusel ei võinud halduskohus kaebuse muutmist vastu võtta.
Halduskohus on kaebajale ekslikult selgitanud, et kohus ei saanud maksuotsuse tühistamise nõuet läbi vaadata, kuna vaidlustatud vaideotsusega ei ole kaebaja taotlust maksuotsuse tühistamiseks sisuliselt läbi vaadatud. Maksukorralduse seadusest ega muust seadusest ei tulene, et enne maksuotsuse halduskohtus vaidlustamist tuleb läbida vaidemenetlus. Samuti sõltumata sellest, kas vaidemenetlus on kohustuslik või mitte, ei takista vaide õigusvastane läbivaatamata jätmine vaides vaidlustatud haldusakti kohtulikku kontrolli (määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18, vt ka määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p-d 8–9).
3-3-1-65-09 PDF Riigikohus 13.10.2009
MKS
Riigikohus on 3. märtsi 2004. a määruse asjas nr 3-3-1-10-04 p-s 14 selgitanud: "Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani." Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt ka Riigikohtu 19.12.2007 määrust haldusasjas nr 3-3-1-75-07). Kui maksumaksja, olles teadlik tema suhtes toimuvast maksumenetlusest, oleks soovinud ajutiselt saada maksuhalduri dokumente kätte mõnel teisel aadressil, siis oleks ta pidanud esitama maksuhaldurile vastava taotluse.
Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus.
3-3-1-82-07 PDF Riigikohus 28.01.2008
Enne maa omandi küsimuse lahendamist tuleb kohalikul omavalitsusel vastu võtta otsus maal asuvate ehitiste saatuse kohta. Kui maal asuvad ehitised on lagunenud ning kasutusest välja langenud, peab kohalik omavalitsus MRS § 6 lg-st 31 tulenevalt langetama otsuse ehitiste kordategemiseks tähtaja andmise või kõrvaldamise osas, arvestades nii ehitiste seisundit kui ka nende lagunemise ja kasutusest väljalangemise aega ja asjaolusid. Kui maa riigi omandisse jätmise otsus on langetatud ilma maaüksusel asuvate ehitiste seisukorda hindamata ning nende suhtes ettevõetava tegevuse osas seisukohta võtmata, siis kujutab sellisel viisil maa koos sellel asuvate ehitistega riigi omandisse jätmine endast isiku vara sundvõõrandamist ilma asjakohase menetluse läbiviimiseta.
Isikule teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis isikul kulub pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse (vt Riigikohtu 09.05.2007 määrust haldusasjas nr 3-3-1-23-07). Seega tuleb kohtul teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kui haldusakti väljanõudmine ja selle vaidlustamine toimub 30 päeva jooksul, siis puudub vajadus tähtaja ennistamise järele.
Kui haldusakt piirab isiku õigusi, ei ole Ametlikes Teadaannetes avaldamine kohane viis selle teatavakstegemiseks. HMS § 62 lg 2 p 1 kohaselt tuleks sellisel juhul haldusakt isikule teatavaks teha kättetoimetamise teel. Maa riigi omandisse jätmise otsus piirab otseselt maatükil asuvate ehitiste omaniku õigusi, seetõttu tuleb selline otsus HMS § 62 lg 2 p-st 1 lähtuvalt teha teatavaks kättetoimetamisega.
3-3-1-75-07 PDF Riigikohus 19.12.2007
Haldusakti teatavakstegemisel edastatakse teave haldusakti kohta adressaadile ning teatavaks tegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-10-04, p 13). Seadusega võib olla kindlaks määratud dokumendi kättetoimetamise kohustuslik viis. Välisriigis elavale maksukohustuslasele dokumendi kättetoimetamiseks on MKS § 54 lg-s 5 ette nähtud kohustuslik kord, mille kohaselt välisriigis elavale või asuvale maksukohustuslasele toimetatakse dokument kätte posti teel tähitult tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Juhul, kui isiku elu- või asukoht ei ole teada, toimetatakse dokument kätte välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu.
Välisriigis elavale maksukohustuslasele dokumendi kättetoimetamiseks on MKS § 54 lg-s 5 ette nähtud kohustuslik kord, mille kohaselt välisriigis elavale või asuvale maksukohustuslasele toimetatakse dokument kätte posti teel tähitult tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Juhul, kui isiku elu- või asukoht ei ole teada, toimetatakse dokument kätte välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu. Kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Sama ulatuslik kohustus ei saa aga kehtida füüsilise isiku suhtes. Kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, siis ei ole ka alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud. Füüsiliste isikute puhul ei ole postitöötaja poolt kaebaja postkasti tähitud kirja saabumise kohta teate jätmine võrdsustatav haldusorgani poolt haldusakti teatavakstegemisega. (vt ka Riigikohtu 05.05.2005. a määruse p-i 15 haldusasjas nr 3-3-1-12-05). Mitteresidendist maksukohustuslase puhul ei piisa ka sellest, kui väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatakse vaideotsuse resolutiivosa. Elektronkirja ei saa maksumenetluses käsitada dokumendi kättetoimetamisena, kui menetlusosaline ei ole sellist soovi avaldanud. Samuti ei saa elektronkirja käsitada dokumendid kättetoimetamisena, vaid üksnes menetlusosalise teavitamisena vaideotsuse tegemisest, kui elektronkirjale lisatud vaideotsuse tekst on digitaalselt allkirjastamata.
Kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Sama ulatuslik kohustus ei saa aga kehtida füüsilise isiku suhtes. Kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, siis ei ole ka alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud. Füüsiliste isikute puhul ei ole postitöötaja poolt kaebaja postkasti tähitud kirja saabumise kohta teate jätmine võrdsustatav haldusorgani poolt haldusakti teatavakstegemisega. (vt ka Riigikohtu 05.05.2005. a määruse p-i 15 haldusasjas nr 3-3-1-12-05). Mitteresidendist maksukohustuslase puhul ei piisa ka sellest, kui väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatakse vaideotsuse resolutiivosa.
Elektronkirja ei saa käsitada dokumendi kättetoimetamisena, kui menetlusosaline ei ole sellist soovi avaldanud. Samuti ei saa elektronkirja käsitada dokumendid kättetoimetamisena, vaid üksnes menetlusosalise teavitamisena vaideotsuse tegemisest, kui elektronkirjale lisatud vaideotsuse tekst on digitaalselt allkirjastamata.
3-3-1-38-06 PDF Riigikohus 18.10.2006
MKS
Haldusaktide kättetoimetamisel isikule, kelle suhtes on pankrot väljakuulutatud, tuleb erinormina kohaldada Pankrotiseaduse sätteid. Maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi pankrotivõlgnikule maksuotsuse kättetoimetamisel. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgniku seaduslik esindaja küll pankrotihaldur, kuid pankrotivõlgniku asukoht ei muutu, sest pankrotihalduril ei ole kohustust muuta registrites võlgniku aadressi. Maksuhaldur on kohustatud kõik võlgnikule adresseeritud haldusaktid kätte toimetama pankrotihaldurile aadressil, mis on näidatud Ametlikud Teadaannetes avaldatud pankrotiteates. MKS § 52 lg 4 sätestatud põhimõte, et piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte tema seaduslikule esindajale, on kohaldatav ka pankrotimenetluses. Kuna pankrotis juriidilise isiku eest võib tehinguid teha ainult pankrotihaldur, siis peab maksuhaldur haldusaktid pankrotihaldurile kätte toimetama sõltumata sellest, kas haldusakt puudutab võlgniku rahalisi või mitterahalisi kohustusi või kas rahalise kohustuse puhul on tegemist järgunõude või massikohustusega.
Juhul, kui haldusaktides tuvastatud maksunõuded kuuluvad kaitsmisele nõuete kaitsmise korras pankrotimenetluses, tuleb võimalikud vaidlused maksunõude suuruse (sh ka võimaliku tasaarvestuse toimumise aja või lubatavuse) kohta lahendada hagimenetluse korras üldkohtus (vt Riigikohtu 13.12.2005. a otsust nr 3-3-1-39-05).
3-3-1-73-05 PDF Riigikohus 22.12.2005
Kui on ette näha, et üksnes seaduses sätestatud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, on vajalik isikute seaduses sätestatust intensiivsem teavitamine (vt Riigikohtu halduskolleegium on 7. mai 2003. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-03 ). Täites detailplaneeringu kehtestamisest teatamise kohustust, tuleb arvestada ka planeerimismenetluse pikaajalisust. Kuigi ka isikul endal lasub kohustus aktiivselt teda puudutavat teavet hankida ei ole mõistlik eeldada, et isik jälgib kogu planeerimismenetluse vältel maakonna või kohalikus ajakirjanduses avaldatud teateid. Seda eriti juhul, kui isik ei ela selle kohaliku omavalitsuse ega maakonna territooriumil, kus paikneb planeeringuala.
Adressaadi jaoks negatiivse toimega haldusaktide puhul näeb haldusmenetluse seadus akti teatavakstegemise kohustusliku viisina ette haldusakti adressaadile kättetoimetamise (HMS § 62 lg 2, lg 5). Kuna sellistel juhtudel on eriti suur võimalus, et adressaat soovib haldusakti vaidlustada, tuleb talle anda võimalikult täpset ja ammendavat teavet akti sisu koht, sest haldusaktiga tutvumata ei ole võimalik otsustada sisu- ja vorminõuete (HMS §-d 55-57) järgimise ja akti andja otsustuspädevuse üle, anda hinnangut haldusakti õiguspärasusele ega otsustada selle vaidlustamise vajadust. Kui on ette näha, et üksnes seaduses sätestatud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid, on vajalik isikute seaduses sätestatust intensiivsem teavitamine (vt Riigikohtu halduskolleegium on 7. mai 2003. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-03 ). Täites detailplaneeringu kehtestamisest teatamise kohustust, tuleb arvestada ka planeerimismenetluse pikaajalisust. Kuigi ka isikul endal lasub kohustus aktiivselt teda puudutavat teavet hankida ei ole mõistlik eeldada, et isik jälgib kogu planeerimismenetluse vältel maakonna või kohalikus ajakirjanduses avaldatud teateid. Seda eriti juhul, kui isik ei ela selle kohaliku omavalitsuse ega maakonna territooriumil, kus paikneb planeeringuala.
3-3-1-12-05 PDF Riigikohus 05.05.2005
VSS
VSS § 333 lg 1 (HKMS § 9 lg 1) ja VSS § 332 lg 1 koosmõjus hakkab üldjuhul kaebetähtaeg kulgema teabe avaldamisega Siseministeeriumi veebilehel. VSS § 332 korras akti teatavakstegemise tõhususe seab kahtluse alla aga see, et nimetatud seaduses pole Siseministeeriumi veebiaadressi avaldatud. VSS § 333 lg 1 (HKMS § 9 lg 1) ja VSS § 332 lg 3 koosmõjul hakkab kaebetähtaeg kulgema akti välismaalasele kirjalikult teatavakstegemisest välismaalase algatusel. Kirjaliku teatavakstegemisena VSS § 332 lg 3 mõttes tuleks mõista dokumendi kättetoimetamist posti teel ja dokumendi allkirja vastu kätteandmist, samuti elektroonilist kättetoimetamist (HMS §-d 26, 27 ja 28). Välismaal elava adressaadi puhul ei välista VSS § 332 lg 3 koosmõjus VSS § 1 lg 2 teise lausega dokumendi kättetoimetamist välislepingus sätestatud korras või diplomaatilisi kanaleid kaudu. VSS § 332 lg 3 võimaldab dokumendi otsepostitust välisriiki, välja arvatud kui välislepingust tulenevalt ei kasutata otsepostitust. VSS § 332 lg 3 kohaldamiseks piisab, kui välismaalane on oma aadressi või elektronposti aadressi näidanud haldusorganile esitatud taotluses. VSS § 333 lg 3 ei välista kaebetähtaja ennistamist HKMS § 12 lg 3 alusel.
Kui eriseaduses on haldusakti teatavakstegemine jäetud reguleerimata ja ette ei ole nähtud ka Haldusmenetluse seaduse kasutamise võimalust või see on otseselt välistatud, siis tuleb lünk analoogia korras täita Haldusmenetluse seaduse asjakohase regulatsiooniga. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse puhul sisaldub see regulatsioon HMS §-s 32, mis sätestab põhimõtte, et kui välislepingut pole sõlmitud ja dokumenti ei saa või ei soovita kätte toimetada diplomaatilisi kanaleid kaudu, siis võib selle välisriiki saata postiga, kui seadus või määrus näeb otseselt ette dokumendi kättetoimetamise posti teel.
3-3-1-90-04 PDF Riigikohus 15.02.2005
Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline.
Kehtiv haldusmenetluse regulatsioon sätestab haldusakti adressaadile teatavakstegemise kohustuse. Taotluse eesmärgipärase menetlemisega on aga igati kooskõlas, kui haldusorgan teavitab taotlejat ka menetluse käigus vastu võetavatest otsustustest. Seda iseäranis olukorras, kus neist võib tuleneda taotlejale ebasoodne lõpptulemus, kuid koostöös taotlejaga võib olla võimalik kõrvaldada puudusi ja negatiivset lõpplahendust vältida.
Vajadus arvestada menetluse juures ajafaktoriga tingib nii haldusorgani kui taotleja jaoks vajaduse koguda õigeaegselt taotluse kohaseks menetlemiseks ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamise seisukohalt olulisi tõendeid. Tõendite hilisem ilmnemine võib küll osutuda menetluse uuendamist tingivaks asjaoluks, kuid menetluse uuendamine ei pruugi viia enam soovitud eesmärgile toetuste jagamiseks kehtestatud ajaliste piirangute tõttu. Seetõttu tuleb menetluse tulemuslikkuse seisukohast eriti rõhutada taotleja ja haldusorgani koostöö tähtsust vajalike tõendite kogumisel ja taotlusdokumentide nõuetekohasuse saavutamisel.
3-3-1-10-04 PDF Riigikohus 03.03.2004
HMS
Kaebuse esitaja pidi teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on piisaval määral korraldatud posti kättesaamine. Kui kaebuse esitaja oli hooletu asjaajamise korraldamisel oma registrijärgsel aadressil, pidi ta andma endale aru riskist, et registrijärgsele asukohale võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Taolise riski võtmine välistab kaebuse esitaja käitumise heas usus. Haldusorgani poolt haldusakti täiendavat toimetamist kaebuse esitaja tegevuskohta ei saa käsitada tahteavaldusena selle kohta, et haldusakti ei ole varem teatavaks tehtud. Ühegi tahteavaldusega ei saa kättetoimetamist lugeda tagantjärele toimunuks. Seadus ei anna haldusorganile õigust pikendada haldusorgani poolt antud haldusaktide kohtuliku vaidlustamise tähtaega. Maksuameti otsuse resolutiivosa avaldamine Ametlikes Teadaannetes ei välista, et sama otsus võidi kaebuse esitajale teatavaks teha, s.h. kätte toimetada juba varem. Seda ei välistaks isegi see, et Maksuamet võis resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes avaldamisel olla seisukohal, et otsust ei ole varem teatavaks tehtud. Kaebetähtaja kulgema hakkamise tähtaeg tuleb kohtul tuvastada tegelikest asjaoludest, mitte maksuhalduri arvamusest lähtudes.
Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Teatavakstegemise viis peab andma võimaluse otsustada, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Haldusakti teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusaktiga ka tegelikult tutvuks, sest vastasel juhul oleks asutustel väga raske haldusakti teatavakstegemist korraldada. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Ka toiduaineid käitlev ettevõtja peab registrijärgsel aadressil posti pideva vastuvõtmise eest hoolitsema. Seda tuleb arvestada ka puhkuste korraldamisel. Juhatus peab tagama ka puhkusteperioodil juhatuse liikmete kohaloleku või volitama mõne töötaja tähitud saadetisi vastu võtma. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele.
3-3-1-37-03 PDF Riigikohus 20.05.2003
HMS
Kaebuse esitaja pidi teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on piisaval määral korraldatud posti kättesaamine. Kui kaebuse esitaja oli hooletu asjaajamise korraldamisel oma registrijärgsel aadressil, pidi ta andma endale aru riskist, et registrijärgsele asukohale võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Taolise riski võtmine välistab kaebuse esitaja käitumise heas usus. Haldusorgani poolt haldusakti täiendavat toimetamist kaebuse esitaja tegevuskohta ei saa käsitada tahteavaldusena selle kohta, et haldusakti ei ole varem teatavaks tehtud. Ühegi tahteavaldusega ei saa kättetoimetamist lugeda tagantjärele toimunuks. Seadus ei anna haldusorganile õigust pikendada haldusorgani poolt antud haldusaktide kohtuliku vaidlustamise tähtaega.
Üldjuhul tuleb haldusakt kätte toimetada menetlusosalise poolt soovitud aadressil. Kui menetlusosaline ei ole näidanud aadressi, kuhu haldusakt toimetada, siis võib haldusorgan toimetada haldusakti menetlusosalise registreeritud elu- või asukoha aadressile. See, kas adressaat tegelikult sai haldusakti kätte või kas haldusorgan teda hiljem eksitas, ei ole HMS § 26 lg-st 3 tulenevalt juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline.
3-3-1-57-02 PDF Riigikohus 01.10.2002
Haldusaktist teadasaamise hetkeks tuleb üldjuhul lugeda haldusakti teatavaks tegemise hetk. Haldusakti teatavakstegemine peab toimuma viisil, mis võimaldab isikul anda igakülgne hinnang haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Õigusriigile omased haldusmenetluse põhimõtted näevad ette, et reeglina tuleb haldusakt teha menetlusosalisele teatavaks või talle kätte toimetada isiklikult. Ajalehes teate avaldamist võib haldusakti teatavaks tegemiseks lugeda vaid erijuhtudel, mil isiklik teavitamine on praktiliselt võimatu või seotud ülemääraste kulutustega.
Kuni 1. jaanuarini 2000 kehtinud HKS § 7 lg 1 kohaselt hakkas kaebuse esitamise ühekuuline tähtaeg kulgema kas haldusaktist tegelikult teada saamise hetkest või hetkest, mil kaebaja pidi olema haldusaktist teada saanud. Viimatinimetatud aluse kohaldamine eeldab, et teave haldusaktist levis selliseid kanaleid pidi, sellise intensiivsusega, sellises vormis jne, mille puhul on vähetõenäoline, et kaebuse esitaja poleks haldusakti andmisest teada saanud, või, et ta pidi haldusakti sisu jm asjaolusid arvestades ise olema piisavalt hoolas, et saada teavet haldusakti andmise kohta.
Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Kogenematu inimese huvi saada õiguskaitset vaatamata vabandatavale eksimusele tuleb tähtaja ennistamise otsustamisel kaaluda kolmanda isiku huviga, et tema suhtes kord tehtud otsus jääks kehtima, samuti avaliku huviga. Kolmas isik ei tohi kanda ülemääraseid kahjulikke tagajärgi seoses kaebuse esitaja kogenematusega. Kolmanda isiku huvi ja avalik huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud.
Õigusriigile omased haldusmenetluse põhimõtted näevad ette, et reeglina tuleb haldusakt teha menetlusosalisele teatavaks või talle kätte toimetada isiklikult. Ajalehes teate avaldamist võib haldusakti teatavaks tegemiseks lugeda vaid erijuhtudel, mil isiklik teavitamine on praktiliselt võimatu või seotud ülemääraste kulutustega.
Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Samas võib haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Kogenematu inimese huvi saada õiguskaitset vaatamata vabandatavale eksimusele tuleb tähtaja ennistamise otsustamisel kaaluda kolmanda isiku huviga, et tema suhtes kord tehtud otsus jääks kehtima, samuti avaliku huviga. Kolmas isik ei tohi kanda ülemääraseid kahjulikke tagajärgi seoses kaebuse esitaja kogenematusega. Kolmanda isiku huvi ja avalik huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud.
3-3-1-60-01 PDF Riigikohus 18.12.2001
Kui õigusaktid ei sätesta haldusakti teatavakstegemise kindlat vormi, võib haldusorgan vormi saab vaidluse korral lugeda teatavaks tehtuks vaid siis, kui seda on võimalik tõendada. Haldusakti adressaadile saatmise eesmärk on isikule haldusakti kättesaadavaks tegemine ja tema informeerimine selles sisalduvatest õigustest ja kohustustest. Akti teatavakstegemine selle adressaadile on haldusakti kehtivuse eelduseks. KOKS § 23 lg 3 kohaselt tuleb volikogu otsused saata nende täitjatele ja asjaosalistele. See säte ei sisalda sõnaselget kohustust saata vallavolikogu otsus adressaadile tähitult, kuid sellest tuleneb kohustus saata adressaadile haldusakt viisil, mis tagaks aktist teadasaamise.
3-3-1-52-00 PDF Riigikohus 21.12.2000
Haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb iga haldusakt teha teatavaks selle adressaadile. Teenistusest vabastamise käskkiri tuleb ametnikule teatavaks teha nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt tema teenistusest vabastamise hetkel, et võimaldada isikul koheselt asuda tegutsema oma õiguste kaitseks. Haldusakti teatavaks tegemine peab toimuma viisil, mis võimaldab isikul anda igakülgse hinnangu haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Tööraamatusse tehtud kanne, millest nähtub teenistusest vabastamise käskkirja olemasolu, ei ole haldusakti teatavakstegemine ja seetõttu ei pruugi isikule sellisest kandest selguda tema õiguste rikkumine.
Kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud, kuid isikule on muul viisil üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt ning isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. See võib osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel.
3-3-1-40-99 PDF Riigikohus 08.11.1999
Kui haldusmenetluses kohaldatakse isiku suhtes üksikakti, mis jäeti sellele isikule kui asjaosalisele saatmata, siis on selline toiming seadusevastane.
Maksumäära kehtestamata jätmisel ei ole võimalik arvutada maksumaksja poolt tasumisele kuuluvat maksusummat. Sellisel juhtumil ei saa tekkida maksuõigussuhet ja maksumaksjal ei teki vastavat kohustist. Maamaksuseaduse § 7 tuleb tõlgendada nii, et maksumaksjal on õigus maamaksu tasuda ka 1/4 suuremate osadena, kuid maksuametil pole õigust nõuda maamaksu tasumist 1/4 suuremates osades. Maamaksuseaduse § 5 lg. 1 kohaselt kehtestab maksumäära kohaliku omavalitsuse volikogu. Rahandusminister ei saa volikogu asemel maksumäära kehtestada ka siis , kui volikogu jätab maksumäära kehtestamata.
Maamaksuseaduse § 5 lg. 1 kohaselt kehtestab maksumäära kohaliku omavalitsuse volikogu. Rahandusminister ei saa volikogu asemel maksumäära kehtestada ka siis , kui volikogu jätab maksumäära kehtestamata.
Maksumäära kehtestamata jätmisel ei ole võimalik arvutada maksumaksja poolt tasumisele kuuluvat maksusummat. Sellisel juhtumil ei saa tekkida maksuõigussuhet ja maksumaksjal ei teki vastavat kohustist.

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json