Kohtulahendite liigitus

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-3-1-97-06 PDF Riigikohus 15.03.2007
Kui hoonete tagastamiseks esitatud avalduse osas ei olnud obrokimaa seaduse § 4 lg 3 jõustumise ajaks (s.t enne 29. detsembrit 1994) otsust tehtud, tuli pärast 29. detsembrit 1994 sellist avaldust käsitada hoonete osas endise kruntrendimaa pidajale kuuluvate hoonete ja rajatiste tagastamise avaldusena. Hoonete tagastamine tuli lahendada esitatud avalduse alusel. ÕVVTK linnakomisjon ei saanud jätta avalduse lahendamisel tähelepanuta asjaolu, et vahepeal oli taotlejal tekkinud seaduslik alus lisaks maale ka hoonete tagasinõudmiseks. Avalduse hoonete osas läbivaatamata jätmine oleks õigusvastane.
3-3-1-43-05 PDF Riigikohus 29.09.2005
Omandireformi aluste seadus ning Maareformi seadus ei reguleeri kruntrendimaa (obrokimaa) ega põlisrendimaa tagastamist, kuna neid maid ei kasutatud omandiõiguse, vaid kruntrendiõiguse (obrokiõiguse) või põlisrendiõiguse alusel. Kruntrendimaa (obrokimaa) tagastamise ja kompenseerimise küsimusi reguleerib Endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seadus. Põlisrendimaa tasuta omandisse andmist või kompenseerimist nimetatud seadus ette ei näe. Tegemist on seaduse selge regulatsiooniga, mitte lüngaga, mida saab täita analoogia alusel. Seadusandja ei soovinud nimetatud seadusega reguleerida endiste põlisrendimaade omandisse andmist või kompenseerimist. Kruntrendimaapidaja ja põlisrentniku erinev kohtlemine omandireformi käigus oli põhjendatud, kuna muude võrdsete tingimuste juures oli obrokimaapidaja ja põlisrentniku seisund tänu obrokimaksu majanduslikule tähendusele erinev.
3-3-1-69-02 PDF Riigikohus 12.12.2002
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17. oktoobri 1991. a otsuse Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta punktist 3 ja 1. aprillil 1993 vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seaduse §-st 18 tulenevalt tuleb ajavahemikus 1. novembrist 1991 kuni 15. aprillini 1993 tähtajata kasutusse antud maa lugeda õiguslikul alusel antud maaks juhul, kui see on antud tagastamisele mittekuuluvast maast. Maareformi seaduse algredaktsiooni kohaselt ei olnud kruntrendimaa (obrokimaa) vaadeldav õigusvastaselt võõrandatud maana MRS § 3 lg 1 mõttes. Omandireformi aluste seaduse kohaselt ei kuulunud tagastamisele või kompenseerimisele obrokiõiguse (kruntrendi) alusel kasutatud maa, sest selle õiguse alusel maa kasutaja ei olnud maa omanik. Endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seadus ei räägi maa tagastamisest, vaid selle seaduse kohaselt antakse kruntrendimaa (obrokimaa) tasuta endise kruntrendimaa (obrokimaa) pidaja või tema pärijate omandisse või kompenseeritakse neile selle maksumus. Selle seaduse §-s 3 lg 1 tähendatud pärijad määratakse kindlaks MRS § 5 lg 1 punkti 2 sätete kohaselt ning neile omandisse antaval maal asuvate ning endise kruntrendimaa (obrokimaa) pidajale kuuluvate hoonete ja rajatiste tagastamisel kohaldatakse Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse sätteid.

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane