Kohtulahendite liigitus

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-3-1-78-15 PDF Riigikohus 09.03.2016
Kui ehitusloa täitmine oli esialgse õiguskaitse korras peatatud, ei tohtinud ehitamisega alustada. Sisuliselt oli ehitusloa täitmise peatamise mõju ehitamisele seega samaväärne ehitusloa kehtivuse peatamise mõjuga. (p 14) Puudub oluline eesmärk, mis õigustaks ehitusloa kehtetuks muutumist EhS v.r § 25 lg 2 alusel kohtumenetluse kestel. Esialgse õiguskaitse korras ehitusloa peatamine on kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks tihti vajalik, kuid ehitusloa kehtivuse lõppemine võiks kaasa tuua ehitamise lõputu edasilükkamise, kui kohtumenetlus kestaks üle kahe aasta. (p 16) Ajal, kui esialgse õiguskaitse korras on peatatud ehitusloa kehtivus, ei ole ehitusloa alusel lubatud ehitustöid teha. Ehitusloa kehtivuse peatamine ei takista ehitamiseks ettevalmistuste tegemist, sh kaasomanikelt ehitamiseks nõusolekute küsimist. (p 26)
3-3-1-32-15 PDF Riigikohus 15.09.2015
Esialgse õiguskaitse korras tehtud määrusega ei peatatud lahkumisettekirjutuse kehtivust, vaid üksnes täitmine. Ka ei langenud ettekirjutuse sunniviisiline täitmine (väljasaatmine) lõplikult ära, vaid üksnes peatati. Tegemist on ajutise abinõuga. Kui isiku väljasaatmine lahkumisettekirjutuse üle käiva kohtumenetluse ajal võib tuua kaasa pöördumatud negatiivsed tagajärjed ettekirjutuse adressaadile, siis ettekirjutuse täitmist tagavate meetmete kasutamata jätmine võib eriti juhtudel, kus nende kasutamise põhjuseks on põgenemisoht või oht avalikule korrale, tuua kaasa pöördumatud negatiivsed tagajärjed riigi või teiste isikute jaoks. Esialgne õiguskaitse ei tohiks muuta haldusakti täitmist lõplikult võimatuks. (p 11)
3-3-1-48-10 PDF Riigikohus 25.04.2011
Maksuvõla ajatamisega kaasnevad maksukohustuslasele soodsad tagajärjed, mida esialgne õiguskaitse ei võimalda. Esialgne õiguskaitse ei tohi halduskohtusse pöördunud isiku olukorda halvendada. Seetõttu peab maksuvõla ajatamine olema lubatud ka esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal. Maksukohustuslasel peab olema õigus esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal maksuvõla ajatamisel taotleda ka intresside vähendamist. Intressimäära vähendamine on maksuhalduri kaalutlusotsus. Esialgse õiguskaitse tõttu pole haldusaktiga tuvastatud maksukohustust maksukohustuslaste registris kajastatud avaliku infona. See ei takista maksuvõla ajatamist, sest maksuhaldur ning maksukohustuslane on võlast teadlikud. Kui maksukohustuslane taotleb maksuvõla ajatamist, siis on maksuhalduril õigus ajatamise otsustamisel seada lisatingimusi. Õigusselguse huvides tuleks maksukohustusega seotud haldusakti täitmise peatamise korral alati täpsustada, millises osas toimub peatamine ja millised on maksuhalduri ja maksuvõlglase õigused ja kohustused haldusakti täitmise peatamise ajal (vt ka Riigikohtu 08.04.2004a määruse asjas nr 3-3-1-13-04 p-i 18).
3-3-1-10-06 PDF Riigikohus 09.02.2006
Vaidlustatud haldusakti täitmise peatamine ei ole põhjendatud kui kohus peab kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Kaebust ei saa pidada ilmselt perspektiivituks, kui maa kinnistamisel võivad isiku õigused saada kahjustatud, kuna ta võib kaotada nii omandiõiguse ehitisele kui ka teoreetilise võimaluse maad erastada. Sellisel juhul on esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud, sest kaebuse rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu ning seda ohtu on võimalik kõrvaldada vaid vaidlustatud haldusakti täitmise peatamisega.
3-3-1-11-05 PDF Riigikohus 16.03.2005
3-3-1-85-04 PDF Riigikohus 14.12.2004
Liiklusseadus ei näe ette juhtimisõiguse peatamise otsuse täitmise peatamise aluseid või otsuse täitmise obligatoorset peatamist vaide või kaebuse esitamisel. Nendes oludes võib isiku jaoks samalaadilise tulemuse anda esialgse õiguskaitse kohaldamine. Liiklusseaduse sätted ei välista otsuse täitmise peatamist kõrgemalseisva ametiisiku poolt või kaebust lahendava halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise korras.
3-3-1-13-04 PDF Riigikohus 08.04.2004
HMS
HKMS § 121 lg 3 p-st 1 tulenevalt eristab seadus haldusakti kehtivuse ja haldusakti täitmise peatamist. Õigusakti kehtivuse peatamise õiguslik tähendus on oma olemuselt sarnane õigusakti kehtetuks tunnistamise tähendusega selle vahega, et peatamine on ajutine, kehtetuks tunnistamine aga lõplik. Efektiivse õiguskaitse põhimõttest tulenevalt peab kohus saama haldusakti kehtivuse peatada nii edasiulatuvalt kui ka vajadusel tagasiulatuvalt. Kohtul peab olema võimalus kõrvaldada kohtumenetluse ajaks ajutiselt ka need peatatava haldusakti õiguslikud tagajärjed, mis tekkisid enne esialgse õiguskaitse määruse tegemist. Varasemat haldusakti muutva haldusakti kehtivuse peatamine tähendab, et ajutiselt langeb ära õiguslik tagajärg, mille tekitamisele ta on suunatud, s.t muudatus varasemas haldusaktis. Enne kaitsealal ehitustööde alustamist peab reeglina olema saabunud selgus, kas ehitamine on õiguspärane või mitte, kuna ehitamisega luuakse pöördumatud tagajärjed, sest valminud hoonete lammutamine ei ole reeglina mõistlik. Enne kohtuotsuse jõustumist võib ehitamist lubada vaid selgelt ülekaaluka avaliku huvi korral.
3-3-1-67-01 PDF Riigikohus 21.12.2001
Haldusakti peatamine tuleb otsustada kiiresti ja enne asja sisulist läbivaatamist, mistõttu on paratamatu, et kohus otsustab haldusakti peatamise mittetäieliku informatsiooni tingimustes. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Tõendeid võib kohus esialgse õiguskaitse menetluses koguda vaid juhul, kui see ei too kaasa liigset viivitust haldusakti peatamise otsustamisel ja ei kahjusta kaebuse õigeaegset läbivaatamist. Kohus peab vaidlustatud haldusakti täitmise peatama, kui peatamata jätmisel oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Haldusakti peatamise otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mida haldusakti peatamine võib kahjustada ning kohus peab omavahel kaaluma haldusaktist kaebajale tulenevaid tagajärgi ja avalikku huvi haldusakti koheseks täitmiseks. Kui haldusakti peatamine piirab kolmanda isiku õigusi, tuleb arvestada ka kolmanda isiku õigustega. Haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. Kahju rahalise hüvitamise võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega. Rahaline hüvitus ei kõrvalda näiteks kehavigastust ega vara hävimise või kahjustamise fakti.
3-3-1-57-01 PDF Riigikohus 29.11.2001
Vastavalt Riigikohtu varasematele lahenditele haldusasjades nr 3-3-1-39-96 ja 3-3-1-8-00 on täitmise peatamine põhjendatud näiteks siis, kui peatamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks; samuti kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks sellise olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud või toob endaga kaasa selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asja lahendamist pole enam võimalik. Haldusasjas nr 3-3-1-8-00 tehtud määruses on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et halduskohtunik peab välja selgitama peatamise eesmärgi ja selle, millised tagajärjed võivad olla akti täitmise peatamisel või peatamata jätmisel. Tagajärgede hindamisel tuleb arvestada, et kaebajale kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada õigusvastase haldusakti täitmisest tekkinud kõiki tagajärgi. Alates 1. jaanuarist 2002 jõustuvatest HKMS §-dest 121 ja 122 ning halduskohtumenetluse põhimõtetest tuleneb nõue arvestada ka avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi.

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane