/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-50-05 PDF Riigikohus 31.10.2005

Audiitorite kutsetegevuse peatamise otsustamine on seadusega antud Audiitorkogu juhatuse pädevusse, kes teeb õiguslikult siduva otsustuse. AudS § 28 lg 1 ja AudS § 24 p 4 sõnastusest ei saa järeldada, et Audiitorite kutsekomisjoni kooskõlastus audiitori kutsetegevuse peatamise otsusele peaks järgnema Audiitorkogu juhatuse otsusele. Kooskõlastamise otsustamine peaks olema üks menetlustoiming, mis eelneb juhatuse otsuse tegemisele. Kooskõlastuse andmine ei saa olla pelgalt konstateering, vaid pädeva organi uurimispõhimõttel rajanev ja haldusmenetluse põhimõtteid järgides langetatud otsustus (vt Riigikohtu 10.03.2005. a otsus nr 3-3-1-2-05 ja 10.06. 2003. a otsus nr 3-3-1-38-03 ). AudS § 28 lg-st 1 ei tulene, et kutsekomisjon peaks igal juhul kooskõlastama kõik juhatuse otsused, mis talle kooskõlastamiseks esitatakse. Kui kutsekomisjoni kooskõlastus järgneks juhatuse otsusele ning kooskõlastus jäetakse andmata, peaks juhatus hakkama oma varasemat, seadusest tuleneva pädevuse piires tehtud otsust taas läbi vaatama. Sellega kaasneks ebaselge olukord juhatuse otsuse kehtimahakkamise osas.


Seadus ei sätesta, milline on Audiitorite kutsekomisjoni kooskõlastuse õiguslik tähendus ja milline on kooskõlastuse andmata jätmise mõju Audiitorkogu juhatuse otsusele. Seetõttu ei ole seadusest tulenevaks ilmselgeks järelduseks, et ilma kutsekomisjoni kooskõlastuseta ei omanda Audiitorkogu juhatuse otsus kehtivust. Sellises olukorras ei saanud ka isikul Audiitorkogu juhatuse otsuse kättesaamisel tekkida kindlat arusaama, kas kehtiv otsus tema kutsetegevuse peatamiseks on olemas või mitte, kuna puudus seaduses ettenähtud kooskõlastus. Audiitorkogu juhatuse otsuse kooskõlastamist käsitlev normistik ei näe ka ette tähtaega, mille jooksul kutsekomisjon peaks juhatuse otsuse kooskõlastamise otsustama. Seega tuleb pidada erandlikult põhjendatuks, et isik lähtus halduskohtusse pöördumisel Audiitorkogu juhatuse otsuse kooskõlastamise teatavakstegemisest.

3-3-1-2-05 PDF Riigikohus 10.03.2005

Audiitori suhtes kohaldatava meetme valik on audiitorkogu juhatuse diskretsiooniline otsustus. Haldusorgan on kohustatud oma valikut põhjendama, esitades otsuses ka vastavad kaalutlused. Eriti hoolikalt tuleb motiveerimiskohustusse suhtuda audiitori täiendavale eksamile saatmise korral, kuna tegemist on range meetmega, millega kaasneb ka kutsetegevuse peatamine. Vaidlustatud otsusest peab tulenema üheselt, et tegemist on sedavõrd tõsiste rikkumistega, mis võimaldavad väita, et audiitor on kutseomadused minetanud, ja väärivad AudS § 27 lg-s 2 sätestatud tagajärge.


AudS § 28 lg 1 p 3 kohaldatakse koosmõjus AudS § 27 lg-ga 2. AudS § 27 lg-t 2 tuleb mõista normina, mis annab Audiitorkogu juhatusele pädevuse audiitori täiendavale eksamile saatmiseks. Kaalumine, kas audiitori kutsetegevuses ilmnenud vajakajäämised väärivad distsiplinaarvastutusele võtmist või on tegemist kutseomaduste minetamisega, mille korral kohaldatakse täiendavale eksamile saatmist, toimub enne, kui Audiitorkogu juhatus teeb AudS § 27 lg 2 alusel otsustuse.

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json