Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-3-1-58-15 PDF Riigikohus 10.02.2016
Elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka ei arvata üldjuhul seda maad, mida ei ole kasutatud õiguspärasel alusel. Isikul puudub õigus nõuda tema senises õiguspärases kasutuses mitteolnud maa talle ostueesõigusega erastamist, küll aga võib sellises olukorras kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas kooskõlas MaaRS ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega suurendada erastatavat maad avalduses märgitud ulatuses ja piirides või mitte (vt ka RKHK 12. novembri 2007 otsus asjas nr 3-3-1-57-07, p 16). (p 13)
3-3-1-78-06 PDF Riigikohus 16.11.2006
HMS
Ehitise teenindamiseks piisava suurusega maatüki erastamist ei saa takistada ehitise vahetus läheduses kulgev tee. Kui ehitisega samal pool teed olevast maast ei piisa teenindusmaaks, ei ole välistatud täiendava maatüki teenindusmaaks määramine ehitist ümbritsevast maast teisel poolt teed.
3-3-1-81-05 PDF Riigikohus 29.03.2006
MaaRS § 221 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 4 annavad kohalikule omavalitsusele teenindamiseks vajaliku ulatusliku hindamisruumi ning kaalutlusõiguse. Erastatava maa suurus võib erineda senise krundi suurusest.
3-3-1-32-05 PDF Riigikohus 29.09.2005
Ohutsoon ei ole oma olemuselt selline maa, mida on tingimata vaja ehitise teenindamiseks. Iseenesest ei ole välistatud ka võimalus, et ohutsoon võiks olla õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjekti omandis tingimusel, et on tagatud kolmandate isikute elu ja vara kaitse ning täidetakse ohutsoonile esitatavaid nõudeid. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kõiki asjaolusid kaaludes otsustada, kas määrata ohutsoon ehitise teenindamiseks vähima tarviliku maa hulka või mitte. Kaalumisel, kas ja kui suures ulatuses määrata ohutsooni jääv maa-ala ehitise teenindamiseks vajaliku vähima tarviliku maa hulka või võimaldada selle maa-ala tagastamine, omab tähtsust asjaolu, kas ehitis on sihtotstarbelises kasutuses ja kas esineb asjaolusid, mis võiksid seada kahtluse alla sihipärase kasutuse tulevikus.
3-3-1-58-03 PDF Riigikohus 30.09.2003
See, kas tegemist on maa tähtajatuks kasutamiseks andmisega või teenindamiseks vajaliku maa määramisega, peab tulenema eelkõige vastavast haldusaktist. Ringkonnakohus on ekslikult ületähtsustanud maa looduses eraldamise aktis väljendatut, leides, et maa andmine tähtajatuks kasutamiseks nähtub sõnaselgelt maa looduses eraldamise aktist.
3-3-1-65-02 PDF Riigikohus 18.11.2002
Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 208 kinnitatud "Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise alused" p 3 järgi pidi hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid kindlaks määrama kohaliku omavalitsuse organ koos maa-ametiga. Maa-ameti vastava kooskõlastuse puudumise puhul on tegemist niisuguse menetlusveaga, mis ei too endaga kaasa haldusakti tühisust ega pruugi kaasa tuua ka haldusakti tühistamist.
3-3-1-32-98 PDF Riigikohus 16.10.1998
Teenindamiseks vajalik maa määratakse Maareformi seaduse § 7 lg. 5 alusel üksnes ehitisele. Otsustus teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta on motiveeritud vaid siis, kui on osundatud konkreetsele ehitisele või ehitistele, mille teenindamiseks maa määratakse. Teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramine võib rikkuda kaebuse esitaja õigusi juba seetõttu, et teenindamiseks vajaliku maa määramine eeldab, et krunti ei olnud varem kindlaks määratud või krundi suurust muudetakse.
3-3-1-23-98 PDF Riigikohus 18.09.1998
Teenindamiseks vajaliku maa määramine oleks õiguspärane üksnes siis, kui kohus tuvastaks Maareformi seaduse §-s 7 lg. 5 nimetatud aluse teenindamiseks vajaliku maa määramiseks - krunt ei ole kindlaks määratud või krundi suuruse muutmine on planeeringu kohaselt otstarbekas. Teenindamiseks vajaliku maa määramine võib kaebuse esitaja õigusi rikkuda seetõttu, et teenindamiseks vajaliku maa määramine kui fakt eeldab, et krunt ei olnud varem kindlaks määratud või muudetakse krundi suurust. Just need eelduseks olevad asjaolud osundavad kaebuse esitaja õiguste rikkumise võimalikkusele. Teenindamiseks vajalik maa määratakse Maareformi seaduse § 7 lg. 5 alusel üksnes ehitisele, kusjuures otsustus teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta on seetõttu motiveeritud vaid siis, kui on osundatud konkreetsele ehitisele või ehitistele, mille teenindamiseks määratakse maa.

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane