/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-20-14 PDF Riigikohus 19.05.2014

Mitteresidendi ja tema Eestis asuva püsiva tegevuskoha vahelised majandustehingud maksustatakse samamoodi, nagu neid tuleks maksustada siis, kui püsiva tegevuskoha (filiaali) asemel oleks mitteresident asutanud Eestis iseseisva äriühingu (tütarühingu). See puudutab muu hulgas ka laenu andmist ja tagastamist ning sissemakseid ja väljamakseid omakapitali. TuMS § 53 lõike 4 alates 01.01.2011 kehtiv muudatus ei muutnud püsiva tegevuskoha maksuarvestuse põhimõtteid, vaid muudeti maksuobjekti arvepidamise metoodikat. Mitteresident pidi muudatuse tulemusena hakkama püsiva tegevuskoha omakapitali senise ühe bilansikirje asemel kajastama kahel bilansikirjel ning iga väljamakse tegemisel otsustama, kas toimub sissemakse tagastamine või kasumi väljaviimine. Seega ei muutunud maksumaksja valikud ja võimalused mõjutada maksukohustuse tekkimise aega. Tulumaksuseadus ei kirjuta mitteresidendile ette, millises järjekorras omakapitali väljamakseid teha – kas alustada sissemakstud kapitali tagastamisest või kasumist või teha vaheldumisi makseid mõlemast allikast. Kuna TuMS § 53 lg 4 muudatusel ei olnud maksukoormust suurendavat mõju, siis ei saa ka kerkida küsimust rakendussätte võimaliku tagasiulatuva toime kohta. TuMS § 61 lõikes 42 sisalduva üleminekusätte eesmärk on viia bilansikirjed ja maksuarvestuse kirjed vastavusse. Kui sellist üleminekusätet ei oleks, tekiks võimalus üks kord juba maksuvabalt välja viidud summa teist korda maksuvabalt välja viia. "Vara väljaviimisena" TuMS § 61 lg 42 tähenduses tuleb mõista ainult sellist sooritust, mis oleks olnud maksustatav "vara väljaviimisena" TuMS § 53 lg 4 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsiooni kohaselt, st ainult sellist vara väljaviimist, mille eest ei anta püsivale tegevuskohale vastu muud vara. Kuni 31.12.2010 kehtinud TuMS § 53 lg 4 puhul pidi tulumaksuga maksustatav väljamakse oma majanduslikult sisult vastama väljamaksele omakapitalist, mitte näiteks laenu andmisele, laenu tagastamisele, nõude loovutamisele, väärtpaberi ostule või müügile või muule sarnasele tehingule. Sellele viitab nii TuMS § 53 lõikes 4 sisalduv viide TuMS § le 50, mille kohaselt maksab äriühing tulumaksu dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt, kui ka TuMS § 7 lõikes 3 kirjeldatud võrdse kohtlemise põhimõte. Laenu tagastamine ei ole käsitatav "vara väljaviimisena" TuMS § 53 lg 4 varasema redaktsiooni ja TuMS § 61 lg 42 tähenduses, sest peakontorile makstud summaga samas ulatuses vähenesid püsiva tegevuskoha kohustused peakontori ees.

3-3-1-50-12 PDF Riigikohus 22.04.2013

Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 118/97 art 10 ei keela makstava pensioni maksustamist tulumaksuga; pensioni maksustamist tuleb eristada pensioni vähendamisest, muutmisest, peatamisest, tühistamisest või konfiskeerimisest teises riigis elamise või viibimise tõttu.

Vaidlusalusel perioodil, mis algas 1. jaanuaril 2010 ja lõppes 31. detsembril 2010 laienesid Eesti residendile TuMS § d 23 ja 232 ning mitteresidendile TuMS § 283. Nimetatud regulatsioonid muutusid 1. jaanuaril 2011, kui §-des 23 ja 232 asendati rahasummad Eesti kroonides rahasummadega eurodes ning TuMS § 283 tunnistati kehtetuks ja selle asemele kehtestati § 311 ja § 44 lg 52. Need regulatsioonid lähtuvad sellest, et mitteresidendi puhul mahaarvamiste rakendamisel arvestatakse isiku maksustamisperioodi kogutulu, mis saab selguda alles pärast maksustamisperioodi lõppu. Residendist pensionäri puhul rakendatakse mahaarvamisi, sõltumata töötasu suurusest. Selline regulatsioon ei ole mitteresidendi jaoks diskrimineeriv, sest see põhineb pensionärist residendi ja välisriigis töötulu saava mitteresidendi olukorra objektiivsel erinevusel. Pensionärist residendi puhul lähtutakse vajadusest tagada isikule puutumatu elatusmiinimum elukohariigis.

Euroopa Kohus on mitmes asjas (näiteks C 279/93 (Schumacker) p 34, C 169/03 (Wallentin) p 16) leidnud, et reeglina ei ole diskrimineeriv see, et liikmesriik ei anna mitteresidendile teatavaid residendile antavaid maksusoodustusi, võttes arvesse residentide ja mitteresidentide olukorra objektiivseid erinevusi.


Makstud pension on Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelise tulu-ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu artikli 18 lg 2 p a järgi pension, mida saab maksustada ainult Eesti Vabariik, ning selle maksustamine Soome Vabariigis on keelatud topeltmaksustamise vältimiseks. Kui Soome Vabariik on määranud tulumaksu kaebaja pensionilt, siis on pensionilt maksu määramine vaidlustatav Soome Vabariigis. Nimelt paneb nimetatud lepingu artikli 23 lg 1 alap a (i) Soome Vabariigile topeltmaksustamise vältimise kohustuse.


Mitteresidendil on võimalik pensionilt kinni peetud tulumaksu tagasi taotleda, milleks on vaja Maksu-ja Tolliametile esitada andmed enda tulude kohta. Selle tuludeklaratsiooni kohtule esitamine ei asenda tulude deklareerimist Maksu-ja Tolliametis. Kohus ei saa täita neid ülesandeid, mis seadusega on pandud täitevvõimule. Kohtu ülesanne on kontrollida täitevvõimu tegevuse õiguspärasust.


Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json