/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-15-2023/55 PDF Riigikohtu halduskolleegium 31.10.2018

Euroopa Liidu ega Eesti õigusaktid ei sätesta konkreetset aega, millal tuleb maksukohustuslane kontrollimenetlusse kaasata (vrd HMS § 35 lg 1 p-d 2 ja 3). Selle üle otsustamine on vormivabaduse põhimõttest lähtudes jäetud maksuhalduri pädevusse, kes peab menetlustoimingute tegemise aja ja vormi määramisel järgima kaalutlusõiguse põhimõtteid (MKS § 10 lg 3, § 12, HMS § 5 lg 1 ja § 4).

Kontrollakt koostatakse maksumenetluse lõppfaasis ja maksuhaldur on selle koostamise ajaks kujundanud esialgse seisukoha maksu määramise kohta. Deklarandi teavitamine kontrollimenetlusest alles rohkem kui poolteist aastat pärast menetluse alustamist on vastuolus isiku õigusega teada tema suhtes käimasolevast menetlusest ning võib riivata tema menetluslikke õigusi, nagu õigus tutvuda dokumentide ja toimikuga ning esitada tõendeid (MKS § 14 ja § 45, HMS § 35 lg 1 p 2, § 36 lg 1, § 37 lg 1). (p 11, vt ka p-d 18 ja 19)


Isiku teavitamine menetlusest kontrollakti edastamisega ei tähenda iseenesest tema ärakuulamisõiguse rikkumist. Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada, st millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse anda ning millised on akti andmise peamised põhjused. Samuti peab tal olema võimalus esitada haldusorganile küsimuse õigeks otsustamiseks vajalikke andmeid (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-76-12, p 10 ja seal toodud viited).

Ainuüksi väide, et hilisema menetlusse kaasamise tõttu oli kaebajal raskendatud suhtlemine deklareeritud kauba tootnud ettevõttega, ei anna alust rääkida ärakuulamisõiguse rikkumisest. Tolliagentuurina pidi kaebaja teadma ebaõigest tollideklaratsioonist tuleneva maksusumma määramise aegumistähtaega (MKS § 98 lg 1) ja olema selle tähtaja jooksul vajaduse korral valmis esitama kontrollimenetluses täiendavaid tõendeid või selgitusi. (p 12)


Praegusel juhul oli kaebajal kui deklarandil kohustus esitada dumpinguvastasest tollimaksust vabastamiseks alust andvad dokumendid juba kauba impordil. Seda asjaolu ei muuda aeg, millal kaebaja kontrollimenetlusse kaasati. Samuti ei muuda importijal lasuvat dokumentide esitamise kohustust see, et ta oli varem teinud samasisulisi tehinguid sama tootjaga. Seega, kui kaebajal olid teada asjaolud või dokumendid, mis oleksid kontrollakti järeldused ümber lükanud, tulnuks need pärast kontrollakti saamist maksuhaldurile esitada. (p 16)


Maksuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumist hinnates tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas maksuotsusest selguvad arusaadavalt maksustamise tinginud asjaolud ja õiguslik alus. Vaatamata maksuotsuse põhjenduste ebaõnnestunud sõnastusele peab maksuotsus olema arusaadav ja kontrollitav. (p 17)

3-3-1-55-09 PDF Riigikohus 17.12.2009
MKS

HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Juhtudeks, mil isiku õigusi rikutakse kriminaalmenetluses, on nähtud ette eraldi menetluskord (KrMS § 228 lg 1). Seepärast ei ole ka käesoleval juhul võimalik maksumenetluses hinnata seda, kas ja milliseid menetlustoiminguid on kriminaalmenetluse raames kaebaja suhtes tehtud. Maksumenetluses ei saa nõuda, et uurimisasutus tõendaks haldusorganile esimese uurimis- või muu menetlustoimingu tegemist. Et kriminaalmenetluses toimunule ei olnud maksumenetluses võimalik hinnangut anda, peab haldusorgan maksumenetluses lähtuma sellest, et kriminaalmenetlust on alustatud.


Kriminaalasjas tehtud prokuröri määruste õiguspärasust ei ole võimalik kontrollida halduskohtumenetluses. Uurimisasutuste ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud KrMS §-des 228-232. Kui isik ei nõustu kaebuse läbi vaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus KrMS § 230 lg 1 kohaselt pöörduda kaebusega maakohtusse (vt Riigikohtu 26.05.2008 otsuse asjas nr 3-3-1-20-08 p-i 20).

HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Juhtudeks, mil isiku õigusi rikutakse kriminaalmenetluses, on nähtud ette eraldi menetluskord (KrMS § 228 lg 1). Seepärast ei ole ka käesoleval juhul võimalik maksumenetluses hinnata seda, kas ja milliseid menetlustoiminguid on kriminaalmenetluse raames kaebaja suhtes tehtud. Maksumenetluses ei saa nõuda, et uurimisasutus tõendaks haldusorganile esimese uurimis- või muu menetlustoimingu tegemist. Et kriminaalmenetluses toimunule ei olnud maksumenetluses võimalik hinnangut anda, peab haldusorgan maksumenetluses lähtuma sellest, et kriminaalmenetlust on alustatud.

3-3-1-11-06 PDF Riigikohus 18.05.2006

MKS § 132 lg -t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes sundtäitmist alustada. Vastupidisel juhul peab ka siis, kui maksuhalduri alustatud täitemenetlust jätkatakse kohtutäituri poolt (vt MKS § 130 lg 2), selline 2-etapiline menetlus lõppema aegumistähtaja jooksul. See oleks maksuhaldurile ja kohtutäituritele liialt koormav, mõnel juhul aga ka praktiliselt võimatu. Selline seisukoht tuleneb ka aegumise katkemise regulatsioonist Maksukorralduse seaduses. MKS § 132 lg 4 p 4 järgi katkeb aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral ning lõike 5 järgi tuleb uut aegumistähtaega hakata arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Aegumise katkemise aluse äralangemine tähendab lõikes 4 nimetatud aluse äralangemist, näiteks täitemenetluse lõpetamist. Lõike 6 kohaselt kehtib aegumise katkemine ainult selle summa osas, millega on seotud aegumise katkemise põhjustanud asjaolu.

Maksukorralduse seadus ei piira sundtäitmise ajalist kestvust aegumisega. MKS § 132 lg 2 sätestab aegumispiirangu ainult sundtäitmise alustamise osas.

Intressinõude sundtäitmise aegumise osas vt Riigikohtu 29.03.2006. a otsust nr 3-3-1-7-06.


MKS § 132 lg 2 lauseosa "arvates selle esitamise" tuleb mõista nii, et silmas peetakse intressinõude esitamist MKS §-de 128 ja 129 mõttes. Intressinõude esitamine on küll otseselt seotud sundtäitmisega, kuid selle nõude esitamisega sundtäitmine veel ei alga. Kui maksukohustuslane ei tasu intressivõlga intressinõudes märgitud aja jooksul, siis alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist (vt MKS § 130 lg 1 esimene lause). Intressinõuet esitamata ei saa alustada sundtäitmist (MKS § 128 lg 2 p 2 ja lg 3). Sundtäitmine algab MKS § 130 lg 1 teises lauses nimetatud toimingute sooritamisega.

Intressinõude sundtäitmise aegumise osas vt Riigikohtu 29.03.2006. a otsust nr 3-3-1-7-06.


Maksukohustuslasel on võimalik MKS § 14 lg 4 alusel taotleda maksuhaldurilt andmeid maksuvõlgade suuruse, samuti intressivõla kohta, mille sundtäitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud.

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json