/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-58-15 PDF Riigikohus 10.02.2016
Elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka ei arvata üldjuhul seda maad, mida ei ole kasutatud õiguspärasel alusel. Isikul puudub õigus nõuda tema senises õiguspärases kasutuses mitteolnud maa talle ostueesõigusega erastamist, küll aga võib sellises olukorras kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas kooskõlas MaaRS ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega suurendada erastatavat maad avalduses märgitud ulatuses ja piirides või mitte (vt ka RKHK 12. novembri 2007 otsus asjas nr 3-3-1-57-07, p 16). (p 13)
Maa taotlemine munitsipaalomandisse selleks, et tagada Peipsi järvele kui avalikule veekogule juurdepääs, on piisavalt kaalukas avalik huvi, et kaaluda üles füüsilise isiku huvi erastada endale rohkem maad ka ulatuses ja piirides, mis ei ole olnud tema õiguspärases kasutuses. (p 16)
3-3-1-78-06 PDF Riigikohus 16.11.2006
HMS
Ehitise teenindamiseks piisava suurusega maatüki erastamist ei saa takistada ehitise vahetus läheduses kulgev tee. Kui ehitisega samal pool teed olevast maast ei piisa teenindusmaaks, ei ole välistatud täiendava maatüki teenindusmaaks määramine ehitist ümbritsevast maast teisel poolt teed.
Erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust lõplikult. Erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei pruugi anda isikule õiguspärast ootust, et erastamine viiakse lõpule eelhaldusaktides kindlaksmääratud tingimustel. Põhjendatud kaalutluste olemasolul võib haldusorgan üldjuhul erastamise eeltoimingute raames kindlaksmääratud tingimusi muuta. Esialgse korralduse muutmist õigustavaks kaalutluseks võib olla avalik huvi riigi omandis oleva jõe osalise erastamise vältimiseks. Kui tegemist on avalikult kasutatava ning eraisikule mittekuuluva teega, on selle erastamata jätmiseks piisavalt kaalukas huvi, et õigustada haldusakti muutmist. Ehitise teenindamiseks piisava suurusega maatüki erastamist ei saa takistada ehitise vahetus läheduses kulgev tee. Kui ehitisega samal pool teed olevast maast ei piisa teenindusmaaks, ei ole välistatud täiendava maatüki teenindusmaaks määramine ehitist ümbritsevast maast teisel poolt teed.
Kui kohus kontrollib omal algatusel haldusorgani tegevuse õiguspärasust suuremas ulatuses, kui kaebuse esitaja on taotlenud, on tegemist kohtumenetluse normide olulise rikkumisega. Haldusakti tervikuna vaidlustamine ei tähenda alati taotlust kõigi selle üksikute osade õiguspärasuse kontrolliks. Esitatud taotluse ulatuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda üksnes kaebuse sõnastusest, vaid arvestada tuleb ka isiku eesmärki kaebuse esitamisel.
Erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust lõplikult. HMS § 52 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse eelhaldusakti suhtes haldusakti sätteid, seega peab eelhaldusakti kehtetuks tunnistamisel järgima HMS-s sätestatud nõudeid. Erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei pruugi anda isikule õiguspärast ootust, et erastamine viiakse lõpule eelhaldusaktides kindlaksmääratud tingimustel. Põhjendatud kaalutluste olemasolul võib haldusorgan üldjuhul erastamise eeltoimingute raames kindlaksmääratud tingimusi muuta. Esialgse korralduse muutmist õigustavaks kaalutluseks võib olla avalik huvi riigi omandis oleva jõe osalise erastamise vältimiseks. Kui tegemist on avalikult kasutatava ning eraisikule mittekuuluva teega, on selle erastamata jätmiseks piisavalt kaalukas huvi, et õigustada haldusakti muutmist.
3-3-1-81-05 PDF Riigikohus 29.03.2006
Erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud. Küll võib õiguspärane ootus tekkida sellest, kui erastamise õigustatud subjektilt nõutakse erastamishinna tasumist. Samuti võib järelevalveorgani pikaajaline tegevusetus anda alust õiguspäraseks, et erastamise eeltoimingute raames antud korraldused jäävad kehtima ja isik saab erastada korraldustega kindlaksmääratud maa. Usalduse kaitse ei ole absoluutne, kuid see on oluline õiguslik põhimõte, millega maavanem maa erastamise otsustamisel peab arvestama.
Maa erastamise toimiku tagastamine linnavalitsusele ei riiva iseenesest erastamise õigustatud subjekti subjektiivseid õigusi, kuid tagastamise õiguslikku mõju tuleb hinnata koostoimes muude menetluse käigus tehtud toimingute ja ilmnenud takistustega. Isikul on omandireformi raames subjektiivne õigus asja otsustamisele mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu 13.10.2005 otsus nr 3-3-1-44-05). Toimiku tagastamine pikendab erastamisprotsessi ning võib koostoimes erastamise venimisega riivata erastamise õigustatud subjekti õigust asja otsustamisele mõistliku aja jooksul. Seejuures võib subjektiivsete õiguste riive olemasolu tuvastamisel omada tähtsust, kas erastamise õigustatud subjekti enda tegevus aitas erastamisele kaasa või takistas seda.
MaaRS § 221 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 4 annavad kohalikule omavalitsusele teenindamiseks vajaliku ulatusliku hindamisruumi ning kaalutlusõiguse. Erastatava maa suurus võib erineda senise krundi suurusest.
Erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud. Küll võib õiguspärane ootus tekkida sellest, kui erastamise õigustatud subjektilt nõutakse erastamishinna tasumist. Samuti võib maavanema pikaajaline tegevusetus anda alust õiguspäraseks, et erastamise eeltoimingute raames antud korraldused jäävad kehtima ja isik saab erastada korraldustega kindlaksmääratud maa. Usalduse kaitse ei ole absoluutne, kuid see on oluline õiguslik põhimõte, millega maavanem maa erastamise otsustamisel peab arvestama.
MaaRS § 221 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 4 annavad kohalikule omavalitsusele teenindamiseks vajaliku ulatusliku hindamisruumi ning kaalutlusõiguse. Maavanem saab haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel hinnata, kas kohalik omavalitsus rikkus seadust või väljus kaalutlusõiguse piirest. VVS § 85, ORAS § 17 lg 8 ega MaaRS § 15 lg 3 ei anna maavanemale volitust teostada järelevalvet haldusakti otstarbekuse üle. Samuti ei saa seda teha ka kohtud.
3-3-1-32-05 PDF Riigikohus 29.09.2005
Ohutsoon ei ole oma olemuselt selline maa, mida on tingimata vaja ehitise teenindamiseks. Iseenesest ei ole välistatud ka võimalus, et ohutsoon võiks olla õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjekti omandis tingimusel, et on tagatud kolmandate isikute elu ja vara kaitse ning täidetakse ohutsoonile esitatavaid nõudeid. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kõiki asjaolusid kaaludes otsustada, kas määrata ohutsoon ehitise teenindamiseks vähima tarviliku maa hulka või mitte. Kaalumisel, kas ja kui suures ulatuses määrata ohutsooni jääv maa-ala ehitise teenindamiseks vajaliku vähima tarviliku maa hulka või võimaldada selle maa-ala tagastamine, omab tähtsust asjaolu, kas ehitis on sihtotstarbelises kasutuses ja kas esineb asjaolusid, mis võiksid seada kahtluse alla sihipärase kasutuse tulevikus.
Ohutsoon ei ole oma olemuselt selline maa, mida on tingimata vaja ehitise teenindamiseks. Iseenesest ei ole välistatud ka võimalus, et ohutsoon võiks olla õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjekti omandis tingimusel, et on tagatud kolmandate isikute elu ja vara kaitse ning täidetakse ohutsoonile esitatavaid nõudeid. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kõiki asjaolusid kaaludes otsustada, kas määrata ohutsoon ehitise teenindamiseks vähima tarviliku maa hulka või mitte. Kaalumisel, kas ja kui suures ulatuses määrata ohutsooni jääv maa-ala ehitise teenindamiseks vajaliku vähima tarviliku maa hulka või võimaldada selle maa-ala tagastamine, omab tähtsust asjaolu, kas ehitis on sihtotstarbelises kasutuses ja kas esineb asjaolusid, mis võiksid seada kahtluse alla sihipärase kasutuse tulevikus.
3-3-1-58-03 PDF Riigikohus 30.09.2003
See, kas tegemist on maa tähtajatuks kasutamiseks andmisega või teenindamiseks vajaliku maa määramisega, peab tulenema eelkõige vastavast haldusaktist. Ringkonnakohus on ekslikult ületähtsustanud maa looduses eraldamise aktis väljendatut, leides, et maa andmine tähtajatuks kasutamiseks nähtub sõnaselgelt maa looduses eraldamise aktist.
Käesoleval juhul ei sätestanud vallavalitsus 1995.a. määruses, et isikule kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramisel aktis väljendatud ulatuses, tunnistatakse kehtetuks varasem samade hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramist puudutav akt. Nimetatud haldusakti puhul tuleb silmas pidada, et 1995. aastal puudus Eesti õiguskorras praegusega võrreldav haldusmenetlust reguleeriv normistik ja haldusmenetluse põhimõtete kohaldamise ning normitehnilise korrektsuse hindamisel ei saa 1995. a haldusaktide puhul suhtuda sama rangelt kui peale Haldusmenetluse seaduse kehtimahakkamist.
3-3-1-65-02 PDF Riigikohus 18.11.2002
Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 208 kinnitatud "Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise alused" p 3 järgi pidi hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid kindlaks määrama kohaliku omavalitsuse organ koos maa-ametiga. Maa-ameti vastava kooskõlastuse puudumise puhul on tegemist niisuguse menetlusveaga, mis ei too endaga kaasa haldusakti tühisust ega pruugi kaasa tuua ka haldusakti tühistamist.
3-3-1-32-98 PDF Riigikohus 16.10.1998
Teenindamiseks vajalik maa määratakse Maareformi seaduse § 7 lg. 5 alusel üksnes ehitisele. Otsustus teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta on motiveeritud vaid siis, kui on osundatud konkreetsele ehitisele või ehitistele, mille teenindamiseks maa määratakse. Teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramine võib rikkuda kaebuse esitaja õigusi juba seetõttu, et teenindamiseks vajaliku maa määramine eeldab, et krunti ei olnud varem kindlaks määratud või krundi suurust muudetakse.
3-3-1-23-98 PDF Riigikohus 18.09.1998
Omandireformi õigustatud subjekti õigusi saab rikkuda maaüksuse riigi omandisse jätmine vaid siis, kui õigustatud subjekt taotles õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist.
Teenindamiseks vajaliku maa määramine oleks õiguspärane üksnes siis, kui kohus tuvastaks Maareformi seaduse §-s 7 lg. 5 nimetatud aluse teenindamiseks vajaliku maa määramiseks - krunt ei ole kindlaks määratud või krundi suuruse muutmine on planeeringu kohaselt otstarbekas. Teenindamiseks vajaliku maa määramine võib kaebuse esitaja õigusi rikkuda seetõttu, et teenindamiseks vajaliku maa määramine kui fakt eeldab, et krunt ei olnud varem kindlaks määratud või muudetakse krundi suurust. Just need eelduseks olevad asjaolud osundavad kaebuse esitaja õiguste rikkumise võimalikkusele. Teenindamiseks vajalik maa määratakse Maareformi seaduse § 7 lg. 5 alusel üksnes ehitisele, kusjuures otsustus teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta on seetõttu motiveeritud vaid siis, kui on osundatud konkreetsele ehitisele või ehitistele, mille teenindamiseks määratakse maa.

Kokku: 8| Näitan: 1 - 8

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json