Kohtulahendite liigitus

• Haldusõigus
• ->
• Vabad elukutsed
• ->
• notar

NotS § 14 lg 2 sätestab notari täiendava vastutuse juhtudel, mil tekkinud kahju on põhjustanud tehinguosalised või kolmandad isikud. Notarilt saab nõuda kahju hüvitamist ulatuses, milles see jääb tehinguosalisel või kolmandal isikul hüvitamata. (p 18)

Notari vastu on võimalik hagi esitada ka siis, kui hageja tõendab, et tehinguosalise või kolmanda isiku vastu hagi esitamine on ebamõistlik. (p 20)

Notari NotS § 14 lg-st 2 tuleneva täiendavat liiki vastutuse puhul võib pidada mõistlikuks, et täitemenetlus tehinguosalise või kolmanda isiku suhtes korraldatakse kuue kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kohtuotsuse resolutsioonis peab olema kirjas, et notari suhtes võib kohtuotsust täita alles pärast kuue kuu möödumist alates tehinguosalise või kolmanda isiku suhtes tehtud kohtuotsuse alusel täitemenetluse alustamisest ning seda ulatuses, milles selle tähtaja jooksul ei õnnestunud kannatanu nõuet tehinguosalise või kolmanda isiku vastu algatatud täitemenetluses täita. Kannatanul on õigus nõuda tehinguosalise või kolmanda isiku suhtes täitemenetluse toiminguid teinud kohtutäiturilt õiendit, millest nähtub, kas ja millises ulatuses on kannatanu nõue tehinguosalise või kolmanda isiku vastu algatatud täitemenetluses eelnimetatud tähtaja jooksul täidetud. (p 24)

• Haldusõigus
• ->
• Vabad elukutsed
• ->
• notar

Notar ja sama kahju eest vastutav tehinguosaline või kolmas isik on materiaalõiguslikult solidaarvõlgnikud VÕS § 65 mõttes. Sama kahju eest vastutava notari ja tehinguosalise või kolmanda isiku vastu võib esitada hagi samal ajal. (p 19)

• Haldusõigus
• ->
• Vabad elukutsed
• ->
• notar

Kui kannatanu on esitanud kahju hüvitamise nõude samas kohtumenetluses nii tehinguosalise kui ka notari vastu, siis tuleb hagi notari vastu rahuldada tingimuslikult. NotS § 14 lg 2 järgi tuleb kohtuotsuse täitmist nõuda esmalt tehinguosaliselt. Kohtuotsuse resolutsioonist peab nähtuma, milliste tingimuste saabumisel saab notari vastu täitemenetlust alustada. (p 23)

Kohtuotsuse tingimuslikkus ei ole põhjendatud, kui kohtumenetluse käigus selgub, et hagi esitamine tehinguosalise vastu oli ebamõistlik. (p 25)

• Haldusõigus
• ->
• Vabad elukutsed
• ->
• notar
• ->
• notariaaltoiming

Hoiustamine NotS § 35 lg 2 mõttes on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. NotS § 35 lg 3 kohaselt on hoiustamine väljaspool VÕS § 120 ja NotS § 35 lg-t 2 notari ametiteenus. Hoiulevõtmise alus on NotS § 35 lg 4 järgi hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis (vt RKTKo nr 2-15-8579/48, p 27; RKTKo nr 3-2-1-130-13, p 12). (p 14)

Notar peab sõltumata sellest, kas hoiustamine on ametitoiming või -teenus, hoiustamisel välja selgitama, milline on poolte tehingust tulenev õigustatud huvi tagada tehingu täitmine hoiustamise teel. Nii ametitoimingu kui ka -teenuse vormis notari poolt raha, väärtpaberite või dokumentide hoiule võtmisel tekib notari ja hoiule andja vahel käsundusleping, millega notar kohustub osutama tagamisteenust. Raha, väärtpaberite või dokumentide hoiule võtmisel on notar kohustatud välja selgitama, missuguse tagajärje saavutamist soovib hoiule andja hoiustamisega tagada (õigustatud huvi tagada tehingu täitmine hoiustamise teel), ning nõustama hoiule andjat selles, kuidas tuleks hoiustamine, sh tingimused hoiustatu väljaandmiseks, korraldada, et hoiustamisega oleks võimalik hoiule andja eesmärke saavutada. Juhul, kui notar seda kohustust ei täida, ei ole notar hoiustamisel täitnud hoiustamiseks sõlmitud käsundit notarilt oodatavate kutseoskuste tasemel. Samuti peab notar selgitama juba hoiustamisel välja poolte tahte, sh selle, millise tähenduse annavad pooled või annab hoiustaja hoiustamise tagasivõtmatusele (RKTKo nr 2-15-8579/48, p 31; RKTKo nr 3-2-1-130-13, p 14). (p-d 15 ja 16)

• Haldusõigus
• ->
• Vabad elukutsed
• ->
• notar
• ->
• notariaaltoiming

Notar võib tulenevalt NotS § 37 lg 1 p-st 3 asjast huvitatud isiku taotlusel ametitoimingu tegemise kuni 10 päevaks edasi lükata, kui taotleja soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingu sisusse puutuvat fakti või õigust. Notaril on alus ametitoimingu tegemise peatamiseks, kui asjast huvitatud isik on õigeaegselt kohtus vaidlustanud ametitoimingu sisusse puutuvat fakti või õigust.

Ametitoimingu tegemise, edasilükkamise või sellest keeldumise peab notar otsustama põhjendamatu viivituseta. TõS § 4 järgi on notaril õigus ja kohustus keelduda ametitoimingu tegemisest üksnes juhul, kui osalise vajaliku õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõiguse puudumine on selge. Kui notaril puudub võimalus osaleja või esindaja suhtes tekkinud kahtluste paikapidavust tuvastada, märgib notar TõS § 10 lg 3, § 11 lg-te 1 ja 2 ning § 12 lg 3 kohaselt nimetatud asjaolu notariaalakti ja tõestab taotleja nõudel tehingu oma kahtlustele vaatamata. Kui notaril ei ole ka oma ametist tulenevat nõuetekohast hoolsust üles näidates võimalik tõsikindlalt välja selgitada notariaaltoimingu tegemisel tähtsust omava asjaolu esinemine või puudumine, ei või notar keelduda ametitoimingu tegemisest.

NotS § 40 lg-st 4 ei tulene, et halduskohus saaks kohustada notarit taotletud ametitoimingut sooritama. Kohus võib selle sätte alusel üksnes teha notarile ettekirjutuse vaadata uuesti läbi temale esitatud taotlus ametitoimingu tegemiseks. Isikute õiguste tõhusa kaitse ja võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb NotS § 40 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et see annab halduskohtule volituse kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotluse uuesti lahendama, kuid ei anna kohtule õigust kohustada notarit konkreetset toimingut sooritama. Notaril peab olema võimalik otsustada ametitoimingu tegemine, selle edasilükkamine või sellest keeldumine kaalutlusõiguse alusel.

• Haldusõigus
• ->
• Vabad elukutsed
• ->
• notar
• ->
• otsuse tõestamine

TõS § 36 lg-dest 2 ja 3 järeldub, et notar ei vastuta otseselt osalejate nimekirja ja hääletusprotokolli õigsuse eest. See tähendab, et notar ei kontrolli oma initsiatiivil aktsiatest tuleneva hääleõiguse olemasolu. Sellist kontrolli oleks notaril ka praktiliselt võimatu läbi viia, sest valitsev mõju on dünaamiline ja võib sõltuvalt asjaosaliste tegudest hetkega muutuda (vt ka Riigikohtu 01.11.2004 otsuse nr 3-2-1-89-04, p 34). Notaril ei ole reeglina võimalik otsustada hääleõiguse puudumise üle ka juhtudel, kui väidetakse valitseva mõju olemasolu kokkuleppe alusel kooskõlastatult tegutsevate isikute kaudu.

Aktsiatest tuleneva hääleõiguse olemasolu või puudumist tuleb hinnata üldkoosoleku toimumise aja seisuga. Notar saab üldkoosoleku protokolli tõestamise otsustamisel hinnata aktsiatest tuleneva hääleõiguse küsimust üksnes juhul, kui talle esitatakse vastavad dokumendid, ja tingimusel, et puudub vaidlus aktsiate hääleõiguslikkuse üle.

Notar tohib tõestada üksnes selle üldkoosoleku protokolli, millel ta on ise osalenud. Otsustamine selle üle, milline protokoll vastab üldkoosoleku tegelikule käigule, ei kujuta ega saa kujutada endast notari poolt üldkoosoleku otsustele õigusliku hinnangu andmist ega vaidluse lahendamist aktsiate hääleõiguslikkuse üle.

• Haldusõigus
• ->
• Vabad elukutsed
• ->
• notar
• ->
• notari ametikohustused

Notar peab oma võimaluste piires alati püüdma tagada tõestatavate toimingute seaduslikkuse. NotS § 2 lg 1 kohaselt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notar peab oma ametit pidama ausalt, väärikalt ja erapooletult (NotS § 2 lg-d 4, 5; § 9 lg 1) ning järgima ametitoimingute tegemisel oma ametist tulenevat vajalikku hoolsuskohustust.

• Haldusõigus
• ->
• Vabad elukutsed
• ->
• notar
• ->
• notari distsiplinaarvastutus

Notari eksimine materiaalõiguse tõlgendamisel saab olla distsiplinaarkorras karistatav tegu vaid siis, kui on tuvastatud notari tahtlik või raske eksimine õigusnormi kohaldamisel (näiteks kui notar kohaldab mittekehtivat normi, normi tõlgendus hälbib ilmselgelt väljakujunenud kohtupraktikast vms).

• Haldusõigus
• ->
• Vabad elukutsed
• ->
• notar

Notarile esitatavast sõltumatuse nõudest tulenevalt ei ole justiitsministril ega ühelgi riigiorganil õigust anda notarile kui avaliku halduse kandjale kohustuslikke juhendeid konkreetse notariaaltoimingu tegemisel ega muul moel sekkuda notariaaltoimingute tegemisse. Täitevvõimul puuduvad volitused teostada järelevalvet notari ametialase tegevuse otstarbekuse üle. Isegi siis, kui notari seisukoht osutub kohtumenetluse käigus ebaõigeks, ei ole täitevvõimu sekkumine lubatav, kui notari arvamus tugines kohusetundliku töö tulemusel mõistlikele kaalutlustele.

• Haldusõigus
• ->
• Vabad elukutsed
• ->
• notar
• ->
• notari distsiplinaarvastutus

Üksnes siis, kui notar on seaduse rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu, on tegemist ametikohustuse süülise täitmata jätmise või mittenõuete-kohase täitmisega, mis võib kaasa tuua distsiplinaarmenetluse.

• Haldusõigus
• ->
• Vabad elukutsed
• ->
• notar
• ->
• notariaaltoiming

Notari poolt lepingu tõestamise toiming ei ole notari poolt tsiviil-, perekonna- ega tööõigussuhtes tehtud toiming. Järelikult on halduskohus pädev hindama selle toimingu õiguspärasust.

Kui tehing tehakse esindaja kaudu, peab notar Notariaadiseaduse § 47 lg. 3 ja Notariaaltoimingute tegemise korra p. 50 lg. 1 kohaselt kontrollima esindaja volitusi. See, et volituse olemasolu tuleb kindlaks teha tsiviilõigussuhteid reguleerivate normide alusel, ei ole aluseks halduskohtulikust kontrollist loobumiseks.