/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-6-07 PDF Riigikohus 22.03.2007
Õiguspärase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamine on lubatud üksnes Haldusmenetluse seaduse § 66 lg-s 2 loetletud alustel. Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb alati kasutada kaalutlusõigust, võttes avaliku huvi kõrval arvesse nii isiku usalduse kaitset kui HMS § 64 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kui haldusakti põhjendustest ei nähtu selliste kaalutluste arvessevõtmist ega kaalutlusõiguse teostamist üleülds, on haldusakt õigusvastane ning tuleb tühistada.
Maaüksus, millele ulatub must-toonekure pesapuu kaitsetsoon, on käsitatav kaitstava loodusobjekti juurde kuuluva maana, mis MRS § 20 lg 1^2 kohaselt ei kuulu erastamisele. Arvestades KLoS § 21 lg-s 8 sätestatut võib sellises olukorras olla asjakohane ka MRS § 31 lg 1 rakendamine. Kuivõrd vaba metsamaad erastatakse vaid metsmajandusega tegelevale isikule, saab vaba metsamaa erastamise eesmärgina näha metsa majandamist. Selle eesmärgiga oleks vastuolus sellise vaba metsamaa erastamine, kus majandustegevus on keelatud. Seega kaitseb MRS § 20 lg 1^2 ka metsamaa erastaja huvi reaalselt majandatava metsamaa omandamiseks. Vaba metsamaa erastamise korralduse õiguspärasuse hindamiseks selle andmise ajal tuleb välja selgitada, kas erastamise keelu rakendumise aluseks olnud asjaolud olid või pidid erastamise ajal olema teada ka erastamist korraldavale maavanemale. Kui maavanem tegutses erastamise korralduse andmisel õiguspäraselt, ei saanud korraldus selle andmise ajal olla õigusvastane. Maavanemale Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a määrusega nr 115 kehtestatud "Maareformi seaduse paragrahvides 23^1 ja 23^2 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise korra" § 15 lg-st 2 tulenev üldine kohustus maa erastamise oluliste tingimuste väljaselgitamiseks ei hõlma selliste asjaolude kontrollimist, mille esinemise võimaluse kohta maavanemal ei olnud mingisugust informatsiooni. Maavanem ei pea tegema alusetuid järelepärimisi.
3-3-1-46-06 PDF Riigikohus 12.10.2006
HMS
Vaba metsamaa erastamise avalduse esitanud isik peab erastamisõiguse säilimiseks üldjuhul kogu erastamismenetluse kestel vastama seaduses sätestatud tingimustele. Maavanemal, kes erastamist korraldab, on õigus ja kohustus kontrollida isiku vastavust vaba metsamaa erastajatele esitatavatele nõuetele. Formaalsete tunnuste kontrollimisel tuleb lähtuda ka regulatsiooni kehtestamise sisulistest eesmärkidest ning esitada kaalutlused, miks isik ei vasta seaduse nõuetele. Vajalik on hinnata, kas mittevastavus on oma laadilt üksnes näiline või formaalne või on puudus sisuline võrreldes regulatsiooni eesmärgiga. Õiglase ja haldusmenetluse põhimõtetele rajaneva otsustuse tegemiseks ei või tähelepanuta jätta mittevastavuse tekkimise asjaolusid. Kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamise kohta ei teki isikul subjektiivset õigust nõuda, et temaga sõlmitaks vaba metsamaa erastamise ostu-müügilepingu. Nimekirja kantud isikul võib aga tekkida õiguspärane ootus, et ta on loetud seaduse nõuetele vastavaks ning ilma kaaluka põhjuseta seda küsimust uuesti ei otsustata (vt ka Riigikohtu 07.12.2001 otsust nr 3-3-1-51-01 ning 29.03.2006 otsuse nr 3-3-1-81-05, p 13-14).
Kaebuse esitaja tahe ei saa olla suunatud kohtulahendi saamiseks, mille tegemist seadus ei võimalda. Seepärast tuleb kaebust tõlgendada viisil, mis tagab isiku õiguste võimalikult tõhusa kaitse (vt ka Riigikohtu 29.01.2004 määruse nr 3-3-1-4-04, p-i 15).
3-3-1-15-06 PDF Riigikohus 05.04.2006
Ärikeeluga piiratakse oluliselt PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Ärikeeldu ei või kohaldada üldiselt, vaid selle kohaldamisel tuleb täpsustada, millise ettevõtluse või muu majandustegevusega ei või füüsiline isik tegelda. Kui ärikeeldu kohaldatakse vastuolus kohaldamise eesmärgiga, võib see kahjustada isiku varalist ja sotsiaalset seisundit. Seetõttu peab juriidilise isiku pankroti puhul olema PankrS § 12 lg-s 4 (enne 01.01.2004 kehtinud redaktsioon) nimetatud isikule kohaldatava ärikeelu sisu ja ulatus selgelt määratletud.
Isikul on õigus menetluse lõpuleviimisele avalduse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel (vt Riigikohtu 17.03.1999. a. otsust nr 3-4-1-2-99 ning 20.06.2000. a otsust nr 3-3-1-30-00). 1. jaanuaril 2003 jõustunud Maareformi seaduse muutmise seaduse §-ga 6 tunnistati küll MaaRS § 231 ja 232 kehtetuks, kuid sama seaduse § 13 kohaselt tuli enne selle seaduse jõustumist kinnitatud erastajate nimekirja alusel viia vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine lõpule senikehtinud alustel ja korras. Seetõttu tuleb vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine viia lõpuni erastajate nimekirjade kinnitamise ajal kehtinud õiguse alusel.
Isikul on õigus menetluse lõpuleviimisele avalduse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel (vt Riigikohtu 17.03.1999. a. otsust nr 3-4-1-2-99 ning 20.06.2000. a otsust nr 3-3-1-30-00). 1. jaanuaril 2003 jõustunud Maareformi seaduse muutmise seaduse §-ga 6 tunnistati küll MaaRS § 231 ja 232 kehtetuks, kuid sama seaduse § 13 kohaselt tuli enne selle seaduse jõustumist kinnitatud erastajate nimekirja alusel viia vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine lõpule senikehtinud alustel ja korras. Seetõttu tuleb vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine viia lõpuni erastajate nimekirjade kinnitamise ajal kehtinud õiguse alusel.
3-3-1-63-03 PDF Riigikohus 14.10.2003
Kuni 1. jaanuarini 2003 kehtinud MRS § 23^1 lg-st 2 võib järeldada, et seadusandja pidas vaba põllumajandusmaa erastamise õigust omava isiku määratlemisel oluliseks nii tegeliku tootmise olemasolu kui ka tootmiseks vajaliku maa omamist või kasutamise õigust. Loomakasvatuse, sh. seakasvatuse puhul, mis toimub loomapidamishoone sees, võib piirduda maa kasutamise vajadus isegi ainult ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maaga. Loomakasvatushoonet sihtotstarbeliselt kasutavat loomakasvatusega tegelejat tuleb käsitleda põllumajandusliku tootmisega tegelejana kuni 1. jaanuarini 2003 kehtinud MRS § 23^1 lg 2 tähenduses, kellel oli õigus taotleda vaba põllumajandusmaa erastamist.
3-3-1-3-03 PDF Riigikohus 16.01.2003
Kuni 1. jaanuarini 2003 kehtinud MRS § 23-1 lg 5 kohaselt tuli vaba põllumajandusmaa erastamisel eelistada isikut, kes oli Maareformi seaduse jõustumisest arvates kauem tegelenud põllumajandusliku tootmisega. Kui selle kriteeriumi alusel ei olnud võimalik eelistada ühte taotlejat, tuli volikogul erastamise kiireks läbiviimiseks teha otsus taotlejate vahel enampakkumise korraldamise kohta. 23. oktoobril 1997. a vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse §-ga 13 tunnistati kehtetuks Eesti Vabariigi maareformi seaduse §-s 21 sätestatud kitsendus, mistõttu edaspidi ei andnud põllumajandusmaa ajutise kasutamise lepingu alusel toimunud maakasutus maa kasutajale eelist selle maa erastamisel.
KOKS § 17 lg 5 nõuab huvide konflikti korral volikogu liikme taandumist nii küsimuse arutamisest kui ka otsustamisest. Volikogu otsus kujuneb arutelu tulemusena, mistõttu asjast huvitatud isikute osalemine küsimuse arutamisel võib mõjutada otsuse tulemust. Pädeva organi liikme isiklik huvi asjas võib menetlusnormide rikkumise korral viia diskretsiooniveani.
3-3-1-46-02 PDF Riigikohus 08.10.2002
Nii vastavalt 21. mail 2002 vastu võetud Maareformi seaduse § 23¿ lõike 5 muutmise seadusega kehtestatud kui ka varasema redaktsiooni kohaselt on vaba metsamaa erastamisel mitme katastriüksusena ühele isikule erastatava metsamaa piirmääraks 15 hektarit, mille koosseisus metsamaa kõlvikute pindala kokku võib olla kuni 10 hektarit. Kui isik soovib erastada nii vaba metsamaa katastriüksust kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksust, mille koosseisus on metsamaa kõlvik, võib erastatava metsamaa katastriüksuse pindala ja vaba põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala olla kokku kuni 15 hektarit.

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json