/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 28| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-18-637/11 PDF Riigikohtu halduskolleegium 29.05.2019
Vaidluse lahendamiseks on oluline võtta seisukoht, kas riigisisesed kohtud saavad MTA ametiabi korras esitatud ettevaatusabinõude kohaldamise taotlust lahendades hinnata ise tõendeid, sh Soome kohtu ettevaatusabinõude kohaldamise lahendit, ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt abinõude kohaldamise eelduste täidetuse üle või peavad kohtud lähtuma sellest õiguslikust hinnangust, mille Soome kohus on oma lahendis faktiliste asjaolude kohta andnud. (p 12) Eesti seadusandja on direktiivi üle võttes leidnud, et direktiivi 2010/24/EL art 16 lg 1 viimane lause ei anna alust Soome kohtu antud luba ettevaatusabinõude rakendamiseks Eesti territooriumile üle kanda. Ka kolleegium eelistab direktiivi art 16 lg 1 tõlgendust, mille kohaselt on Soome kohtu ettevaatusabinõude rakendamiseks tehtud kohtulahend pelgalt üheks tõendiks, mida tuleb hinnata MKS § 136^1 eelduste kontrollimisel ja täitetoimingute lubamisel. Seda kinnitab artikli 16 lg 1 esimene lause, mille kohaselt rakendab taotluse saanud asutus ettevaatusabinõusid, kui see on tema riigisiseste õigusnormidega lubatud ja tema haldustavadega kooskõlas. (p 14) Kolleegiumi arvates ei ole siiski välistatud maksuhalduri (kes vahendab ka Soome maksuhalduri seisukohta) tõlgendus, et direktiivi art 16 lg 1 viimase lause järgi ei tohi taotlusele lisatud kohtulahendis kindlaks tehtud faktilistele asjaoludele antud hinnangust kõrvale kalduda ning Eesti on direktiivi ülevõtmisel eksinud. Seega ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et tegemist oleks acte clair olukorraga. (p 15)
3-17-2005/23 PDF Riigikohtu halduskolleegium 05.04.2019
Käibemaksuarvestuses arve võimaliku tühistamisega seonduvat tulevikus tekkida võivat maksukohustust vähendavat asjaolu ei saa arvesse võtta täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse lahendamisel. (p 12) MKS § 38 näeb ettevõtte ülemineku puhul ette ettevõtte või selle osa üleandnud isiku ja ettevõtte omandaja solidaarvastutuse vastavalt VÕS-is sätestatule. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et ületagamise keeldu ei rikuta, kui hagi tagatakse iga solidaarvõlgnikust kostja suhtes eraldi kogu nõude ulatuses (RKTK määrus asjas nr 3-2-1-140-15, p 10). Maksuhalduri täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse lahendamisel pole põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Solidaarkohustus kaotaks osaliselt mõtte, kui seda saaks tagada vaid ühe solidaarvõlgniku suhtes. (p 17) Vt loa andmise taotluse lahendamise kohta p 9, samuti RKÜK määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p-d 57–60. Vt hüpoteegi summa kohta p-d 20 ja 21.
Vt p 19 ning RKHK määrus asjas nr 3-3-1-16-12, p 16, ja RKÜK otsus nr 2-15-17249/53.
Ettevõtte üleandmise tehingult käibemaksu ekslik kajastamine on ettevõttega seotud ning sellest tulenevad nõuded ja kohustused lähevad MKS § 37 alusel ettevõtte ülemineku puhul omandajale üle. (p 13)
Arvel valesti märgitud käibemaks loob nn uue maksukohustuse ja see kohustus lõpeb alles arve parandamisega, mitte vea tuvastamisega. (p 12)
Arvel valesti märgitud käibemaks loob nn uue maksukohustuse ja see kohustus lõpeb alles arve parandamisega, mitte vea tuvastamisega. Kui selle perioodi kohta on tehtud maksuotsus, siis deklaratsiooni parandamise soovi korral peab taotlema ka maksuotsuse muutmist (vt KMS § 27 lg 5). KMS § 29 lg 7 ei ole seotud maksudeklaratsiooni parandamise aegumistähtajaga, sest ei toimu tagasiulatuvat eelmise maksustamisperioodi andmete parandamist, samuti ei ole vaja tehtud maksuotsust muuta. (p 12)
3-18-1207/29 PDF Riigikohtu halduskolleegium 11.02.2019
Vara omanik on isik, kes omab kontot, millele on paigutatud raha, ehk kellel on nõudeõigus panga vastu (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-68-16, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Seda ei väära ka see, kui on tõendatud, et raha laekus isiku pangakontole kellegi teise majandustegevuse tulemusena. Isikul, kes omab kontot, on endiselt nõudeõigus panga vastu. (p 11)
Maksuhaldur ei saa täitetoiminguid sooritades või nende sooritamiseks luba taotledes eeldada, et võlgnikul on kellegi vastu nõue (vt RKTK määrus asjas nr 2-17-6743/38, p 16.3). (p 11)
Maksuhaldur ei saa täitetoiminguid sooritades või nende sooritamiseks luba taotledes eeldada, et võlgnikul on kellegi vastu nõue (vt RKTK määrus asjas nr 2-17-6743/38, p 16.3). (p 11) MKS § 136^1 korras saab taotleda luba vaid maksukohustuslase vara suhtes (vt RKÜK otsus asjas nr 3-3-1-28-11, p 45, ja otsus asjas nr 3-3-1-82-12, p 53). Kui seadusandja on pidanud vajalikuks anda võimalus arestida vara, sõltumata selle omaniku isikust, on see seaduses sätestatud (vt nt RahaPTS § 57 lg 6, aga ka KrMS § 142 lg 1). (p 12) Maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidumise vältimiseks on võimalik Maksu- ja Tolliametil (MTA) enne rahalise nõude või kohustuse määramist taotleda halduskohtult endale (MKS § 136^1 lg 1 ja § 130 lg 1 p 3) või kohtutäiturile (MKS § 136^1 lg 1^1 p 2) loa andmist võlgniku kolmanda isiku vastu suunatud nõude arestimiseks ja kohustada kolmandat isikut maksma raha selleks ettenähtud kontole (TMS § 111, MKS § 136^1 lg 1^1 p 2). Kohtutäiturile loa andmist täitetoimingute sooritamiseks enne rahalise nõude või kohustuse määramist võib MTA taotleda üksnes siis, kui maksuhalduri poolt MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks suure tõenäosusega tulemuslik (MKS § 136^1 lg 1^1, vt ka MKS § 130 lg 2). Seega peab MTA kohtutäiturile loa taotlemisel põhjendama, miks ta ei saa või tal poleks otstarbekas ise täitetoiminguid sooritada. (p 13)
2-17-12525/53 PDF Riigikohtu erikogu 10.10.2018
Kehtiva MKS § 168^4 lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse enne 1. jaanuari 2014 tekkinud nõuetele alates 1. jaanuarist 2014 kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega. (p 15.1) Kehtiva MKS § 165 lg-st 1 järeldub, et vastutusotsuse alusel sissenõutava maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaja algus määratakse kindlaks vastutusotsuse tegemise ajal kehtinud seaduse järgi. Enne kehtiva seaduse jõustumist kulgema hakanud maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise suhtes kohaldatakse selles seaduses sundtäitmise aegumise katkemise kohta sätestatut, mis kehtis sundtäitmise aegumise katkemise põhjustanud asjaolu tekkimise ajal. (p 15.2) Kuna MKS §-s 132 on sätestatud maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise kohta eriregulatsioon, ei kohaldu praegu TsÜS § 159 lg 1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumise üldregulatsiooni kohaselt katkeb aegumine ja algab aegumise katkemise aluseks olevast sündmusest kohe uuesti. Seda mh ka täitetoimingu puhul aegumise katkemist reguleeriva TsÜS § 159 lg 1 kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi tähendab aegumise peatumine, et mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Erikogu hinnangul ei loeta Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mail 2006 haldusasjas nr 3-3-1-11-06 tehtud otsuse p-s 11 ja tsiviilkolleegiumi 12. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-71-06 tehtud määruse p-s 10 enne 1. jaanuari 2014 kehtinud MKS § 132 lg 4 p-le 4 ja lg-le 5 antud tõlgenduse kohaselt teatud perioodi (aega, mil täitemenetlus kestab) pärast aegumise algust aegumise hulka ning aegumine algab pärast aegumise katkemise aluse äralangemist (täitemenetluse lõpetamine) uuesti. Seega on tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes tegemist hübriidiga aegumise katkemisest ja peatumisest. Õiguskindluse põhimõtte järgi tuleb sundtäitmise aegumise instituudiga seotud reeglite ja põhimõtete puhul ka erinevates seadustes sätestatud regulatsioonide kontekstis üldjuhul eelistada võimalikult sarnast tõlgendust. Seetõttu tuleb muuta Riigikohtu varasemat seisukohta, mille järgi on maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise aluse äralangemiseks varasema MKS § 132 lg 5 järgi MKS § 132 lg 4 p 4 kontekstis täitemenetluse lõpetamine. Maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise ajal kehtinud MKS § 132 lg 4 p 4 ja lg-t 5 ja kehtiva MKS § 132 lg 5 p 1 ja lg-t 6 tuleb tõlgendada selliselt, et maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral (kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel) maksuvõla sundtäitmise aegumine katkes ja sundtäitmise aegumise katkemise alus langes kohe ära. Nii varasema (MKS § 132 lg 5) kui ka kehtiva (MKS § 132 lg 6) regulatsiooni kohaselt hakatakse uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Selline maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise regulatsiooni tõlgendus on kooskõlas ka seadusandja tahtega, et maksukohustuslasele saabuks tema maksuvõlgade ja nende sissenõutavuse osas ettenähtava aja jooksul õigusrahu ning ei toimuks eesmärgipäratut maksuvõlgade sundtäitmist. Seadusandja sellist tahet saab järeldada mh „Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu seletuskirjast. Mh muudeti viidatud eelnõuga sel eesmärgil kehtiva MKS §-s 132 maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise aluseid ning sundtäitmise aegumise tähtaega seitsmelt aastalt viiele aastale, kusjuures MKS § 1684 lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse lühemat aegumistähtaega ka enne 1. jaanuari 2014 tekkinud nõuetele. (p 17.2) Praeguses lahendis väljendatud seisukoha muutus ei mõjuta Riigikohtu halduskolleegiumi (Riigikohtu 18. aprilli 2016. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-4-16, p-d 12-14) ja tsiviilkolleegiumi (Riigikohtu 12. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-06, p 10) varasemas praktikas väljendatut, mille kohaselt muutub maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel maksunõue oma olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid, sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest. Kuna pankrotimenetluses tuleb maksunõuetele kohaldada pankrotiseaduse norme, siis tuleb pankrotimenetluses esitatud nõuetele kohaldada TsÜS-i aegumissätteid. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et pärast pankrotimenetluse lõppu on pankrotimenetluses tunnustatud maksunõuet võimalik täita alternatiivselt nii TsÜS § 157 lg 3 kui ka MKS § 132 alusel. Pankrotimenetluse ajal saab maksunõuet täita üksnes pankrotiseaduses sätestatud korras. (p 17.3)
Praeguses lahendi p-s 17.2 väljendatud seisukoha muutus ei mõjuta Riigikohtu halduskolleegiumi (Riigikohtu 18. aprilli 2016. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-4-16, p-d 12-14) ja tsiviilkolleegiumi (Riigikohtu 12. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-06, p 10) varasemas praktikas väljendatut, mille kohaselt muutub maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel maksunõue oma olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid, sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest. Kuna pankrotimenetluses tuleb maksunõuetele kohaldada pankrotiseaduse norme, siis tuleb pankrotimenetluses esitatud nõuetele kohaldada TsÜS-i aegumissätteid. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et pärast pankrotimenetluse lõppu on pankrotimenetluses tunnustatud maksunõuet võimalik täita alternatiivselt nii TsÜS § 157 lg 3 kui ka MKS § 132 alusel. Pankrotimenetluse ajal saab maksunõuet täita üksnes pankrotiseaduses sätestatud korras. (p 17.3)
Erikogu hinnangul saab hagejate nõudeid tunnistada vaidlusaluse vastutusotsuse alusel neilt välja mõistetud maksuvõla sundtäitmine nende täiteasjades lubamatuks TsMS § 369 järgi tõlgendada selliselt, et nad paluvad tunnistada sundtäitmise lubamatuks sellest hetkest, kui maksuvõla sundtäitmine on aegunud.
3-17-1141/16 PDF Riigikohtu halduskolleegium 12.01.2018
Maksukorralduse seadusest tuleneb küll maksuhalduri õigus taotleda kohtult luba seada kinnisasjale hüpoteek, et tagada pärast rahalise nõude või kohustuse määramist selle sundtäitmine, kuid see ei tähenda, et seda saab teha asja omandiõigusest sõltumata (vt RKÜK otsus asjas nr 3-3-1-28-11, p 45). Kuigi rahalise nõude korral on üldjuhul sobivaim hagi tagamise abinõu kohtulik hüpoteek, mitte keelumärke seadmine, ei saa ühisvara korral seada kinnistule kohtulikku hüpoteeki, kui selleks puudub teise abikaasa nõusolek (vt RKKK määrus asjas nr 3-1-1-117-16, p 43; RKTK määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 15). (p 12) Riigikohus on varem korduvalt leidnud, et MKS § 136^1 lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka selline taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (RKÜK määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 46, ja 3-3-1-82-12, p 49). Kuna selles asjas polnud võimalik seada hüpoteeki abikaasade ühisvarale, ei ole määrav, et MTA taotluses puudusid põhjendused hüpoteegi kui vähem koormava abinõu kohta. Keelumärke seadmist ühisomandis olevale kinnistule ei saa pidada ebaproportsionaalseks abinõuks. (p 13)
3-17-1193/13 PDF Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium 27.07.2017
Kui maksuhaldur taotleb luba aresti seadmiseks äriühingu pangakontole, siis ei ole täitekulude lisamine arestitavale summale põhjendatud, kuna MKS § 130 lg 1 p 3 ja § 131 lg 1 kohaselt on maksuhalduril endal õigus anda krediidiasutusele korraldus kanda äriühingu pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla suuruses summas. Sellega ei kaasne maksuhaldurile kohtutäituri täitekulusid.
3-3-1-17-17 PDF Riigikohus 02.06.2017
Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (vt RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-43-14 ja 3-3-1-41-05). (p 11) Asjaolu, et vastutusmenetluse pooleks olevat ühte juhatuse liiget maksumenetlusse ei kaasatud, ei muuda vastutusotsuse tegemist isiku suhtes võimatuks, sest tehingute tegemise ajal peavad kõik äriühingu juhatuse liikmed täitma MKS § 8 lg s 1 sätestatud kohustusi. See, kas isikute tegevus MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas isikud vastutavad maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses. Kui maksuhalduri taotluses märgitud põhjendused on piisavad kahtluse tekkimiseks, et juhatuse liikmed võisid rikkuda oma maksuseadustest tulenevaid kohustusi, sh juhatuse liikme hoolsuskohustust, siis esineb alus loa andmiseks täitetoimingu tegemiseks. Ainult erandlike asjaolude esinemisel saaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis jõuda järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis. (p 13)
3-3-1-68-16 PDF Riigikohus 05.04.2017
Halduskohtu määruse peale, millega antakse MKS § 136^1 lg 1 alusel luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ühe isiku vara suhtes teise isiku maksukohustuse tagamiseks, võivad MKS § 136 lg 4 järgi määruskaebuse esitada mõlemad isikud (vt RKÜK otsus asjas nr 3-3-1-82-12). (p 10)
Vara omanik on isik, kes omab kontot, millele on paigutatud raha ehk kellel on nõudeõigus panga vastu (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-76-13, p 16). MKS § 83 lg-s 4 ja §-s 84 väljendatud majandusliku tõlgendamise põhimõte võimaldab maksuhalduril tehinguid maksustada nende majandusliku sisu järgi, sõltumata nende tsiviilõiguslikust vormist. Nendest sätetest ei tulene aga maksuhaldurile õigust hinnata ümber omandisuhteid. Samal varal ei saa olla erinevates menetlustes või õigussuhetes erinevad omanikud. (p 16)
Riigikohtu senise praktika kohaselt on MTA-l õigus alustada maksumenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks taotluse esitamisega selgelt piiratud juhtudel, kui maksustamise aluseks olevad asjaolud on mõnes eelnevas menetluses juba välja selgitatud. MKS § 136^1 lg 1 kohaldamist saab põhjendada üksnes konkreetsest maksustamisperioodi ja -objekti puudutavate asjaoludega. Niisuguseid asjaolusid on võimalik tuvastada ja analüüsida üksnes maksumenetluses. Käsitlus, mille kohaselt saaks maksuhaldur alustada iga maksumenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamisega, kui maksukohustuslase suhtes on mõnd muud maksustamisperioodi või -objekti puudutav menetlus juba toimunud või pooleli, ei oleks kooskõlas MKS §-s 136^1 sätestatud meetme erandliku olemusega. (p 12-13) MKS § 136^1 korras saab taotleda luba vaid maksukohustuslase vara suhtes (vt RKÜK otsused asjades nr 3-3-1-28-11 ja 3-3-1-82-12). Isiku varalisi õigusi oluliselt piirava haldussunnivahendi kohaldamise tingimuste ja eelduste laiendav tõlgendamine pole võimalik (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-77-13). Seega ei saa maksuhaldur taotleda luba kolmanda isiku vara arestimiseks. (p 18)
3-3-1-6-16 PDF Riigikohus 17.10.2016
Maksukuriteo tunnuste ilmnemisel kriminaalmenetluse alustamine ei tähenda seda, et selles asjas alustatud maksumenetluse võiks jätta lõpule viimata (vt ka RKÜK otsus asjas nr 3-1-1-120-03; RKHK otsus asjas nr 3-3-1-12-12; RKKK otsus asjas nr 3-1-1-52-15). See seisukoht kehtib ka vastutusotsuse tegemisel. (p 14)
Ei ole lubatav, et riik nõuaks isikult samadest faktilistest asjaoludest tuleneva rahalise kohustuse topelt täitmist, sh korraga mitmes täitemenetluses. See rikuks isiku põhiseadusest tulenevaid õigusi. Isiku õiguste rikkumise vältimiseks tuleb seadusandjal kehtestada regulatsioon, mis väldiks samadest asjaoludest tulenevate topeltnõuete tekkimist või rahalise nõude puhul nii maksumenetluses tehtud otsus(t)e kui ka kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse paralleelset täitmisele pööramist ja mõlema nõude osas täitemenetluse alustamist. (p 16)
Samade faktiliste asjaolude alusel kuriteoga saadud vara väärtusele vastava summa väljamõistmine konfiskeerimise asendamise korras ning vastutusotsuse koostamine ei tekita topeltmaksustamist. Kuriteoga saadud vara väärtusele vastava summa väljamõistmine konfiskeerimise asendamise korras ei ole isiku maksustamine MKS tähenduses (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-33-12). (p 13)
Ei ole lubatav, et riik nõuaks isikult samadest faktilistest asjaoludest tuleneva rahalise kohustuse topelt täitmist, sh korraga mitmes täitemenetluses. See rikuks isiku põhiseadusest tulenevaid õigusi. Isiku õiguste rikkumise vältimiseks tuleb seadusandjal kehtestada regulatsioon, mis väldiks samadest asjaoludest tulenevate topeltnõuete tekkimist või rahalise nõude puhul nii maksumenetluses tehtud otsus(t)e kui ka kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse paralleelset täitmisele pööramist ja mõlema nõude osas täitemenetluse alustamist. (p 16) Sellise regulatsiooni puudumine ei tähenda seda, et isikul puuduks võimalus vältida kriminaalmenetluses tehtud otsusest ja vastutusotsusest osaliselt samadest faktilistest asjaoludest tulenevate nõuete mitmekordset täitmist. Isik saab taotleda maksuhaldurilt vastutusotsusega nõutava maksuvõla kustutamist osas, milles see kattub konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetuga. (p 17)
3-3-1-24-14 PDF Riigikohus 09.06.2014
Tulenevalt täitmist tagavate toimingute sooritamise eesmärgist, tuleb vajalik menetlus korraldada võimalikult kiiresti. HKMS § 264 lg 3 koostoimes MKS §-ga 136^1 ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (RKHK 14.05.2013 määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 13). (p 11.5) Asjaolul, et äriühingul oli määruskaebuste esitaja juhatuse liikmeks oleku ajal piisavalt vara võimalike maksuvõlgade tasumiseks, ei ole täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise otsustamisel ja vastutusotsuse tegemisel tähtsust. See ei välista, et äriühingu endise juhatuse liikme tegevus võis olla põhjuslikus seoses äriühingu maksuvõla tekkimise ning äriühingult maksuvõla kättesaamise võimatusega. (p 11.4.) Vt ka annotatsiooni määrusele asjas nr 3-3-1-7-13.
Maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemise aegumine ja aegumise peatumine on ammendavalt reguleeritud MKS-s. (p 11.1.4.) Maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemise aegumine peatub MKS §-s 99 nimetatud alustel. Seadusandja on MKS § 96 lg-s 5 sidunud vastutusotsuse tegemise aegumistähtaja maksusumma määramise aegumistähtajaga. Sealjuures ei ole sätestatud, et vastutusotsuse aegumistähtaja kohta ei kehti maksusumma määramise aegumise peatumise regulatsioon. (p 11.1.3., vt ka p 11.1.2.) MKS § 96 lg 5 ja § 98 lg 1 ei seo maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemise aegumistähtaega juhatuse liikme volituste lõppemise ajaga. (p 11.2.)
3-3-1-4-14 PDF Riigikohus 05.05.2014
Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks luba taotledes ja taotlust lahendades ei pea maksuhaldur ja kohtud tuvastama lõplikult tahtlust või rasket hooletust. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine ei tähenda seda, et kohtud on kaebaja tahtluse või raske hooletuse maksude tasumata jätmisel lugenud tõendatuks. Kaebaja tahtlus või raske hooletus MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmata jätmisel tuleb tuvastada vastutusotsuses (p 9.3.) See, et äriühingu juhatuse liikmele ei ole varem vastutusotsust tehtud, ei välista tekkinud kahtlust, et pärast vastutusotsuse tegemist kujuneks selle sundtäitmine raskendatuks p 9.4.). Vt ka annotatsiooni määrusele asjas nr 3-3-1-15-12.
3-3-1-75-13 PDF Riigikohus 26.02.2014
Sõiduki käsutamise keelumärke kandmine liiklusregistrisse kitsendab sõiduki omaniku õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused omandile sätestab seadus (PS § 32). MKS § 1361 saab kohaldada maksumenetluses maksukohustuslase vastu esitatavatele nõuetele. Sellel alusel ei tohi anda maksuhaldurile luba menetlusvälise isiku vara suhtes täitetoimingut sooritada (otsus asjas nr 3-3-1-28-11, p 45). Käsutamise keelumärke tõttu ei ole võimalik muuta sõiduki andmeid liiklusregistris. Seadusandja on andnud mõnedel juhtudel liiklusregistri andmetele õigusliku tähenduse, mistõttu võib keelumärke seadmine riivata sõiduki omaniku õigusi.
Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1 esimene lause). Menetluskulude nimekirja esitamata jätmine ei takista tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna ning selle väljamõistmist vastustajalt.
Sõiduki käsutamise keelumärke kandmine liiklusregistrisse kitsendab sõiduki omaniku õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused omandile sätestab seadus (PS § 32). MKS § 1361 saab kohaldada maksumenetluses maksukohustuslase vastu esitatavatele nõuetele. Sellel alusel ei tohi anda maksuhaldurile luba menetlusvälise isiku vara suhtes täitetoimingut sooritada (otsus asjas nr 3-3-1-28-11, p 45). Täitetoiminguks loa andmise menetluses võib olla vajalik tegutseda kiiresti või piiratud teabe alusel, kuid see ei anna õiguslikku alust teha MKS § 130 lg s 1 sätestatud täitetoiminguid maksumenetlusvälise isiku vara suhtes.
Täitetoiminguks loa andmise menetluses võib olla vajalik tegutseda kiiresti või piiratud teabe alusel, kuid see ei anna õiguslikku alust teha MKS § 130 lg s 1 sätestatud täitetoiminguid maksumenetlusvälise isiku vara suhtes.
3-3-1-84-13 PDF Riigikohus 27.01.2014
Kui maksuhaldur algatas sama korraldusega nii tagastusnõude tuvastamismenetluse kui ka maksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetluse, oli ta kohustatud maksukohustuslast sellest üheselt arusaadavalt teavitama ning selgitama, millises menetluses maksuhaldur teavet vajab. Korralduses üksnes MKS § 59 lg 2 p-le 1 viitamisest ei saa järeldada mitme kontrolli olemasolu. Vt ka määruse asjas nr 3-3-1-48-13 annotatsiooni.
Vt lahendi nr 3-3-1-5-12-annotatsiooni.
Halduskohtumenetluses võib nõustajaks olla spetsialist kohtuasja lahendamiseks vajalikus spetsiifilises küsimuses, kes vahendab kohtule menetlusosalise seisukohti valdkonnas, mida ei viimane ise ega teda esindav advokaat piisavalt ei valda (vt otsus asjas nr 3-3-1-85-06, p 8). Menetlusdokumentide koostamiseks abi osutamine nimetatud põhimõtetele ei vasta. Seetõttu ei ole õigusbüroo juhatuse liige käsitatav kaebaja nõustajana. Eeltoodu põhjal ei ole õigusbüroo arvete alusel kantud kulu menetluskulu HKMS § 103 lg 1 p 1 mõttes ning neid kulusid ei saa kohtumenetluses välja mõista.
Vt lahendite nr 3-3-1-4-13 ja 3-3-3-1-8-13 annotatsioone.
3-3-1-79-13 PDF Riigikohus 23.01.2014
MKS § 116 lg 2 alusel intressi arvestamisel on määravaks kolm eeldust: tagastusnõude täitmise tähtpäeva saabumine, enammakse tagastamise kohustuse tekkimine ja tagastusnõude täitmata jätmine. 19.12.2008 rahandusministri määrusega nr 51 kinnitatud "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" ei kehti MKS § 116 lg 2 alusel tasutud intresside kohta. Maksukohustuslasel on õigus nõuda, et maksuhaldur kannaks intressi tema pangakontole (MKS § 116 lg 6), mitte ettemaksukontole.
Summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega (MKS § 106 lg 2). MKS § 33 lg 1^1 näeb ette, et kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta, kohaldatakse MKS § 106 lg-tes 2, 2^1, 3 ja 7 ning §-s 107 sätestatut. Seega kehtivad ka ilma tagastusnõude täitmise taotluseta enammakse tuvastamise menetluses samad tähtajad.
Tagastusnõude aktsepteerimisega ei määra maksuhaldur veel siduvalt kindlaks lõplikku maksukohustust. Tagastusnõude täitmise regulatsioonist ei tulene, et tagastusnõuete esitamise ja nende rahuldamise korral piirdubki maksukohustuse väljaselgitamine maksuhalduri jaoks tagastusnõude täitmiseks sätestatud tähtajaga. Kuna maksukohustus tuleb lõplikult kindlaks määrata MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul, võib maksuhaldur seda teha ka pärast tagastusnõude rahuldamist (vt ka otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-08, p 10). Kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse (MKS § 107 lg 4 esimene lause). Maksuhalduril on kohustus arvestada ja tasuda tähtpäevaks tagastamata summalt intressi, kuid seda kuni maksuotsuseni, mil nii enammakse tagastamise kohustus kui ka intressi arvestamise ja tasumise kohustus lõppevad. Kui maksuotsusega tuvastatakse, et tagastusnõudel puudus seaduslik alus ning järelikult langes tagasiulatuvalt ära ka intressi tasumise alus.
Seisukoht, et MKS § 116 alusel ei saa maksukohustuslasele tasutud intressi arestida, on ekslik. MKS § 130 lg 1 p 6 järgi on võimalik arestida intress, mille maksuhaldur on kandnud äriühingu ettemaksukontole ning täitetoiminguna pöörata sissenõuet rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele sama seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Nõudele sisseõude pööramine on sätestatud TMS §-s 111. Ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, seetõttu tuleb ettemaksukonto arestimist käsitada ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena MKS § 130 lg 1 p 6 ja TMS § 111 tähenduses (vt määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 10).
19.12.2008 rahandusministri määrusega nr 51 kinnitatud "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" ei kehti MKS § 116 lg 2 alusel tasutud intresside kohta. Maksukohustuslasel on õigus nõuda, et maksuhaldur kannaks intressi tema pangakontole (MKS § 116 lg 6), mitte ettemaksukontole. Maksuhalduril on MKS § 131 järgi õigus arestida ka pangakonto.
3-3-1-48-13 PDF Riigikohus 19.11.2013
Kui maksuhaldur algatas ühe ja sama korraldusega nii tagastusnõude tuvastamismenetluse kui ka tulu- ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetluse, pidi maksuhaldur maksukohustuslast sellest otseselt ja üheselt arusaadavalt teavitama ning selgitama, millise menetluse raames ta teavet vajab. MKS § 59 lg 2 p-le 1 viitamisest ei saa järeldada mitme kontrolli olemasolu. Seda eriti juhul, kui korralduse sisust on võimalik aru saada, et maksuhaldur vajab teavet käibemaksu tagastusnõude tuvastamismenetluse raames. MKS § 59 lg 2 p 1 näeb ette maksuhalduri õiguse kontrollida maksukohustuslase maksude tasumise õigsust üksikjuhtumi kontrolli raames. Käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlus viiakse läbi üksikjuhtumi kontrolli menetlusena. Seega tagastusnõude tuvastamismenetlus on üksikjuhtumi kontrolli menetlus, mille raames on maksuhalduril õigus MKS § 59 lg-le 1 tuginedes koguda tõendeid ja juhindudes MKS § 59 lg-st 2 kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente.
Maksuhalduril ei saa tekkida põhjendatud kahtlust kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmise võimalikkuses üksnes maksuotsusega määratava võimaliku rahanõude suuruse tõttu. Samuti ei tähenda hiljem võltsarveteks osutuvate arvete kajastamine raamatupidamises automaatselt, et maksukohustuslane on pahatahtlik. Maksupettuses osalemine või teadmine, et müüja pole tegelik müüja, tuleb maksuotsuses tuvastada.
Haldustoiminguks loa andmise menetluses maksuhaldur alles kogub tõendeid ja tulevase maksuotsuse/vastutusotsuse faktiline ja õiguslik alus pole veel teada. Loa taotlemise hetkeks pole maksuhaldur veel jõudnud koguda piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid maksukohustuslase osalemist maksupettuses või seda, et ta teadis, et müüjad pole tegelikud müüjad. Loa taotlemise staadiumis piisab põhjendatud kahtluse loomiseks sellest, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid. MKS § 136^1 kohaldamisel ei ole oluline äriühingu tegevuse jätkusuutlikkuse hindamine, eriti tegevust alustavate äriühingute puhul. MKS § 136^1 eesmärgiks ei ole alustavate äriühingute tagastusnõuete blokeerimine. Kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem kui esialgu leiti, tuleb MKS §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust.
HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega arvestatakse halduskohtumenetluses asjaolude muutumist menetluse ajal.
Käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlus viiakse läbi üksikjuhtumi kontrolli menetlusena. Seega tagastusnõude tuvastamismenetlus on üksikjuhtumi kontrolli menetlus, mille raames on maksuhalduril õigus MKS § 59 lg-le 1 tuginedes koguda tõendeid ja juhindudes MKS § 59 lg-st 2 kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente.
3-3-1-27-13 PDF Riigikohus 09.10.2013
Riigikohus on määruses kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 p-s 50 toonud välja eeldused, mis peavad olema täidetud, et kohus saaks anda MKS § 1361 alusel loa vastutusotsuse täitmise tagamiseks täitetoimingu sooritamiseks. Määruse p 50 alapunktis (e) on leitud, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg. Kui ettemaksukontol on tehtud automaatne kanne tasaarvestuse kohta (MKS § 105 lg 6, Korra § 11 lg 1 ja § 13 lg 2), võib maksuhaldur hiljem maksuotsusega kindlaks teha, et tagastusnõue oli alusetu ning ettemaksukonto tuleb teha paranduskanne (vrd Korra § 4 lg 1). Sellisel juhul tasaarvestust võlasuhte lõppemise mõttes ei ole toimunud ning ettemaksukontol on taastunud endine olukord. Määruses kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 (p 49) on leitud, et kohtul tuleb täitetoimingu sooritamiseks loa andmise eelduste kontrollimisel hinnata ka seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Ka maksuvõla olemasolu on üks vastutusotsuse tegemise eeldustest. Seega tuleb kohtul loa andmisel hinnata lisaks vastutusotsuse tegemise võimalikkusele ja tõenäolisusele ka tagastusnõuet käsitleva maksuotsuse tegemise võimalikkust ja tõenäolisust.
Mõiste "tagastusnõue" tähistab nõudeõigust maksuhalduri vastu – isiku õigust saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse (MKS § 31 lg 1 p 3). Samuti saab seda mõistet kasutada maksukohustuslase taotluse kohta, millega taotletakse tagastusnõudele vastava summa kandmist ette¬maksukontole või tagastusnõudele vastava kohustuse täitmist. Mitmes tähenduses saab kasutada ka mõistet "tasaarvestus", mille puhul enamasti on tegemist võlasuhte lõppemise viisiga, mis eeldab kahe vastastikuse nõude olemasolu. Kohati tähistatakse tasaarvestuse mõistega ka raamatupidamistoimingut ettemaksukontol, millega tehtav kanne võib osutuda alusetuks, kui tasaarvestuse materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kui ettemaksukontol on tehtud automaatne kanne tasaarvestuse kohta (MKS § 105 lg 6, Korra § 11 lg 1 ja § 13 lg 2), võib maksuhaldur hiljem maksuotsusega kindlaks teha, et tagastusnõue oli alusetu ning ettemaksukonto tuleb teha paranduskanne (vrd Korra § 4 lg 1). Tagastusnõude aktsepteerimine ega tasaarvestus ei toimu haldusaktiga, vaid tegemist on arvestuslike toimingutega ettemaksukontol. Seetõttu ei ole tasaarvestust vaja ka haldusaktiga tühistada. Õigusselguse huvides tuleks maksuotsuses, millega tuvastatakse tagastusnõude alusetus, viidata ka tasaarvestuse eelduse puudumisele ja sellest tulenevale järeldusele, et maksukohustus ei ole tasaarvestuse tagajärjel lõppenud. Sellega teavitatakse ka maksukohustuslast asjaolust, et tasaarvestust võlasuhte lõppemise mõttes ei ole toimunud ning ettemaksukontol on taastunud endine olukord.
Mõistet "tasaarvestus" saab kasutada mitmes tähenduses. Enamasti on tegemist võlasuhte lõppemise viisiga, mis eeldab kahe vastastikuse nõude olemasolu. Kohati tähistatakse tasaarvestuse mõistega ka raamatupidamistoimingut ettemaksukontol, millega tehtav kanne võib osutuda alusetuks, kui tasaarvestuse materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Ka maksuõigussuhetes on võimalik lähtuda võlaõigusseaduses tasaarvestusele sätestatud põhimõtetest. VÕS § 197 lg st 1 tulenevalt on tasaarvestuse eelduseks, et mõlemal poolel on kohustus maksta teineteisele rahasumma; tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid (otsus kohtuasjas nr 3-2-1-59-10, p 12 j a otsus kohtuasjas 3-2-1-95-11, p 16). Tasaarvestuseks piisab VÕS § 198 kohaselt ühe poole avaldusest. Kui avalduse saanud isik leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus tasaarvestatav nõue, saab ta esitada tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi, mille lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõuete olemasolu. Kui nõuded olid tasaarvestatavad, jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata (otsus kohtuasjas nr 3-2-1-81-00). Seega juhul, kui tasaarvestus oli alusetu, lähtutakse sellest, et võlasuhe ei ole tasaarvestuse tagajärjel lõppenud, ning kohus mõistab nõutava summa teiselt poolelt välja.
3-3-1-32-13 PDF Riigikohus 19.06.2013
3-3-1-28-13 PDF Riigikohus 18.06.2013
3-3-1-31-13 PDF Riigikohus 13.06.2013
Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada kuludokumendid ja menetluskulude nimekiri Menetluskulude nimekirja esitamata jätmine ei takista tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna.
Selles vaidluses on määravad haldusasjades nr 3-3-1-4-13 ja 3-3-1-8-13 tehtud lahendites esitatud seisukohad MKS § 1361 tõlgendamise kohta. Ettemaksukonto arestimine tagastusnõude tuvastamiseks ettenähtud tähtaegu ei peata ega pikenda. Määruses haldusasjas nr 3-3-1-4-13 on selgitatud, et enammakse ei saa jõuda ettemaksukontole enne tagastus¬nõude aktsepteerimist. Tagastusnõude aktsepteerimisega on tagastusnõude tuvastamise menetlus MKS § de 106 ja 107 ning KMS § 34 tähenduses lõppenud ning puudub menetlus, mille tagamiseks saaks täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida. Maksu¬haldur ei ole ka praeguses asjas näidanud, et ta on alustanud uuel alusel uue kontrollimenetlusega. Seetõttu puudub alus maksu¬halduri esitatud ettemaksukonto arestimise taotluse rahuldamiseks.
3-3-1-26-13 PDF Riigikohus 06.06.2013
Selles vaidluses on määravad haldusasjades nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13 tehtud lahendite seisukohad MKS § 1361 tõlgendamise kohta. Ettemaksukonto arestimine tagastusnõude tuvastamiseks ette nähtud tähtaegu ei peata ega pikenda. Enammakse ei jõua ettemaksukontole enne tagastusnõude aktsepteerimist. Tagastusnõude aktsepteerimisega on tagastusnõude tuvastamise menetlus MKS § de 106 ja 107 ning KMS § 34 tähenduses lõppenud, kuna asjas puudub menetlus, mille tagamiseks saaks täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida. Kuna maksu-haldur ei ole näidanud, et ta oleks alustanud uuel alusel uue kontrollimenetlusega, siis puudub alus ettemaksukonto arestimise taotluse rahuldamiseks. Vt lahendite nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13 annotatsioone.
Kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur § 107 lg 3 alusel pikendada kirjaliku motiveeritud otsusega tagastusnõude täitmise tähtaega ning anda tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta (vt määrus asjas nr 3-3-1-4-13 p 15). Ka KMS § 34 lg 2 võimaldab pikendada tagastusnõude kontrollimisel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks. seejuures peab olema maksukohustuslasele tehtud korraldus lisa¬tõendite esitamiseks või tagastusnõude kontrollimiseks tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile.

Kokku: 28| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json