Kohtulahendite liigitus

Kokku: 36| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-14-52261/59 PDF Riigikohtu halduskolleegium 26.03.2019
Kui ilmneb, et abiruumid jäid omal ajal põhjendamatult korteri reaalosa koosseisus erastamata, ei saa seda viga parandada üksnes ehitisregistri andmete muutmisega, vaid tuleb korraldada abiruumide üleminek kaasomandist korteri reaalosa koosseisu (KrtS § 9). (p 20)
3-3-1-2-15 PDF Riigikohus 21.04.2015
Hüvitamisnõuetel, mis võivad tuleneda maa erastamata jätmisest, puudus seos tsiviilvaidlusega, mistõttu hakkas nõuete esitamise tähtaeg kulgema ajast, mil määruskaebuse esitaja sai teada tekitatud kahju pöördumatusest ehk haldusakti kättesaamisest. Määruskaebuse esitaja kui õigusteadmisteta ja professionaalse õigusnõustajata isik lootis vastuhagiga kõrvaldada talle maa erastamata jätmisega tekitatud kahju. Riigikohtu hinnangul on kaebetähtaja möödalaskmine selle eksimusega vabandatav. (p 26)
3-3-1-53-13 PDF Riigikohus 31.03.2014
Erastamine omandireformi kontekstis tähendas asja erastamisväärtpaberite või raha eest enda omandisse saamist. Erastamisõigus on paigutatav PS § 32 lg 2 esimese ja teise lause kaitsealasse üksnes kui õigus kasutada enda väärtpabereid või raha erastamiseks kui selliseks. PS § 32 ei kaitse avaliku võimu omandis oleva ühe või teise objekti erastamise võimalusi. PS § 32 lg 2 esimesest ja teisest lausest koostoimes PS §-dega 13 ja 14 tuleneb riigi kohustus luua õigusselged õigusinstituudid, mis on vajalikud selle sätte kaitsealas olevate õiguste teostamiseks. Omandireformi tingimustes, mis hõlmab eluruumide erastamist, tähendab PS § 32 koostoimes PS §-dega 13 ja 14 ka riigi kohustust luua erastamise kõigis aspektides selge õiguslik regulatsioon. Praegusel juhul on seda kohustust rikutud sellega, et puudus õigusselgus ORAS § 7 lg-s 3 nimetatud vara erastamise õiguse kohta. Samas ei näe RVastS § 9 lg 1 ette mittevaralise kahju hüvitamist, kui rikutud on PS § 32. (p 37)
3-3-1-4-11 PDF Riigikohus 23.03.2011
Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a määrusega nr 175 vastu võetud "Mitteeluruumide erastamise korra" (kehtis kuni 31. detsembrini 2009) punkti 21 regulatsioon on eesmärgilt ja sisult sarnane haldusmenetluse seaduses sätestatud menetluse uuendamise regulatsiooniga. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu on tuvastatud pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist ja enne müügilepingu notariaalset tõestamist, tühistab kohustatud subjekt otsusega enampakkumise tulemuse ja tunnistab selle nurjunuks. Mitteeluruumide erastamise korra p-d 21 ja 18 koostoimes moodustavad tervikliku normistiku enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Seetõttu tuleb korra p-s 21 kasutatud mõiste "enampakkumise nurjumist põhjustava asjaolu" lahtimõtestamisel lähtuda korra p-s 18 sätestatud juhtumitest. Mitteeluruumi avalikul enampakkumisel erastamise kuulutus peab sisaldama üksnes andmeid, mis võimaldavad erastatavat mitteeluruumi identifitseerida ning koguda täiendavaid andmeid oluliste omaduste kohta üldkättesaadavatest allikatest või päringuga mitteeluruumide erastamise korra p 7 alusel. Nimetatud punktist ei tulene kohustust esitada enampakkumise kuulutuses andmeid avalik-õiguslike kitsenduste kohta. Küll on enampakkumiskomisjon on kohustatud tagama, et huvitatud isikule on tema informatsioon kättesaadav kui ta sellise nõude esitab. Teavet riikliku kaitse all olevate mälestiste kohta saab avalikult kasutatavast kultuurimälestiste riikliku registri andmebaasist.
3-3-1-54-10 PDF Riigikohus 02.12.2010
RVS § 105, mis sätestab omandireformi läbiviimise rakendussätte, on kohaldatav vaid riigivara osas. Kuna vaidlusalune kuulub kohalikule omavalitsusele, kes on ka omanikuna kantud kinnistusraamatusse, siis puudub kaebuse esitajal õigus nõuda mitteeluruumi erastamist. Mitteeluruumide erastamine ei ole enam võimalik. Ka riigivaraseaduse eelnõu seletuskirjast nähtub seadusandja tahe mitte jätkata mitteeluruumide erastamist pärast 1. jaanuari 2010. Seletuskirjas märgitakse, et riigivara erastamine erastamisseaduse ja mitteeluruumide erastamine mitteeluruumide erastamise seaduse alusel on täielikult lõpetatud, mistõttu on mõistlik tunnistada kehtetuks vastavad sätted erastamisseaduses ja mitteeluruumide erastamise seadus tervikuna. Erastamisavalduse lahendamisel tuleb üldjuhul lähtuda avalduse suhtes otsuse langetamise aja materiaalõiguslikust ja faktilisest olustikust. Üksnes juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse vastavalt HMS § 5 lg-le 5 menetluse alguses kehtinud õigusnorme.
3-3-1-61-08 PDF Riigikohus 17.12.2008
EES
VVS
EES § 22 lg-st 11 ja Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 vastu võetud "Eluruumide erastamise korraldamise" (EEK) p-dest 7¹-74 nähtuvalt tuleb korterite vastava mõttelise osa kindlaksmääramiseks ümberarvestuse tegemisel elamus asuvate eluruumide reaalosadele liita juurde mitteeluruumide reaalosad ja välja arvutada neile vastav mõtteline osa ehitise muust osast. Kui omand erastatud eluruumile on tekkinud, siis ei tulene kohustatud subjektile EES § 3 lg-st 2, EES § 22 lg-st 11 ning EEK p-dest 7¹-74 õiguslikku alust ühepoolselt muuta ümberhindamisaktiga erastatud korterite üldpinda ning vastavalt sellele muuta ka korteri reaalosa suurust. Kui omandiõigus korterile on tekkinud, on ümberhindamise aktis sisalduvate andmete pinnalt võimalik korteriomandi seadmist jätkata näiteks koostöös kaasomanikega ja kokkuleppe alusel.
3-3-1-38-08 PDF Riigikohus 08.09.2008
EES
EES § 22 lg-s 61 sätestatud avalduste esitamise tähtpäev 1. juuni 2001 ei pruugi kehtida olukorras, kui eluruum arvati erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirjast välja pärast 1. juunit 2001 ja on üheselt selge, et nimekirja kandmiseta oleks isikul tekkinud eluruumi ostmise eesõigus ka enne 1. juunit 2001. Isikul tekib eluruumi ostmise eesõigus, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast kohalikult omavalitsuselt kirjaliku teate saamist, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum on erastamise objekt.
3-3-1-13-08 PDF Riigikohus 06.05.2008
EES
EES § 5 lg 1 p 3 annab koos vabastamiskohustusega eluruumi ostmise eesõiguse selgesõnaliselt üksnes üürnikule. Nimetatud eesmärk ilmneb ka võrdlusest Eluruumide erastamise seaduse teiste sätetega, näiteks EES § 4 lg 1 ja § 5 lg 1 p 1. Vastavalt sellele, et EES § 5 lg 1 p 3 alusel on eluruumi ostmise eesõigus esimese eelistusena üksnes üürnikul, tekib kohustus eluruum EES § 5 lg 1 p 3 alusel vabastada samuti vaid juhtumil, kui eluruumi ostueesõiguse on realiseerinud üürnik. 1997. aastal kehtinud Elamuseaduse § 28 lg 1 järgi kohustus üürilepingu järgi eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustus kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Elamuseaduse §-d 35-36 reguleerisid üürniku perekonnaliikmete majutamist ning perekonnaliikmete õigusi ja kohustusi. eelöeldust tulenevalt ei ole õige pidada iga tagastatud eluruumis elavat isikut selle eluruumi üürnikuks EES § 5 lg 1 p 3 mõttes.
3-3-1-97-06 PDF Riigikohus 15.03.2007
KaasS § 6 lg 1 näeb ette, et juhul, kui erastamise objektiks olev mõtteline osa elamust on väiksem kui väikseima korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide üldpinna suhe, siis erastatakse see mõtteline osa kaasomanikele ning üürnikul sellise mõttelise osa erastamise õigust ei teki.
3-3-1-85-06 PDF Riigikohus 10.01.2007
EES
Eluruumide erastamise seaduse eri aegadel kehtinud ja ka kehtivas redaktsioonis on eluruumide erastamise eesmärgiks anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud eluruume ja tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ning säilimine. Käesoleval juhul ei välistanud erastamisavalduse esitamise ajal kehtinud Eluruumide erastamise seadus riigi omandisse jääva vara nimekirja kantud hoonetes asuvate eluruumide erastamist. Alates 15. märtsist 1995. a jõustunud EES § 3 lg 5 p-l 6 ei olnud tagasiulatuvat jõudu, kuna Eluruumide erastamise seaduse muutmise seadus ei andnud nimetatud sättele tagasiulatuvat jõudu otsesõnu ning selline õigustatud subjekti seisundit halvendav tõlgendus oleks õigusvastane. Üldjuhul ei tohi seadusel olla tagasiulatuvat jõudu ning õiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb uuele õigusnormile tagasiulatuva jõu andmine sätestada vastava seaduse rakendussätetes (vt nt Riigikohtu 30.09.1994 otsust nr III-4/1-5/94; 25.04.2002 otsust nr 3-2-1-51-02, 22.10.2003 otsust nr 3-2-1-96-03 ja 22.09.2005 otsust nr 3-2-1-79-05). Erastamise võimatus ei tulenenud ka erastamisavalduse ajal kehtinud ORAS § 33 lg-st 1. Ka Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993. a määrus nr 328 ei välistanud riigi omandusse jääva vara nimekirjas olevas vaidlusaluses hoones asuva korteri erastamist. Erastamisavalduse esitamise ajal oli isikul õiguspärane ootus avalduse seaduspärasele menetlemisele mõistliku aja jooksul, otsuse langetamisele ning selle teatavakstegemisele haldusakti näol. Hoone üleandmine riigi omandisse ei tähendanud erastamisvõimaluse kaotamist, vaid erastamise kohustatud subjekti muutumist.
3-3-1-9-05 PDF Riigikohus 28.04.2005
EES
Kui rendilepingu alusel kasutatavad abiruumid arvestati eluruumide erastamise ajal korterite reaalosale vastava muu osa hulka ja erastati korteriomanikele, siis ei ole ka MEES § 11 alusel võimalik hiljem korteriomanike omandi suurust vähendada, sest sellega rikutaks Põhiseaduse § 32 lg-st 1 tulenevat igaühe õigust omandi puutumatusele ja võrdsele kaitsele.
3-3-1-86-04 PDF Riigikohus 23.03.2005
ErS
ErS § 10 lg 5 erastamise korraldajale erastatud varaga seotud võlgade katmise otsustamisel kaalutlusõigust ette ei näe. Seda sätet tuleb käsitada üksnes pädevusnormina, mis volitab erastamise korraldajat või Vabariigi Valitsust katma müügiobjektiks mitteolevad erastatava varaga seotud võlad erastamisest laekunud rahast või selle ebapiisavuse korral omandireformi reservfondi vahenditest.
3-3-1-32-04 PDF Riigikohus 22.06.2004
EES
Eluruumide erastamise kohustatud subjekt täidab erastamisel avalikku ülesannet. Eluruumi erastamise otsus on järelikult avaliku õiguse valdkonda kuuluv tahteavaldus. Üldjuhul vormistatakse avalik-õiguslikud üksikjuhtumi reguleerimisele suunatud tahteavaldused haldusaktina. Erastamise kohustatud subjektil ei ole küll kohustust vormistada erastamise otsustust haldusaktina, kuid oma olemuselt on selline otsustus käsitletav haldusaktina ka siis, kui otsustus on jäetud kirjalikult vormistamata.
3-3-1-45-03 PDF Riigikohus 05.06.2003
EES
Kui elamu reaalosaks olev eluruum on füüsilise isiku ja eluruumi erastamise kohustatud subjekti kaasomandis, tuleb seaduse analoogiast lähtudes käsitleda seda eluruumi elamuna ning kohaldada kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi mõttelise osa erastamisel KaasES § 1 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumise korral Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadust.
3-3-1-13-03 PDF Riigikohus 12.02.2003
EES
Kohus peab eluruumi erastamata jätmise põhjuse seaduslikkust kontrollides kindlaks tegema, kas esinevad sellised faktilised asjaolud, mis on eluruumi erastamisele mittekuuluvate eluruumide hulka arvamise põhjuseks ja kas see põhjus on mõjuv ning vastab üldistele huvidele. Eesmärk tagada elamu kordategemine ei saa olla EES § 3 lõike 8 kohaselt selliseks põhjuseks, mille tõttu linnavolikogu võib jätta elamus asuvad eluruumid erastamata. Kui eluruumi erastamata jätmise põhjustena märgitud faktilisi asjaolusid ei esine või need hiljem ära langevad, langeb ära ka eluruumi erastamata jätmise alus.
3-3-1-53-02 PDF Riigikohus 08.11.2002
Eluruumide erastamise läbiviimine on erastamise kohustatud subjektile seadusega pandud kohustus, mitte valikuvõimalus erastamise läbiviimise ja mitteläbiviimise vahel. Tulenevalt erastamise läbiviimise kohustuslikust iseloomust peab kohustatud subjekt tegema kõik endast oleneva, et talle seadusega pandud avalik-õiguslik kohustus saaks täidetud. Eluruumide erastamisega viivitamine või erastamise mitteläbiviimine rikub eluruumi erastamise õigustatud subjektid õigusi. Tulenevalt EES §-st 3 lg 1 (21. juulist 1995 - 20. jaanuarini 1996 kehtinud redaktsioonis), EES §-st 3 lg 11 (alates 20. jaanuarist 1996 kehtivas redaktsioonis) ning KaasES §-st 2 lg 4 on eluruumide erastamise kohustatud subjektile pandud kohustus otsida võimalust elamu teiste kaasomanikega elamu reaalosadeks jagamise kokkuleppe sõlmimiseks.
3-3-1-30-02 PDF Riigikohus 20.06.2002
Strateegilise investori nõue erastamise õigustatud subjektile on Erastamisseaduse § 3 lg 3 alusel esitatud lisanõue, mitte erastamise lisatingimus ES § 21 lg 2 mõttes.
3-3-1-1-02 PDF Riigikohus 23.01.2002
3-3-1-34-01 PDF Riigikohus 05.06.2001
Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse § 5 lg. 4 sätestab, et ainult siis, kui erastamise objekti üht osa taotleb mitu esimest eelistust omavat isikut, korraldatakse selle osa erastamiseks avalduse esitanud isikute vahel enampakkumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ka Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a. määrusega nr. 129 kinnitatud Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamiseks korraldatava enampakkumise korra punkt 4 näeb ette, et kui üht erastamise objekti osa taotleb mitu esimest eelistust omavat isikut, korraldatakse enampakkumine ainult selle osa erastamiseks avalduse esitanud isikute vahel.
3-3-1-23-01 PDF Riigikohus 15.05.2001
Eluruumi vallasasjana omaval isikul on õigus saada Eluruumide erastamise seaduse § 21' alusel korteriomandi omanikuks. Võimalust erastada eluruumi mõjutab elamu aluse maa õiguslik staatus. Kinnisomandisse kuuluv ehitis ei saa olla erastamise objektiks Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 1 mõttes.

Kokku: 36| Näitan: 1 - 20