Kohtulahendite liigitus

Kokku: 18| Näitan: 1 - 18

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-14-52261/59 PDF Riigikohtu halduskolleegium 26.03.2019
Kui ilmneb, et abiruumid jäid omal ajal põhjendamatult korteri reaalosa koosseisus erastamata, ei saa seda viga parandada üksnes ehitisregistri andmete muutmisega, vaid tuleb korraldada abiruumide üleminek kaasomandist korteri reaalosa koosseisu (KrtS § 9). (p 20)
3-3-1-61-08 PDF Riigikohus 17.12.2008
EES
VVS
EES § 22 lg-st 11 ja Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 vastu võetud "Eluruumide erastamise korraldamise" (EEK) p-dest 7¹-74 nähtuvalt tuleb korterite vastava mõttelise osa kindlaksmääramiseks ümberarvestuse tegemisel elamus asuvate eluruumide reaalosadele liita juurde mitteeluruumide reaalosad ja välja arvutada neile vastav mõtteline osa ehitise muust osast. Kui omand erastatud eluruumile on tekkinud, siis ei tulene kohustatud subjektile EES § 3 lg-st 2, EES § 22 lg-st 11 ning EEK p-dest 7¹-74 õiguslikku alust ühepoolselt muuta ümberhindamisaktiga erastatud korterite üldpinda ning vastavalt sellele muuta ka korteri reaalosa suurust. Kui omandiõigus korterile on tekkinud, on ümberhindamise aktis sisalduvate andmete pinnalt võimalik korteriomandi seadmist jätkata näiteks koostöös kaasomanikega ja kokkuleppe alusel.
3-3-1-38-08 PDF Riigikohus 08.09.2008
EES
EES § 22 lg-s 61 sätestatud avalduste esitamise tähtpäev 1. juuni 2001 ei pruugi kehtida olukorras, kui eluruum arvati erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirjast välja pärast 1. juunit 2001 ja on üheselt selge, et nimekirja kandmiseta oleks isikul tekkinud eluruumi ostmise eesõigus ka enne 1. juunit 2001. Isikul tekib eluruumi ostmise eesõigus, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast kohalikult omavalitsuselt kirjaliku teate saamist, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum on erastamise objekt.
3-3-1-13-08 PDF Riigikohus 06.05.2008
EES
EES § 5 lg 1 p 3 annab koos vabastamiskohustusega eluruumi ostmise eesõiguse selgesõnaliselt üksnes üürnikule. Nimetatud eesmärk ilmneb ka võrdlusest Eluruumide erastamise seaduse teiste sätetega, näiteks EES § 4 lg 1 ja § 5 lg 1 p 1. Vastavalt sellele, et EES § 5 lg 1 p 3 alusel on eluruumi ostmise eesõigus esimese eelistusena üksnes üürnikul, tekib kohustus eluruum EES § 5 lg 1 p 3 alusel vabastada samuti vaid juhtumil, kui eluruumi ostueesõiguse on realiseerinud üürnik. 1997. aastal kehtinud Elamuseaduse § 28 lg 1 järgi kohustus üürilepingu järgi eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustus kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Elamuseaduse §-d 35-36 reguleerisid üürniku perekonnaliikmete majutamist ning perekonnaliikmete õigusi ja kohustusi. eelöeldust tulenevalt ei ole õige pidada iga tagastatud eluruumis elavat isikut selle eluruumi üürnikuks EES § 5 lg 1 p 3 mõttes.
3-3-1-97-06 PDF Riigikohus 15.03.2007
KaasS § 6 lg 1 näeb ette, et juhul, kui erastamise objektiks olev mõtteline osa elamust on väiksem kui väikseima korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide üldpinna suhe, siis erastatakse see mõtteline osa kaasomanikele ning üürnikul sellise mõttelise osa erastamise õigust ei teki.
3-3-1-85-06 PDF Riigikohus 10.01.2007
EES
Eluruumide erastamise seaduse eri aegadel kehtinud ja ka kehtivas redaktsioonis on eluruumide erastamise eesmärgiks anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud eluruume ja tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ning säilimine. Käesoleval juhul ei välistanud erastamisavalduse esitamise ajal kehtinud Eluruumide erastamise seadus riigi omandisse jääva vara nimekirja kantud hoonetes asuvate eluruumide erastamist. Alates 15. märtsist 1995. a jõustunud EES § 3 lg 5 p-l 6 ei olnud tagasiulatuvat jõudu, kuna Eluruumide erastamise seaduse muutmise seadus ei andnud nimetatud sättele tagasiulatuvat jõudu otsesõnu ning selline õigustatud subjekti seisundit halvendav tõlgendus oleks õigusvastane. Üldjuhul ei tohi seadusel olla tagasiulatuvat jõudu ning õiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb uuele õigusnormile tagasiulatuva jõu andmine sätestada vastava seaduse rakendussätetes (vt nt Riigikohtu 30.09.1994 otsust nr III-4/1-5/94; 25.04.2002 otsust nr 3-2-1-51-02, 22.10.2003 otsust nr 3-2-1-96-03 ja 22.09.2005 otsust nr 3-2-1-79-05). Erastamise võimatus ei tulenenud ka erastamisavalduse ajal kehtinud ORAS § 33 lg-st 1. Ka Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993. a määrus nr 328 ei välistanud riigi omandusse jääva vara nimekirjas olevas vaidlusaluses hoones asuva korteri erastamist. Erastamisavalduse esitamise ajal oli isikul õiguspärane ootus avalduse seaduspärasele menetlemisele mõistliku aja jooksul, otsuse langetamisele ning selle teatavakstegemisele haldusakti näol. Hoone üleandmine riigi omandisse ei tähendanud erastamisvõimaluse kaotamist, vaid erastamise kohustatud subjekti muutumist.
3-3-1-9-05 PDF Riigikohus 28.04.2005
EES
Kui rendilepingu alusel kasutatavad abiruumid arvestati eluruumide erastamise ajal korterite reaalosale vastava muu osa hulka ja erastati korteriomanikele, siis ei ole ka MEES § 11 alusel võimalik hiljem korteriomanike omandi suurust vähendada, sest sellega rikutaks Põhiseaduse § 32 lg-st 1 tulenevat igaühe õigust omandi puutumatusele ja võrdsele kaitsele.
3-3-1-32-04 PDF Riigikohus 22.06.2004
EES
Eluruumide erastamise kohustatud subjekt täidab erastamisel avalikku ülesannet. Eluruumi erastamise otsus on järelikult avaliku õiguse valdkonda kuuluv tahteavaldus. Üldjuhul vormistatakse avalik-õiguslikud üksikjuhtumi reguleerimisele suunatud tahteavaldused haldusaktina. Erastamise kohustatud subjektil ei ole küll kohustust vormistada erastamise otsustust haldusaktina, kuid oma olemuselt on selline otsustus käsitletav haldusaktina ka siis, kui otsustus on jäetud kirjalikult vormistamata.
3-3-1-45-03 PDF Riigikohus 05.06.2003
EES
Kui elamu reaalosaks olev eluruum on füüsilise isiku ja eluruumi erastamise kohustatud subjekti kaasomandis, tuleb seaduse analoogiast lähtudes käsitleda seda eluruumi elamuna ning kohaldada kohustatud subjekti omandis oleva eluruumi mõttelise osa erastamisel KaasES § 1 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumise korral Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadust.
3-3-1-13-03 PDF Riigikohus 12.02.2003
EES
Kohus peab eluruumi erastamata jätmise põhjuse seaduslikkust kontrollides kindlaks tegema, kas esinevad sellised faktilised asjaolud, mis on eluruumi erastamisele mittekuuluvate eluruumide hulka arvamise põhjuseks ja kas see põhjus on mõjuv ning vastab üldistele huvidele. Eesmärk tagada elamu kordategemine ei saa olla EES § 3 lõike 8 kohaselt selliseks põhjuseks, mille tõttu linnavolikogu võib jätta elamus asuvad eluruumid erastamata. Kui eluruumi erastamata jätmise põhjustena märgitud faktilisi asjaolusid ei esine või need hiljem ära langevad, langeb ära ka eluruumi erastamata jätmise alus.
3-3-1-53-02 PDF Riigikohus 08.11.2002
Eluruumide erastamise läbiviimine on erastamise kohustatud subjektile seadusega pandud kohustus, mitte valikuvõimalus erastamise läbiviimise ja mitteläbiviimise vahel. Tulenevalt erastamise läbiviimise kohustuslikust iseloomust peab kohustatud subjekt tegema kõik endast oleneva, et talle seadusega pandud avalik-õiguslik kohustus saaks täidetud. Eluruumide erastamisega viivitamine või erastamise mitteläbiviimine rikub eluruumi erastamise õigustatud subjektid õigusi. Tulenevalt EES §-st 3 lg 1 (21. juulist 1995 - 20. jaanuarini 1996 kehtinud redaktsioonis), EES §-st 3 lg 11 (alates 20. jaanuarist 1996 kehtivas redaktsioonis) ning KaasES §-st 2 lg 4 on eluruumide erastamise kohustatud subjektile pandud kohustus otsida võimalust elamu teiste kaasomanikega elamu reaalosadeks jagamise kokkuleppe sõlmimiseks.
3-3-1-1-02 PDF Riigikohus 23.01.2002
3-3-1-34-01 PDF Riigikohus 05.06.2001
Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse § 5 lg. 4 sätestab, et ainult siis, kui erastamise objekti üht osa taotleb mitu esimest eelistust omavat isikut, korraldatakse selle osa erastamiseks avalduse esitanud isikute vahel enampakkumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ka Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a. määrusega nr. 129 kinnitatud Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamiseks korraldatava enampakkumise korra punkt 4 näeb ette, et kui üht erastamise objekti osa taotleb mitu esimest eelistust omavat isikut, korraldatakse enampakkumine ainult selle osa erastamiseks avalduse esitanud isikute vahel.
3-3-1-23-01 PDF Riigikohus 15.05.2001
Eluruumi vallasasjana omaval isikul on õigus saada Eluruumide erastamise seaduse § 21' alusel korteriomandi omanikuks. Võimalust erastada eluruumi mõjutab elamu aluse maa õiguslik staatus. Kinnisomandisse kuuluv ehitis ei saa olla erastamise objektiks Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 1 mõttes.
3-3-1-7-01 PDF Riigikohus 20.03.2001
Vastavalt Eluruumide erastamise seaduse §-le 12 lg 6 saab tunnistada eluruumi erastamise õigusest loobunuks sellise isiku, kes hoiab kõrvale eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimisest. Kohus peab hindama, kas eluruumi erastamiseks avalduse esitanud isiku kirja puhul, millega ta on informeerinud eluruume haldavat munitsipaalettevõtet oma postiaadressist, on tegemist eluruumi erastamise kohustatud subjekti teavitamisega isiku asukoha muutusest.
3-3-1-9-98 PDF Riigikohus 13.03.1998
Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 kohaselt võib linna ja valla omavalitsuse volikogu kindlaks määrata eluruumid, mida mõjuval põhjusel ei erastata. Selle seaduse mõttest ja §-s 2 lg. 1 sätestatud eluruumide erastamise eesmärgist tuleneb, et eluruumi mitteerastamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla näiteks soov müüa eluruum mitte Eluruumide erastamise seaduse §-de 4 ja 5 alusel ja neis paragrahvides nimetatud isikutele, vaid teistele isikutele või mõnele konkreetsele isikule. Halduskohus on pädev kontrollima, kas eluruumi mitteerastamise põhjus on seaduslik. Eluruumi mitteerastamise mõjuv põhjus on seaduslik siis, kui see põhjus on tingitud faktilistest asjaoludest, näiteks elamu lammutamisest kvartali rekonstrueerimise projekti alusel.
III-3/1-33/95 PDF Riigikohus 27.10.1995
Järeldus, et vaidlus selle üle, kas isik on eluruumi erastamise õigustatud subjekt, kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras, ei ole kooskõlas TsKS §-ga 1.
III-3/1-29/95 PDF Riigikohus 27.10.1995
Erinevalt erastatava eluruumi ostu-müügi lepingu sõlmimisest ei ole eluruumi erastamise avalduse esitamine tsiviilõiguslik tehing. Üürniku õigus esitada eluruumi erastamise avaldus on avalik-õiguslik subjektiivne õigus, mille iseseisva teostamise võimet seadus ei seosta täisealisusega.

Kokku: 18| Näitan: 1 - 18

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane