/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-4-11 PDF Riigikohus 23.03.2011

Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a määrusega nr 175 vastu võetud "Mitteeluruumide erastamise korra" (kehtis kuni 31. detsembrini 2009) punkti 21 regulatsioon on eesmärgilt ja sisult sarnane haldusmenetluse seaduses sätestatud menetluse uuendamise regulatsiooniga. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu on tuvastatud pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist ja enne müügilepingu notariaalset tõestamist, tühistab kohustatud subjekt otsusega enampakkumise tulemuse ja tunnistab selle nurjunuks.
Mitteeluruumide erastamise korra p-d 21 ja 18 koostoimes moodustavad tervikliku normistiku enampakkumise nurjunuks tunnistamise kohta pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Seetõttu tuleb korra p-s 21 kasutatud mõiste "enampakkumise nurjumist põhjustava asjaolu" lahtimõtestamisel lähtuda korra p-s 18 sätestatud juhtumitest.

Mitteeluruumi avalikul enampakkumisel erastamise kuulutus peab sisaldama üksnes andmeid, mis võimaldavad erastatavat mitteeluruumi identifitseerida ning koguda täiendavaid andmeid oluliste omaduste kohta üldkättesaadavatest allikatest või päringuga mitteeluruumide erastamise korra p 7 alusel. Nimetatud punktist ei tulene kohustust esitada enampakkumise kuulutuses andmeid avalik-õiguslike kitsenduste kohta. Küll on enampakkumiskomisjon on kohustatud tagama, et huvitatud isikule on tema informatsioon kättesaadav kui ta sellise nõude esitab. Teavet riikliku kaitse all olevate mälestiste kohta saab avalikult kasutatavast kultuurimälestiste riikliku registri andmebaasist.

3-3-1-86-04 PDF Riigikohus 23.03.2005
ErS

ErS § 10 lg 5 erastamise korraldajale erastatud varaga seotud võlgade katmise otsustamisel kaalutlusõigust ette ei näe. Seda sätet tuleb käsitada üksnes pädevusnormina, mis volitab erastamise korraldajat või Vabariigi Valitsust katma müügiobjektiks mitteolevad erastatava varaga seotud võlad erastamisest laekunud rahast või selle ebapiisavuse korral omandireformi reservfondi vahenditest.


Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seaduses võib sellest siiski näha ette erandeid.


HKMS § 26 lg 2 ei piira kohtu volitusi kohustada haldusorganit sooritama toimingut, mis seisneb rahasumma väljamõistmises kolmanda isiku kasuks. HKMS § 26 lg 2 üksnes täpsustab HKMS § 26 lg 1 p-s 2 sätestatut ning osundab, et kui taotletakse teatud rahasumma väljamaksmist, siis kaebuse rahuldamisel määrab halduskohus otsuses kindlaks väljamaksmisele kuuluva summa suuruse ja mõistab selle välja, mitte ei kohusta näiteks haldusorganit otsustama rahasumma kindlaksmääramist ja väljamaksmist. HKMS § 26 lg-s 2 kirjeldatuga sarnaselt tuleb lahendada ka taotlus, mis seisneb kolmanda isiku kasuks rahasumma väljamõistmises, mõistes kindlaksmääratud rahasumma sel juhul välja kolmanda isiku kasuks.

3-3-1-30-02 PDF Riigikohus 20.06.2002

Kollegiaalorgani haldusotsustus kui halduskohtus üldalustel vaidlustatav akt peab olema motiveeritud. Tagatud peab olema otsuse läbipaistvus ja kontrollitavus. Kollegiaalse haldusorgani poolt hääletamise teel vastu võetavat otsustust võib motiveerida kollegiaalorgani otsuses eneses. Selleks võib panna hääletamisele otsuse projekti motiivid.


Strateegilise investori nõue erastamise õigustatud subjektile on Erastamisseaduse § 3 lg 3 alusel esitatud lisanõue, mitte erastamise lisatingimus ES § 21 lg 2 mõttes.

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json