Kohtulahendite liigitus

• Eraõigus
• ->
• Maksejõuetusmenetlus
• ->
• Pankrotimenetlus
• ->
• nõuded pankrotimenetluses
• ->
• nõuete tasaarvestamine

PankrS § 99 lg 1 esimese lause järgi on tasaarvestuseks pankrotivõlgniku suhtes nõutavad kaks eeldust: esiteks peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema olemas võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ning teiseks peab tasaarvestuseks kasutatav nõue võlgniku vastu olema võlgniku pankrotimenetluses kaitstud (RKTKo nr 3-2-1-74-11, p 23). Üldjuhul on tasaarvestusolukorra eeldus, et pankroti väljakuulutamise ajal on tasaarvestaval poolel sissenõutavaks muutunud nõue ja teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus tasaarvestavale poolele (VÕS § 197 lg 1). (p-d 15 ja 15.1)

Võlausaldaja peab nõude tasaarvestamiseks esitama PankrS § 99 lg 1 järgi VÕS §-le 198 vastava tasaarvestusavalduse ning võlausaldaja ei saa tasaarvestust teha mh võlgniku ettemaksukontol automaatse arveldusega. Isegi juhul kui võlausaldajal on võimalus oma nõue tasaarvestada võlgniku pankrotivara käsutamise kaudu, ei ole see pankrotiseaduse järgi lubatud. Pankrotivara käsutamise õigus on üksnes pankrotihalduril. Tasaarvestusavalduseks võib seejuures lugeda maksuhalduri poolt pankrotihaldurile esitatava kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmisest keeldumise kohta. Ka saab tasaarvestusavalduse võlgniku suhtes lugeda esitatuks tasaarvestatavat nõuet puudutava hagimenetluse käigus. (p 15.2)

• Eraõigus
• ->
• Maksejõuetusmenetlus
• ->
• Pankrotimenetlus
• ->
• pankrotivara (v.a. tagasivõitmine)
• ->
• pankrotivara valitsemine

Pankroti väljakuulutamisega muutub kogu võlgniku vara PankrS § 35 lg 1 p 1 ning § 108 lg-te 1 ja 2 järgi pankrotivaraks. Pankrotivara on PankrS § 108 lg 2 järgi vara, mis oli võlgnikul olemas pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. TsÜS § 66 kohaselt kuuluvad vara hulka mh kõik isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused, sh nõudeõigused. See tähendab, et pankrotivõlgniku nõuded kolmandate isikute (sh riigi) vastu kuuluvad pankrotivara hulka. (p 15.1)

• Eraõigus
• ->
• Maksejõuetusmenetlus
• ->
• Pankrotimenetlus
• ->
• pankroti väljakuulutamine
• ->
• väljakuulutamise tagajärjed

Pankrotiseadus on enne pankroti väljakuulutamist tekkinud maksuvõla tasumise ja tasaarvestamise osas maksukorralduse seaduse suhtes eriseadus. Pärast maksukohustuslase pankroti väljakuulutamist saab maksuhaldur nõuda maksuvõla tasumist ja ühtlasi maksuvõla tasaarvestada võlgniku tagastusnõudega pankrotiseaduse järgi.

Pankrotimenetluse eesmärk on kohelda võlausaldajaid võrdselt selliselt, et nende nõuded rahuldatakse võlgniku pankroti korral pankrotimenetluse kaudu ja pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 2). Seadusandja eesmärk on panna kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõuded neil on. See tähendab, et pankrotiseaduse järgi on ka riik võlausaldajana võrdne teiste võlausaldajatega (PankrS § 153) (vt RKÜKo nr 3-2-1-82-14, p 18 ja RKÜKm nr 3-3-1-39-05, p-d 15-18). (p 14)

• Haldusõigus
• ->
• Maksukorraldus
• ->
• maksukontroll
• ->
• täitmist tagavad toimingud

Riigikohus on määruses kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 p-s 50 toonud välja eeldused, mis peavad olema täidetud, et kohus saaks anda MKS § 1361 alusel loa vastutusotsuse täitmise tagamiseks täitetoimingu sooritamiseks. Määruse p 50 alapunktis (e) on leitud, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg.

Kui ettemaksukontol on tehtud automaatne kanne tasaarvestuse kohta (MKS § 105 lg 6, Korra § 11 lg 1 ja § 13 lg 2), võib maksuhaldur hiljem maksuotsusega kindlaks teha, et tagastusnõue oli alusetu ning ettemaksukonto tuleb teha paranduskanne (vrd Korra § 4 lg 1). Sellisel juhul tasaarvestust võlasuhte lõppemise mõttes ei ole toimunud ning ettemaksukontol on taastunud endine olukord.

Määruses kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 (p 49) on leitud, et kohtul tuleb täitetoimingu sooritamiseks loa andmise eelduste kontrollimisel hinnata ka seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Ka maksuvõla olemasolu on üks vastutusotsuse tegemise eeldustest. Seega tuleb kohtul loa andmisel hinnata lisaks vastutusotsuse tegemise võimalikkusele ja tõenäolisusele ka tagastusnõuet käsitleva maksuotsuse tegemise võimalikkust ja tõenäolisust.

• Haldusõigus
• ->
• Maksukorraldus
• ->
• maksunõuete ja kohustuste täitmine
• ->
• tagastusnõue

Mõiste "tagastusnõue" tähistab nõudeõigust maksuhalduri vastu – isiku õigust saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse (MKS § 31 lg 1 p 3). Samuti saab seda mõistet kasutada maksukohustuslase taotluse kohta, millega taotletakse tagastusnõudele vastava summa kandmist ette¬maksukontole või tagastusnõudele vastava kohustuse täitmist. Mitmes tähenduses saab kasutada ka mõistet "tasaarvestus", mille puhul enamasti on tegemist võlasuhte lõppemise viisiga, mis eeldab kahe vastastikuse nõude olemasolu. Kohati tähistatakse tasaarvestuse mõistega ka raamatupidamistoimingut ettemaksukontol, millega tehtav kanne võib osutuda alusetuks, kui tasaarvestuse materiaalsed eeldused ei ole täidetud.

Kui ettemaksukontol on tehtud automaatne kanne tasaarvestuse kohta (MKS § 105 lg 6, Korra § 11 lg 1 ja § 13 lg 2), võib maksuhaldur hiljem maksuotsusega kindlaks teha, et tagastusnõue oli alusetu ning ettemaksukonto tuleb teha paranduskanne (vrd Korra § 4 lg 1). Tagastusnõude aktsepteerimine ega tasaarvestus ei toimu haldusaktiga, vaid tegemist on arvestuslike toimingutega ettemaksukontol. Seetõttu ei ole tasaarvestust vaja ka haldusaktiga tühistada. Õigusselguse huvides tuleks maksuotsuses, millega tuvastatakse tagastusnõude alusetus, viidata ka tasaarvestuse eelduse puudumisele ja sellest tulenevale järeldusele, et maksukohustus ei ole tasaarvestuse tagajärjel lõppenud. Sellega teavitatakse ka maksukohustuslast asjaolust, et tasaarvestust võlasuhte lõppemise mõttes ei ole toimunud ning ettemaksukontol on taastunud endine olukord.

• Haldusõigus
• ->
• Halduskohtumenetlus
• ->
• halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõtted
• ->
• efektiivne õiguskaitse

Halduskohtumenetlus peab tagama kaebaja õiguste kiire ja efektiivse kaitse. Kui halduskohus tuvastab enammakstud maksusumma tagastusnõude olemasolu, kuid jätab nõude täitmise otsustamata, siis jäävad kaebaja õigused realiseerimata. Kui maksuhaldur keelduks kohtuotsusega tuvastatud tagastusnõude täitmisest, siis peaks maksukohustuslane uuesti pöörduma halduskohtu poole ning esitama sisuliselt sama nõude uuesti.

• Haldusõigus
• ->
• Maksukorraldus
• ->
• maksunõuete ja kohustuste täitmine
• ->
• tagastusnõue
• ->
• tagastusnõude täitmine

MKS § 33 lõigete 1 ja 4 koostoimest tuleneb, et tagastusnõude esitamise aegumistähtaeg hakkab kulgema hetkest, millal on täidetud mõlemad tagastusnõude tekkimise aluseks olevad tingimused. Kui maksusumma või muu summa tasumise õiguslik alus langeb ära pärast summa tasumist, tuleb tähtaja arvutamist alustada õigusliku aluse äralangemise päevast. Kui summa tasutakse pärast tasumise õigusliku aluse äralangemist või kui õiguslik alus üldse puudus, tuleb lähtuda summa tasumise päevast.

MKS §-d 33 ja 106 ei välista tagastusnõude esitamist enne tagastusnõude tekkimist. MKS §-s 33 toodud tähtaeg on tagastusnõude täitmise aegumistähtaeg, mistõttu tähtaja kulgemise alguse fikseerimine on vajalik selleks, et õigesti välja arvutada aegumistähtaja lõpp, s.t hetk, millal õigustatud isik kaotab õiguse tagastusnõuet esitada. MKS § 33 eesmärk ei ole piirata tagastusnõuete esitamist enne tagastusnõude tekkimist.