/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-57-06 PDF Riigikohus 23.10.2006

Tollideklaratsioonis sisalduva informatsiooni ammendavuse ja lisadokumentide kontroll peab toimuma enne deklaratsiooni aktsepteerimist. Kui toll ei jõua kõiki kahtlusi enne deklaratsiooni aktsepteerimist põhjaliku kontrolli teel kõrvaldada, võib ta nõuda Tolliseaduse § 49 lg 1 alusel tekkiva või tekkida võiva tollivõla tagamiseks rahuldavat tagatist. Deklaratsiooni aktsepteerimine ei tähenda aga seda, et järelkontroll ja selle tulemusena maksusumma korrigeerimine oleksid välistatud.


Hoolimata tollideklaratsiooni aktsepteerimisest on põhimõtteliselt võimalik järelkontroll. Järelarvestuskande tegemine täiendava asjaolu puudumisel ei olnud kuni 1. maini 2004 kehtinud Tolliseadustiku § 257 sõnastuse kohaselt õiguspärane. Tollil oli õigus maksusummat korrigeerida üksnes juhul, kui selleks ilmnesid täiendavad asjaolud ( vt Riigikohtu 15.03.2004 otsuseid nr nr 3-3-1-65-05 ja 3-3-1-66-05). Kehtiv ÜTS art 78 annab tollile märksa ulatuslikuma diskretsiooniõiguse järelkontrolli tulemusel järelkande tegemiseks. Seejuures on tollil põhjendamise kohustus, et vajadusel saaks kohtus diskretsiooni teostamise õiguspärasust kontrollida. Seega enne Eesti Euroopa Liiduga ühinemist kehtinud õigusruumis olid järelkande tegemise alused deklarandi suhtes sätestatud soodsamalt.


Enne Euroopa Liiduga ühinemist kehtinud Eesti õigust ei saa automaatselt ja konkreetsest juhtumist sõltumata tõlgendada Euroopa Liidu õigusest lähtuvalt, väljudes seejuures Eesti ja Euroopa Liidu vaheliste, parasjagu kehtinud lepingute (nt assotsiatsioonileping) raamidest. Siseriikliku õiguse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas tõlgendamine muutus õiguslikult siduvaks pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.


3-3-1-26-03 PDF Riigikohus 10.04.2003

TS § 27 lg 9 kohaselt kui kaup viiakse ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja või kui tollil on kahtlusi kauba ebaseadusliku tolli järelevalve alt väljaviimise kohta ja võlgnik ei suuda tollile tõendada sellele kaubale tollikäitlusviisi kohaldamist, on võlgnik kohustatud tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma. Kuna sihttollipunktis tuvastati kütuse puudujääk ning AS Eesti Raudtee oli printsipaaliks, kes vastutas kütuse kadudeta lähtetollipunktist sihttollipunkti toimetamise eest, oli tollil põhjus ja seaduslik alus lugeda kütus ebaseaduslikult tolli järelevalve alt väljaviiduks ning kohustada AS-i Eesti Raudtee tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma. Kui toll on tuvastanud, et kütus viidi ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja, ei ole õige ja põhjendatud pidada sellist kadu kütuse loomulikuks kaoks ja toll ei pea tegema sel juhul kütusemassi mahaarvestust tollivõla arvestamisel.


TS § 25 ja 46 ei sätesta kohustust, et toll peab tuvastama (mõõtma) kütuse koguse tollipiiril. Vabariigi Valitsuse 28. mai 1998. a määrusega nr 111 kinnitatud "Tolliprotseduuri "tollitransiit" rakendamise eeskirja" punkti 51 kohaselt kaubale tolliprotseduuri "tollitransiit" kohaldamiseks esitab raudtee - ettevõtte volitatud esindaja tolliametnikule lähtetollipunktis kauba saatelehe tollile aktsepteerimiseks. Kuna toll aktsepteeris lähtetollipunktis AS Eesti Raudtee poolt esitatud saatelehe seal esitatud andmetega kütuse koguse kohta, deklareeris AS Eesti Raudtee ühtlasi ka saatelehel märgitud kütuse koguse saabumise Eesti tolliterritooriumile ja võttis endale kui printsipaalile vastutuse kauba tollitransiidi eest.


Tolliseaduse § 30 lg 4 kohaselt on tollil õigus nõuda asjassepuutuva isiku juuresolekut tollitõkendi panemisel ja eemaldamisel tolliametniku poolt. Tolliseaduse § 46 lg 2 kohaselt on deklarandil või tema poolt volitatud isikul õigus viibida kauba tolliläbivaatuse juures. Et deklarandil oleks võimalik kasutada oma õigust, tuleb deklaranti teavitada kauba läbivaatuse toimumisest. Tolliseaduses ei ole kehtestatud, kas deklaranti tuleks teavitada kirjalikult või suuliselt. Oluline on, et informeerimisega tagataks tolli ja deklarandi omavaheline koostöö tolliläbivaatuse teostamisel ning deklarandi osavõtt sellest. Kui aga tekib vaidlus teavitamise üle, peab toll tõendama, et deklaranti teavitati tolliläbivaatuse toimumise ajast ja kohast.

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json