/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-30-07 PDF Riigikohus 13.06.2007

Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seadusega täiendatud maksukorralduse seaduse § 163 lõike 21 kohaldamisel on oluline, kas maksukohustuslane on intressinõude vaidlustanud või mitte (vt Riigikohtu 05.02.2004 otsust haldusasjas nr 3-3-1-3-04, 29.11.2006 otsust haldusasjas nr 3-3-1-74-06). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.11.2002 otsus asjas nr 3-4-1-8-02 ei anna maksumaksjale õigust taotleda enne 5. novembrit 2002 tasutud maksuintresside tagastamist, kui maksumaksja ei ole tähtaegselt intresside määramist vaidlustanud (vt ka Riigikohtu 09.09.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-03).

Pärast 5. novembrit 2002 tasutud intresside tagastamist saab maksukohustuslane nõuda siis, kui ta on tasunud intresse rohkem, kui kehtivas intressinõudes on tasumiseks määratud või kui intresside sissenõudmine on MKS § 132 kohaselt aegunud. Aegunud nõude tasumise korral tekib tagastusnõue (vt ka Riigikohtu 15.11.2006 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-75-06, p-i 12). Tagastusnõude esitamise tähtajast tulenevalt jäetakse tagastusnõue rahuldamata intresside osas, mis on tasutud enam kui kolm aastat enne tagastusnõude esitamist.

Kuigi MKS § 165 lg 3 puudutab intressi määramise aegumist ning on rakendussätteks MKS § 118 lg-le 1, tuleb analoogia korras sama sätet kohaldada ka MKS § 132 lg 2 rakendamiseks. Sellest järeldub, et enne 1. juulit 2002 esitatud intressinõuete sundtäitmise 1-aastane aegumistähtaeg lõppes 1. juulil 2003. Pärast nimetatud kuupäeva tasutud intressid tuleb tagastada.


Maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seadusega täiendatud maksukorralduse seaduse § 163 lõike 21 kohaldamisel on oluline, kas maksukohustuslane on intressinõude vaidlustanud või mitte (vt Riigikohtu 05.02.2004 otsust haldusasjas nr 3-3-1-3-04, 29.11.2006 otsust haldusasjas nr 3-3-1-74-06). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.11.2002 otsus asjas nr 3-4-1-8-02 ei anna maksumaksjale õigust taotleda enne 5. novembrit 2002 tasutud maksuintresside tagastamist, kui maksumaksja ei ole tähtaegselt intresside määramist vaidlustanud (vt ka Riigikohtu 09.09.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-03).

Pärast 5. novembrit 2002 tasutud intresside tagastamist saab maksukohustuslane nõuda siis, kui ta on tasunud intresse rohkem, kui kehtivas intressinõudes (1997. ja 1999. aasta ettekirjutuses) on tasumiseks määratud või kui intresside sissenõudmine on MKS § 132 kohaselt aegunud. Aegunud nõude tasumise korral tekib tagastusnõue (vt ka Riigikohtu 15.11.2006 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-75-06, p-i 12). Tagastusnõude esitamise tähtajast tulenevalt jäetakse tagastusnõue rahuldamata intresside osas, mis on tasutud enam kui kolm aastat enne tagastusnõude esitamist.


Kuigi MKS § 165 lg 3 puudutab intressi määramise aegumist ning on rakendussätteks MKS § 118 lg-le 1, tuleb analoogia korras sama sätet kohaldada ka MKS § 132 lg 2 rakendamiseks. Sellest järeldub, et enne 1. juulit 2002 esitatud intressinõuete sundtäitmise 1-aastane aegumistähtaeg lõppes 1. juulil 2003. Pärast nimetatud kuupäeva tasutud intressid tuleb tagastada.

3-3-1-89-06 PDF Riigikohus 05.02.2007
MKS

Maksukohustuse aegumine on sätestatud kaheastmeliselt. Maksukohustuse õiguslikult siduv tuvastamine (maksu määramine) on vastavalt MKS §-dele 98 ja 99 üldjuhul lubatud kolmeaastase tähtaja jooksul, maksu tahtliku tasumata jätmise korral kuue aasta jooksul. Tuvastatud maksukohustuse (maksuvõla) sundtäitmise aegumistähtaeg on vastavalt MKS §-le 132 seitse aastat, sealjuures näeb MKS § 132 lg 4 ette aegumise katkemise juhud.


Kõrvalkohustuste aegumine on sätestatud kaheastmeliselt. Intresside kui rahalise kõrvalkohustuse tuvastamiseks (intressinõude esitamiseks) näeb MKS § 118 ette üheaastase tähtaja. Sellele järgnevalt rakendub intressinõude täitmiseks MKS § 132 lg 2 kohaselt samuti üheaastane aegumistähtaeg.


Maksukohustuse ja kõrvalkohustuse aegumine on sätestatud kaheastmeliselt selliselt, et maksu määramine on vastavalt MKS §-dele 98 ja 99 üldjuhul lubatud kolmeaastase tähtaja jooksul, maksu tahtliku tasumata jätmise korral kuue aasta jooksul. Maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on vastavalt MKS §-le 132 seitse aastat, sealjuures näeb MKS § 132 lg 4 ette aegumise katkemise juhud.

MKS § 33 lõikes 1 on sätestatud vaid üks tähtaeg, mille jooksul peab õigustatud isik teavitama maksuhaldurit enammakstud maksusumma tagastusnõudest, esitades kas maksudeklaratsiooni või kirjaliku taotluse, millest nähtub nõude suurus, tekkimise aeg ja asjaolud. Seejärel peab maksuhaldur võtma seisukoha tagastusnõude õigsuse osas. Kinnitanud tagastusnõude õigsust teeb maksuhaldur selle kohta kande maksukohustuslaste registris peetavasse maksuarvestusse ning tagastusnõue on esitatud ja tuvastatud. Kuna MKS § 106 ega ka ükski muu Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse säte ei näe ette tagastusnõude täitmise tähtaega on maksukohustuslasel õigus nõuda tagastusnõude täitmist tähtajatult.


Õigustatud isik peab MKS § 33 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul teavitama maksuhaldurit tagastusnõudest, esitades selleks kas maksudeklaratsiooni või kirjaliku taotluse, millest nähtub tagastusnõude suurus, selle tekkimise aeg ja asjaolud. Seejärel peab maksuhaldur võtma seisukoha tagastusnõude õigsuse osas ning kui maksuhaldur on kinnitanud tagastusnõude õigsust, teeb ta selle kohta kande maksukohustuslaste registris peetavasse maksuarvestusse. Maksuhaldurile teatavaks tehtud ja maksuhalduri tuvastatud tagastusnõude täitmise kord on sätestatud MKS §-s 106.

3-3-1-75-06 PDF Riigikohus 15.11.2006
MKS

Maksuvõla tasumise ajatamist tuli varemkehtinud Maksukorralduse seaduse ja tuleb kehtiva seaduse kohaselt mõista kui maksuhalduri kaalutlusõigusel põhinevat otsustust, millega rahuldatakse maksukohustuslase taotlus. Selline otsustus on maksukohustuslase suhtes tehtud soodustav haldusakt. Ajatamine ei tähenda maksuvõla siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt (vt Riigikohtu 27.04.2006. a otsuse nr 3-3-1-9-06 p-i 17).


Sundtäitmise aegumine (vt MKS § 132) tähendab maksukohustuse ja kõrvalkohustuse lõppemist. Kuigi see põhimõte sätestati esmakordselt MKS § 31 lg-tes 1 ja 3, oli see kohaldatav ka enne Maksukorralduse seaduse kehtimahakkamist 1. juulil 2002. Asjaolu, et aegumise instituut oli varemkehtinud Maksukorralduse seaduses reguleeritud teisiti, ei sea kahtluse alla nimetatud põhimõtte kehtivust ka varem. Varemkehtinud Maksukorralduse seadus ei sätestanud nimetatud põhimõttega vastuolus olevat menetlust. Seisukohta, et hoolimata maksukohustuse ja kõrvalkohustuse lõppemisest puudub kaebajal tagastusnõude esitamise õigus, pole võimalik maksuõiguses mõistlikult põhjendada (tagastamisnõude ja aegumise kohta vt ka Riigikohtu 05.02.2004. a otsust nr 3-3-1-3-04, 30.10.2004. a otsust nr 3-3-1-64-04, 08.12.2004. a otsust nr 3-3-1-63-04, 29.03.2006. a otsust nr 3-3-1-7-06, 27.04.2006. a otsust nr 3-3-1-9-06, 18.05.2006. a otsust nr 3-3-1-11-06).

3-3-1-11-06 PDF Riigikohus 18.05.2006

MKS § 132 lg -t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes sundtäitmist alustada. Vastupidisel juhul peab ka siis, kui maksuhalduri alustatud täitemenetlust jätkatakse kohtutäituri poolt (vt MKS § 130 lg 2), selline 2-etapiline menetlus lõppema aegumistähtaja jooksul. See oleks maksuhaldurile ja kohtutäituritele liialt koormav, mõnel juhul aga ka praktiliselt võimatu. Selline seisukoht tuleneb ka aegumise katkemise regulatsioonist Maksukorralduse seaduses. MKS § 132 lg 4 p 4 järgi katkeb aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral ning lõike 5 järgi tuleb uut aegumistähtaega hakata arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Aegumise katkemise aluse äralangemine tähendab lõikes 4 nimetatud aluse äralangemist, näiteks täitemenetluse lõpetamist. Lõike 6 kohaselt kehtib aegumise katkemine ainult selle summa osas, millega on seotud aegumise katkemise põhjustanud asjaolu.

Maksukorralduse seadus ei piira sundtäitmise ajalist kestvust aegumisega. MKS § 132 lg 2 sätestab aegumispiirangu ainult sundtäitmise alustamise osas.

Intressinõude sundtäitmise aegumise osas vt Riigikohtu 29.03.2006. a otsust nr 3-3-1-7-06.


MKS § 132 lg 2 lauseosa "arvates selle esitamise" tuleb mõista nii, et silmas peetakse intressinõude esitamist MKS §-de 128 ja 129 mõttes. Intressinõude esitamine on küll otseselt seotud sundtäitmisega, kuid selle nõude esitamisega sundtäitmine veel ei alga. Kui maksukohustuslane ei tasu intressivõlga intressinõudes märgitud aja jooksul, siis alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist (vt MKS § 130 lg 1 esimene lause). Intressinõuet esitamata ei saa alustada sundtäitmist (MKS § 128 lg 2 p 2 ja lg 3). Sundtäitmine algab MKS § 130 lg 1 teises lauses nimetatud toimingute sooritamisega.

Intressinõude sundtäitmise aegumise osas vt Riigikohtu 29.03.2006. a otsust nr 3-3-1-7-06.


Maksukohustuslasel on võimalik MKS § 14 lg 4 alusel taotleda maksuhaldurilt andmeid maksuvõlgade suuruse, samuti intressivõla kohta, mille sundtäitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json