Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-17-2005/23 PDF Riigikohtu halduskolleegium 05.04.2019
Ettevõtte üleandmise tehingult käibemaksu ekslik kajastamine on ettevõttega seotud ning sellest tulenevad nõuded ja kohustused lähevad MKS § 37 alusel ettevõtte ülemineku puhul omandajale üle. (p 13)
3-16-903/32 PDF Riigikohtu halduskolleegium 25.05.2018
Pärimise puhul ei toimu asja võõrandamist ega soetamist, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teis(t)e isiku(te)ga (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-97-13, p 13). Seetõttu ei välista omandireformi käigus tagastatud vara pärimine TuMS § 15 lg 5 p-s 2 nimetatud tulumaksuvabastuse kohaldamist põhjusel, et tegemist ei ole otse pärijale omandireformi käigus tagastatud vara võõrandamisega. (p 15) TuMS § 15 lg 5 p-s 2 nimetatud maksuvabastuse üleminek pärijale sõltub sellest, kas tegemist on pärandaja isikuga lahutamatult seotud õigusega või kas seadusandja on välistanud selle õiguse ülemineku pärijale (vt ka MKS §-d 35 ja 36 lg 1, PärS § 130 lg 1). (p 16) TuMS § 15 lg 5 p-ga 2 maksuvabastusele kehtestatud tingimus, mille kohaselt võõrandatud kinnisasi peab olema läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel, puudutab üksnes võõrandatud kinnisasja omandamise viisi ega ole sellisena pärandaja isikuga lahutamatult seotud. (p 18) Õigustatud subjektile tagastatud vara võõrandamise puhul ei ole maksuvabastuse üleminekut pärijale TuMS-is piiratud (vrd TuMS § 38 lg 1^1). (p 20)
3-3-1-53-15 PDF Riigikohus 07.12.2015
MKS §-st 37 koosmõjus MKS § 31 lg 1 p ga 3 tuleneb, et ettevõtte üleandmisega võib üle minna ka tagastusnõue ehk õigus nõuda Maksu- ja Tolliametilt tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse. Erinevalt eraõiguslikest tehingutest saab maksunõue aga üle minna ainult seaduse alusel, kuna maksukorralduse seadus tagastusnõude loovutamist käsutustehinguga ette ei näe. Tagastusnõue läheb üle seaduse alusel üle siis, kui see on otseses sõltuvuses üleantud ettevõtte varasemast tegevusest, sh kohustuse täitmisest, ja üleantud ettevõttega olemuslikult seotud. Asjaolu, et tagastusnõue tekib pärast ettevõtte üleminekut tulevikus, ei takista selle üleandmist, eeldusel, et see nõue on üleandmise hetkel piisavalt määratletav. (p-d 16-17)
3-3-1-97-13 PDF Riigikohus 12.02.2014
Õigus vähendada vara võõrandamisest saadud kasu sama vara soetamismaksumuse võrra ei ole pärandaja isikuga lahutamatult seotud, vaid on tavaline varaline õigus. Maksuõiguses puudub erisäte, mis välistaks soetusmaksumuse mahaarvamise õiguse ülemineku pärijale. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleb pärijat maksustada samamoodi nagu oleks maksustatud pärandajat, kui too oleks oma eluajal korteri võõrandanud. Pärandamine ei kujuta endast võõrandamist pärandaja jaoks ega soetamist pärija jaoks, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teise isikuga. Pärandaja isikuga lahutamatult seotud õiguslikuks tagajärjeks on näiteks TuMS § 15 lg 5 punktis 1 sisalduv maksuvabastuse tingimus, et maksumaksja peab elamut või korterit kasutama kuni võõrandamiseni eluruumina. Samuti on tegemist isikuga lahutamatult seotud õigusega, kui tulumaksuvabastus on antud ainult residendist füüsilisele isikule, kuid pärijaks on mitteresident või juriidiline isik.
Kinke puhul on tegemist võõrandamistehinguga, mille tulemusena tekib võõrandajal kahju ning omandaja jaoks on vara soetamismaksumus null. Kinkelepingu korral ei saa kinkija soetamismaksumus kingisaajale üle minna, sest soetamismaksumuse mahaarvamise õigus lakkab võõrandamistehingu tulemusena olemast ja asendub kahjuga, mida kinkija saab arvestada väärtpaberitehingu korral TuMS § s 39 sätestatud tingimustel.
3-3-1-1-13 PDF Riigikohus 17.06.2013
Ettevõtte ülemineku kindlakstegemiseks ei saa lähtuda ainuüksi sellest, millise vormi pooled on tehingule andnud. Pooled ei saa valida tehingule vormi, mis ei vasta selle sisule, kuid annab siiski maksustamisel eeliseid. Pooled võivad küll sõlmida põhivara ostu-müügilepingu, kuid asjaoludest kogumis võib nähtuda, et tegelikult toimus ettevõtte üleminek. Ka siis, kui pooled ei ole sõlminud eraldi lepinguid kõigi ettevõtet puudutavate õiguste ja kohustuste ülemineku osas, võib asjas tuvastatu põhjal olla selge, et vastavad õigused ja kohustused on siiski üle läinud. Maksustamisel saab ja tuleb lähtuda sellest, mis majanduslikus mõttes tegelikult toimus. Tehingut tuleb maksustamisel hinnata vastavalt tegelikele asjaoludele, tehingu majanduslikust sisust lähtuvalt. Poolte tahe ettevõtte üleminekuks ei ole ettevõtte ülemineku tuvastamise puhul määrav. Kui tegelikest asjaoludest tulenevalt toimus ettevõtte või selle osa üleminek, siis ei oma tähtsus, et poolte tahe ei olnud suunatud ettevõtte või selle osa üleminekule. Tähendust ei oma ka see, kas tehing tehti seotud osapoolte vahel või mitte.
3-3-1-6-12 PDF Riigikohus 16.04.2012
Riigikohus selgitas otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-11, et ettevõtte osa ülemineku kindlakstegemiseks tuleb analüüsida tehingute kõiki aspekte ning võtta seisukoht, milline oli ettevõtte varakogum, mille abil üleantav ettevõte tegutses ning milline osa sellest üle anti. Samuti täpsustati, millised võivad olla arvestatavad kriteeriumid ettevõtte ülemineku hindamisel. Ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus. Otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11 on märgitud, et 12.03. 2001 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ art 1 lg 1 mõttes on üleminekuga tegemist, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on viidatud art 1 lg 1 punkte a ja b tõlgendanud nii, et need on kohaldatavad ka olukorras, kus üleantud ettevõtja või ettevõtte osa ei säilita oma organisatsioonilist iseseisvust, tingimusel, et erinevate üleantud tootmiselementide vahel on säilinud funktsionaalne side, mis võimaldab omandajal neid elemente kasutada samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks. Maksuhaldur on määratlenud üleantava varakogumi ilma vaidlusaluse ainumüügiõiguseta ning seda hinnates leidnud, et sellega oli võimalik iseseisvat majandustegevust jätkata. Kohtul tuli kontrollida maksuhalduri järeldust varakogumi osas ja otsustada, kas üleantud varakogum võimaldas omandajal varakogumit kasutada samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks või mitte ja kas tegelikult selline kasutamine toimus.

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane