https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-60-00 PDF Riigikohus 06.02.2001

Ainuüksi rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 1989. a. otsuse allkirjastamata jätmise kui vorminõude rikkumise tõttu ei saa sellise haldusaktiga talu loomiseks maa eraldamist pidada õigusvastaseks, kuna avalikku võimu teostanud organi sisuliselt seadusliku otsustuse vormiveal oleks põhjendamatult negatiivne mõju otsustuse adressaadile.

3-3-1-21-97 PDF Riigikohus 18.09.1997

Maareformi seaduse § 8 lg. 1 kohaselt ei kuulu Taluseaduse alusel seaduslikus korras talumaa põliseks kasutamiseks antud maa omandireformi korras tagastamisele, välja arvatud siis, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti. 19. detsembri 1991. a. Ülemnõukogu otsuse punkti 2 alapunkt 6 loeb Taluseaduse alusel seaduslikult antud maaks talumaad, mille põlise maakasutuse otsused on tehtud enne 18. oktoobrit 1991. a.


Maareformi seaduse § 8 lg. 1 kohaselt ei kuulu Taluseaduse alusel seaduslikus korras talumaa põliseks kasutamiseks antud maa omandireformi korras tagastamisele, välja arvatud siis, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti. 19. detsembri 1991. a. Ülemnõukogu otsuse punkti 2 alapunkt 6 loeb Taluseaduse alusel seaduslikult antud maaks talumaad, mille põlise maakasutuse otsused on tehtud enne 18. oktoobrit 1991. a. Talu taastamise eelisõigus oli Taluseaduse § 8 lg. 2 kohaselt 2 aasta jooksul alates Taluseaduse jõustumisest kuni 25. detsembrini 1991. a. Omandireformi aluste seadus ja Ülemnõukogu 20. juuni 1991. a. otsus selle seaduse rakendamise kohta ei peatanud talude taastamist Taluseaduse alusel.


HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus. HKS §-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel. Kohus peab kontrollima kaebeõiguse olemasolu. Valitsusasutuste hallatav riigiasutus ei ole juriidiline isik, seetõttu puudub tal HKS §-s 5 lg. 1 ettenähtud kaebeõigus. Riigi huvisid esindab maakonnas maavanem, kellel on õigus pöörduda halduskohtusse protestiga HKS § 5 lg. 3 alusel.

3-3-1-19-97 PDF Riigikohus 13.06.1997

Maareformi seaduse § 8 lg. 1 kohaselt ei kuulu Taluseaduse alusel seaduslikus korras talumaa põliseks kasutamiseks antud maa omandireformi korras tagastamisele, välja arvatud siis, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti. 19. detsembri 1991. a. Ülemnõukogu otsuse punkti 2 alapunkt 6 loeb Taluseaduse alusel seaduslikult antud maaks talumaad, mille põlise maakasutuse otsused on tehtud enne 18. oktoobrit 1991. a.


Taluseaduse § 11 lg. 2 lubas anda taludele maad ka lahustükkidena.

Taluseaduse § 8 ei sätestanud, et talu taastamiseks maa eraldamise kohustuslikuks tingimuseks on endise omaniku kirjalik loobumine talu maadest. Selline, seadusega sätestamata tingimus kehtestati Riikliku Maa-ameti 22. novembri 1990. a. käskkirjaga nr. 7 kinnitatud Taludele maa kasutamiseks andmise ajutise juhendi punktiga 2.1.5.

Maareformi seaduse § 8 lg. 1 kohaselt ei kuulu Taluseaduse alusel seaduslikus korras talumaa põliseks kasutamiseks antud maa omandireformi korras tagastamisele, välja arvatud siis, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti. 19. detsembri 1991. a. Ülemnõukogu otsuse punkti 2 alapunkt 6 loeb Taluseaduse alusel seaduslikult antud maaks talumaad, mille põlise maakasutuse otsused on tehtud enne 18. oktoobrit 1991. a.

Talu taastamise eelisõigus oli Taluseaduse § 8 lg. 2 kohaselt 2 aasta jooksul alates Taluseaduse jõustumisest kuni 25. detsembrini 1991. a. Omandireformi aluste seadus ja Ülemnõukogu 20. juuni 1991. a. otsus selle seaduse rakendamise kohta ei peatanud talude taastamist Taluseaduse alusel.


HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus. HKS §-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel. Kohus peab kontrollima kaebeõiguse olemasolu. Valitsusasutuste hallatav riigiasutus ei ole juriidiline isik, seetõttu puudub tal HKS §-s 5 lg. 1 ettenähtud kaebeõigus. Riigi huvisid esindab maakonnas maavanem, kellel on õigus pöörduda halduskohtusse protestiga HKS § 5 lg. 3 alusel.

III-3/1-3/95 PDF Riigikohus 17.02.1995

See, et talu maa anti mitte põliseks kasutamiseks, vaid tähtajatuks kasutamiseks, on määruse koostamisel tehtud viga, mis ei saa olla määruse vastava punkti seadusevastaseks tunnistamise põhjuseks.

Talu taastamise taotluses esinev viga talu endise omaniku osas ei ole iseenesest maa eraldamist käsitleva haldusakti seadusevastaseks tunnistamise põhjuseks.

Ei Omandireformi aluste seadus ega Ülemnõukogu poolt 20. juunil 1991. a. vastuvõetud otsus selle seaduse rakendamise kohta ei peatanud talude taastamist Taluseaduse alusel.

Taluseaduse § 8 lg. 2 ei seosta talu taastamise eelisõigust talu endise elamu omamisega. Talu taastamise eelisõigus on selles seostatud talu endiste hoonete seadusliku omamisega. Kui talu hooned olid erinevate isikute omanduses, siis oli talu taastamiseks võrdne eelisõigus kõigil hoonete seaduslikel omanikel.


Tulenevalt TsKS §-de 313 lg. 1 ja 232 lg. 4 nõuetest peab ringkonnakohus oma otsuses märkima, miks kohus apellandi esitatud tõendid tagasi lükkab.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json