/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
4-16-9132/51 PDF Riigikohtu kriminaalkolleegium 02.04.2018
VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3). (p 13)
Kaastäideviimine on võimalik üksnes isikute vahel, kes on iseseisvalt võimelised süüteokoosseisu kõik tunnused realiseerima. (p 18)
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning sama paragrahvi kolmanda lõike järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud juhul. Vallasomand tekib üldjuhul asja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale (AÕS § 92 lg 1). Kui aga asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93). Sel juhul tekib kolmanda isiku valduses oleva vallasasja omand pooltevahelise asjaõiguskokkuleppe olemasolul väljanõudeõiguse loovutamisega (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-2-1-118-02, p 22). (p 20)
See, et asja omand antakse üle lühikeseks ajaks, ei muuda asjaõiguslepingut näilikuks. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik muu hulgas juhul, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad üksnes jätta mulje tehingu olemasolust. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine ja tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Asjaõigusleping võib olla tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kui asjaõiguslepingu enda eesmärk on ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalne ja taunitav (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 2017. a määrus nr 2-16-18531/27, p 12.3). Asjaõigusleping võib olla näilik TsÜS § 89 lg 1 järgi, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. (p 22)
Menetluskulud tuleb hüvitada sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti süüdistatava enda või mõne muu isiku arvel, ning menetluskulu tuleb viimasel juhul välja mõista isikule endale, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku võimalik lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt tema huvides makstud kaitsjatasu hüvitamist on võimalik maksma panna tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 137). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 185 lg 1 kohaldamisel ei ole seega tähtsust sellel, kas valitud kaitsjale maksis tasu süüdistatav ise või mõni menetlusväline isik süüdistatava huvides (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 48). Viidatud põhimõtted laienevad ka väärteomenetluses tekkinud kuludele. (p 24)
Väärteomenetluses kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel kohalduvad VTMS § 38 lg-st 1 tulenevalt ka kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud põhimõtted, mistõttu tuleb arvestada nii osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu kui ka keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-32-15, p 9 koos edasiste viidetega ja 25. veebruari 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-9-14, p 20). (p 27)
Kütuse tarbimisse lubamine on aktsiisikauba tarbimisse lubamine alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (ATKEAS) tähenduses (VKS § 2 lg 1 p 9) ning ATKEAS § 4^1järgi on aktsiisikauba tarbimisse lubamine ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine, import või aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta. Ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse mh aktsiisikauba ladustamisel aktsiisilaos (ATKEAS § 26 lg 1 p 1). Seega on aktsiisikauba aktsiisilaost väljaviimisel tegu ajutise aktsiisivabastuse lõpetamise ehk tarbimisse lubamisega ja seda ei saa teha ilma kütuse omanikul vedelkütuse seaduses sätestatud märke ja tagatise olemasoluta: VKS § 19^2 lg 1 teise lause järgi on kütuse tarbimisse lubamine ja kütuse maksuladustamise lõpetamine keelatud, kui selle kütuse omanikul puudub samas lõikes nimetatud märge. (p 16)
3-3-1-72-16 PDF Riigikohus 07.02.2017
Kütuse müüja vähendatud tagatise suurendamisel tuleb lähtuda VKS § 4^2 lg-st 4 ja tugineda riski hindamisele. Lõike 4 loetelu on lahtine. Seetõttu võib maksuhaldur maksuriski ja tagatise tõstmist põhjendada ka selles loetelus sõnaselgelt nimetamata asjaoluga, sh kasutada käibemaksukohustuse täitmata jäämise riski hindamisel ka näiteks neid asjaolusid, mida on nimetatud VKS § 4^2 lg-s 5. VKS § 4^2 lg 4 kohaldamine tähendab sisuliselt eelmise õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamist, sest uue tagatise määramisel kaotab vana nii ehk teisiti kehtivuse. Kuna VKS näeb erinormina tagatise ümbervaatamiseks ette konkreetse aluse, ei ole HMS § 66 lg 2 p 2 kohaldatav (vt HMS § 67 lg 4 p 2). (p-d 13 ja 15) Tagatise ümbervaatamiseks annab aluse kasvanud risk, et käibemaksukohustus jääb täitmata, ning pole vaja kaaluda kütuse müüja usaldust vähendatud tagatise kehtima jäämise vastu ega avalikku huvi tagatise tõstmise vastu. Maksuhalduri ülesanne ongi eelkõige VKS § 4^2 lg‑s 4 toodud asjaolusid analüüsides hinnata, kas risk on kasvanud sellisel määral, et tagatist tuleb suurendada. Kui maksuhaldur on veenvalt selgitanud, milles seisneb kasvanud risk, on VKS § 4^2 lg 4 tingimused täidetud ja kütuse müüja ei saa tugineda õiguspärasele ootusele. (p 15-16) Kütuse käitlemisel lühikese ajavahemiku jooksul tehtavate tehingute suur maht tähendab kõrgeid maksuriske ning maksuhaldur peab asjaolude muutumisele reageerima operatiivselt tagatise suurendamisega. Vastasel juhul poleks tagatise regulatsiooni eesmärk saavutatav, sest maksupettuse korral ei võta kinnisvara mitteomava kütuse müüja rahatuks muutmine aega ja maksude sissenõudmine poleks enam reaalne. Kui maksuhaldurile ei esitata käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks vajalikke dokumente ja teavet, on maksuseaduste eiramise kahtlus piisavalt põhjendatud selleks, et tõsta vähendatud tagatis vähemalt seaduses ettenähtud tasemele. Vähendatud tagatisega kui soodustusega kütuse käitlemiseks on seaduse kohaselt õigustatud eelkõige laitmatu maine ja maksukäitumisega isikud. Laitmatu maksukäitumine tähendab ka kaasaaitamiskohustuse täitmist. (p 17)
3-3-1-49-14 PDF Riigikohus 10.12.2014
Vedelkütuse seadus (VKS) alusel läbiviidavas tagatise suurendamise menetluses on haldusakti adressaadil õigus olla ära kuulatud (VKS § 1 lg-st 4 ja HMS § 40). Ärakuulamisõiguse tagamiseks ei ole piisav, kui vedelkütuse valdkonnas tegutsevale äriühingule on teada üksikjuhtumi kontrollimenetluse alustamine, millel võib, kuid ei pruugi olla mõju määratud tagatise suurusele. Üksnes maksumenetluse algatamise faktist ei nähtu ega ole äriühingule piisava selgusega ette nähtav, et samal ajal toimub tema suhtes veel teinegi menetlus, millega võidakse olulisel määral muuta varem määratud tagatise suurust ja sellega riivata isiku ettevõtlusvabadust. Kontrollimenetluste läbiviimine ja nendes isikule ärakuulamisõiguse tagamine ei ole tagatise suurendamise menetluses isikule ärakuulamisõiguse tagamiseks piisav ka seetõttu, et nende menetluste ese ei kattu täies ulatus. (p 25)
Vedelkütuse seadus (VKS) § 4² lg s 4 on sätestatud näitlik loetelu asjaoludest, millest lähtudes võib esineda alus ja vajadus määratud tagatise suurendamiseks. Maksuhaldur võib kaalumise tagajärjel tugineda tagatise suurendamisel ühele või mitmele VKS § 4² lg-s 4 nimetatud või nimetamata asjaolule. Varem määratud tagatise suurendamise menetluses hinnatakse äriühingu tegevusest tulenevaid riske käibemaksu tasumisel ja senise tagatise piisavust nende riskide maandamiseks. Tagatise suurendamise menetlus on haldusmenetlus, mille üheks eesmärgiks on ennetavalt tagada tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine. Tagatise eesmärgiks on ka tagada maksupettuste vähenemine, soodustada ausat konkurentsi kütuseturul ja kaitsta seeläbi teiste kütuseturul tegutsevate ettevõtjate ettevõtlusvabadust (vt RKPSJK 31. jaanuari 2012. a otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p-d 53–54). Selle menetluse korraldamine ja otsuse tegemine võib olenevalt asjaoludest olla kiireloomuline. (p 11-12) VKS § 4² lg 4 sõnastus ei piira tekkida võiva käibemaksukohustuse arvestamist ajaliste kriteeriumitega. Tekkida võiva käibemaksukohustuse tuvastamisel ei ole põhjendatud piirduda üksnes kütusega tehtud tehingutega, vaid maksuhalduril tuleb arvesse võtta kütusevaldkonnas tegutseva äriühingu kõiki tehinguid. Äriühingu käibemaksukohustuse suurus oleneb otseselt maha arvatava sisendkäibemaksu ulatusest. Võltsarvete alusel sisendkäibemaksu ebaõige maha¬arvamisega saavutaks äriühing maksu- ja konkurentsieelise ka kütuseturul ning see ei aitaks kaasa ausa konkurentsi tagamisele ja maksupettuste vähendamisele nimetatud valdkonnas. Ka enamik teisi VKS § 4² lg-s 4 sätestatud aluseid on sisult laiemad ega ole kitsalt kütusevaldkonnaga seotud. Võltsarvete kasutamise põhjendatud kahtlus vähendab äriühingu usaldusväärsust ning tingib vajaduse anda äriühingule riskihinnang. (p 13) Tekkida võiva käibemaksukohustuse hindamisel piisab põhjendatud kahtluse kriteeriumi täitmisest. Kui maksuhaldur on tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja usutavalt põhjendanud kahtlust, et äriühingu raamatupidamises kajastatud arvete alusel võib olla käibemaksukohustusele vastav maksusumma ebaõigesti arvestatud, on VKS § 4² lg 4 p 1 kohaldamise eeldus täidetud. Seejärel lasub maksuhalduril kohustus määrata tagatise suurus. (p 14)

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json