/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-65-15 PDF Riigikohus 01.03.2016

Maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusakt maksuteatele. Maksuteadet ei saa vaidlustada osas, mis puudutab maksustamishinna määramist. Kui aga maksustamishinda ei ole määratud, siis ei saa ka maamaksu määrata, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt (vt ka RKHK otsused asjades 3-3-1-40-99, 3-3-1-3-01, 3-3-1-28-01, 3-3-1-33-03 ja 3-3-1-41-03). Pärast maa maksustamishinna akti kättetoimetamist toimuv, näiteks maamaksumäära tõus või kinnistu omaniku vahetus, ei anna õigust vaidlustada lõplikult jõustunud eelhaldusakti. (p 9)

3-3-1-41-03 PDF Riigikohus 19.05.2003
MHS

Maa maksustamishinna arvutamisel tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks maamaksu summa leidmiseks tähtsust omav asjaolu. Järelikult on HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes tegemist eelhaldusaktiga, millele vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 kohaldatakse haldusakti sätteid. Haldusakt tuleb adressaadile teatavaks teha, mis on HMS § 61 lg-st 1 tulenevalt haldusakti kehtivuse eelduseks. Maa maksustamishinda määrav haldusakt kui isiku õigusi piirav haldusakt tuleb vastavalt HMS § 62 lg 2 p-le 1 teha adressaadile teatavaks kättetoimetamisega. Maa maksustamishinda määravat haldusakti ei pea tingimata saatma enne maksuteate saatmist, vaid selle võib saata ka koos maksuteatega.

Maamaksu määramises osalevad kaks erinevat haldusekandjat - kohalik omavalitsus ja riik. Kui kohalik omavalitsus ei ole maamaksu määravat eelhaldusakti andnud, siis ei saa maksuamet ka maksuteadet kui lõplikku haldusakti anda. Sellisel juhul on maksuteade õigusvastane ja tuleb tühistada.


Maamaksu määramises osalevad kaks erinevat haldusekandjat - kohalik omavalitsus ja riik. Kui kohalik omavalitsus ei ole maamaksu määravat eelhaldusakti andnud, siis ei saa maksuamet ka maksuteadet kui lõplikku haldusakti anda. Sellisel juhul on maksuteade õigusvastane ja tuleb tühistada.

3-3-1-33-03 PDF Riigikohus 23.04.2003
HMS

Maa hindamise seaduses tehtud muudatustega ei ole seadusandja saavutanud eesmärki - vältida maatüki maksustamishinna käsitlemist haldusaktina. Maatüki maksustamishinna määramise osas kehtinud varasema õigusliku regulatsiooni kohaselt pidi kohalik omavalitsus maatüki maksustamishinna "määrama", alates 7. aprillist 2001.a. kehtiva õigusliku regulatsiooni kohaselt peab kohalik omavalitsus maksustamishinna "arvutama". HMS § 52 lg 1 p 2 tulenevalt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha eelhaldusaktiga õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu. Kuna maamaksu arvutamisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse poolt arvutatud maatüki maksustamishinnast, tehakse maatüki maksustamishinna arvutamisega õiguslikult siduvalt kindlaks maamaksu summa leidmiseks tähtsust omav asjaolu. Seega on tegemist HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiga.Üksnes sõna "määrama" asendamine sõnaga "arvutama" ei muuda selle tegevuse õiguslikku iseloomu. Uue regulatsiooniga on küll vähendatud kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse ulatust, kuid muutunud ei ole maatüki maksustamishinna määramise kohustusi tekitav iseloom. Avaliku võimu tegevus, mis on suunatud kohustuste tekitamisele, peab olema väljendatud haldusaktina.


Haldusakti algandmete teatavakstegemine ei asenda haldusakti teatavakstegemist. Maa hindamise tulemuste avalikul väljapanekul avalikustatakse hinnatsoonide kaart ja maa väärtuste loetelu hinnatsoonide ja sihtotstarvete kaupa. Maatüki maksustamishinna teadasaamiseks peab isik leidma hinnatsooni, teadma maa sihtotsarvet ning valemit maatüki maksustamishinna arvutamiseks. Isiku jaoks on ebamõistlikult koormav arvutada selliste algandmete põhjal maatüki maksustamishind ja otsustada, kas see rikub tema õigusi või mitte. Ainult nõuetekohaselt teatavaks tehtud haldusaktist- vastavalt HMS § 62 lg 2 p 2 tehakse isiku õigusi piirav haldusakt adressaadile teatavaks kättetoimetamisega - saab isik mõista, kas tema õigusi rikutakse või mitte ja otsustada selle vaidlustamise vajaduse.

Maa maksustamishinda määravat haldusakti ei pea tingimata saatma adressaadile enne maksuteate saatmist. Võimalik oleks saata nimetatud haldusakt koos maksuteatega, kusjuures vaidlustamise tähtaeg algaks HKMS § 9 lg 1 kohaselt haldusakti teatavakstegemisest.

Kuna kehtiv õiguslik regulatsioon ei nõua selgesõnaliselt, et maa maksustamishinna määrajaks oleks valla- või linnavalitsus, ei ole välistatud selle akti vormistamine kohaliku omavalitsuse pädeva ametniku poolt kirja või muu haldusdokumendina järgides HMS §-des 54-57 haldusaktile sätestatud nõudeid.

3-3-1-3-01 PDF Riigikohus 13.03.2001

Maksuteade on haldusakt, sest tegemist on maksuhalduri otsustusega, mis on suunatud maamaksukohustuse tekitamisele - maksuteates arvutatakse välja maksumaksja poolt tasumisele kuuluv maksusumma.


Maatüki maksustamishinna määramine seisneb pädeva organi poolt vastava kirjaliku otsustuse tegemises, mis peab olema motiveeritud ja kontrollitav ning asjaosalistele teatavaks tehtud. Seejuures ei too menetlus- ja vorminõuete rikkumine iseenesest alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kuid haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile.


Maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusaktiks teisele haldusaktile - maksuteatele. Kui maksustamishinda ei ole määratud, siis ei saa ka maamaksu määrata, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt. Maksumaksja saab halduskohtus vaidlustada seda haldusakti, s.h. eelhaldusakti, mis rikub tema õigusi. Kui maksustamishinda ei ole määratud, siis saab maksumaksja õigusi rikkuda ainult maksuteade, mitte aga maa maksustamishinna määramata jätmine kui valla- või linnavalitsuse tegevusetus.


Maamaksu aluseks on maatüki maksustamishind, mille määrab kohalik omavalitsus. Maatüki maksustamishinna määramine tähendab eelotsustuse tegemist maamaksukohustuse suuruse kohta. Maamaksukohustus ei teki vahetult seaduse alusel. Kui maatükile ei ole maksustamishinda määratud, siis ei saa maamaksukohustust tekkida. Nii maatüki maksustamishinna määramine kui ka maksumäära kehtestamine on maamaksukohustuse tekkimise kohustuslikuks eelduseks.

Maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusaktiks teisele haldusaktile - maksuteatele. Kui maksustamishinda ei ole määratud, siis ei saa ka maamaksu määrata, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt. Maksumaksja saab halduskohtus vaidlustada seda haldusakti, s.h. eelhaldusakti, mis rikub tema õigusi. Kui maksustamis-hinda ei ole määratud, siis saab maksumaksja õigusi rikkuda ainult maksu-teade, mitte aga maa maksustamishinna määramata jätmine kui valla- või linnavalitsuse tegevusetus.

Maatüki maksustamishinna määramine seisneb pädeva organi poolt vastava kirjaliku otsustuse tegemises, mis peab olema motiveeritud ja kontrollitav ning asjaosalistele teatavaks tehtud. Seejuures ei too menetlus- ja vorminõuete rikkumine iseenesest alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kuid haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile.


Maamaks on sissenõutav maks. Maamaksu arvutamise kohustus on maksuhalduril. Maamaksukohustust ei saa täita ilma maksuhalduri haldusaktita - maksuteateta. Maamaksu ei ole võimalik tasuda, kui maksuteadet ei ole saadetud, samuti ei ole võimalik maksu sundkorras sisse nõuda.


Maamaksu aluseks on maatüki maksustamishind, mille määrab kohalik omavalitsus. Maatüki maksustamishinna määramine tähendab eelotsustuse tegemist maamaksukohustuse suuruse kohta. Maamaksukohustus ei teki vahetult seaduse alusel. Kui maatükile ei ole maksustamishinda määratud, siis ei saa maamaksukohustust tekkida. Nii maatüki maksustamishinna määramine kui ka maksumäära kehtestamine on maamaksukohustuse tekkimise kohustuslikuks eelduseks.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json