Kohtulahendite liigitus

• Haldusõigus
• ->
• Maksukorraldus
• ->
• rahvusvaheline ametiabi

MKS § 51³ lg 3 näeb ette, et välisriigi pädeva asutuse esitatud ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse alusel on MTA-l õigus sooritada täitetoiminguid MKS §-s 136¹ sätestatud korras. MTA taotlus täitetoiminguteks loa saamiseks oligi ajendatud Soome maksuhalduri taotlusest. Soome maksuhalduri poolt taotluse tagasivõtmine tingib ka MTA taotluse tagasivõtmise. Seega tõlgendab kolleegium MTA avalduses väljendatud seisukohta, et taotluse rahuldamiseks pole enam vajadust ega õiguslikku alust, taotlusest loobumisena, sest ilma rahvusvahelist ametiabi taotleva riigi taotluseta ei saa ka MKS § 51³ lg 3 ja MKS § 136¹ nimetatud menetlust eksisteerida. (p 12)

• Haldusõigus
• ->
• Maksukorraldus
• ->
• rahvusvaheline ametiabi

Vaidluse lahendamiseks on oluline võtta seisukoht, kas riigisisesed kohtud saavad MTA ametiabi korras esitatud ettevaatusabinõude kohaldamise taotlust lahendades hinnata ise tõendeid, sh Soome kohtu ettevaatusabinõude kohaldamise lahendit, ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt abinõude kohaldamise eelduste täidetuse üle või peavad kohtud lähtuma sellest õiguslikust hinnangust, mille Soome kohus on oma lahendis faktiliste asjaolude kohta andnud. (p 12)

Eesti seadusandja on direktiivi üle võttes leidnud, et direktiivi 2010/24/EL art 16 lg 1 viimane lause ei anna alust Soome kohtu antud luba ettevaatusabinõude rakendamiseks Eesti territooriumile üle kanda. Ka kolleegium eelistab direktiivi art 16 lg 1 tõlgendust, mille kohaselt on Soome kohtu ettevaatusabinõude rakendamiseks tehtud kohtulahend pelgalt üheks tõendiks, mida tuleb hinnata MKS § 136¹ eelduste kontrollimisel ja täitetoimingute lubamisel. Seda kinnitab artikli 16 lg 1 esimene lause, mille kohaselt rakendab taotluse saanud asutus ettevaatusabinõusid, kui see on tema riigisiseste õigusnormidega lubatud ja tema haldustavadega kooskõlas. (p 14)

Kolleegiumi arvates ei ole siiski välistatud maksuhalduri (kes vahendab ka Soome maksuhalduri seisukohta) tõlgendus, et direktiivi art 16 lg 1 viimase lause järgi ei tohi taotlusele lisatud kohtulahendis kindlaks tehtud faktilistele asjaoludele antud hinnangust kõrvale kalduda ning Eesti on direktiivi ülevõtmisel eksinud. Seega ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et tegemist oleks acte clair olukorraga. (p 15)