3-15-1781/66
|
Riigikohtu halduskolleegium |
11.07.2023 |
|
Asjas on olemas teistmise alus. Vangla ja kohtute otsuste õigusvastasus, täpsemalt vastuolu konventsiooniga, on tuvastatud EIK otsusega ning avaldaja õiguste rikkumise saab lugeda samas otsuses määratud hüvitisega heastatuks. Siiski jääksid teistmisavalduse rahuldamata jätmisel jõusse ebaõiged kohtuotsused. Eelkõige võib avaldaja õiguste teostamisele edaspidi negatiivset mõju avaldada ringkonnakohtu hinnang piirangu õigustatuse kohta. Kuigi kohtu seisukoht ei oleks vanglale avaldaja uut taotlust lahendades siduv (HKMS § 177 lg 1), oleks vanglal siiski võimalik tugineda avaldaja õiguste piiramise lubatavuse osas jõustunud kohtulahendile. Samuti peaksid kohtud jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindama kogumis teiste tõenditega (HKMS § 61 lg 4). Haldus- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamine võimaldaks EIK otsuses tuvastatud rikkumise kõrvaldada. (p-d 19 ja 20)
|
| 3-14-51567/70
|
Riigikohtu halduskolleegium |
09.06.2020 |
|
HKMS § 240 lg 2 p 7 järgi on teistmise aluseks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte või õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas haldusasjas. Seega tunnistatakse põhiseaduslikkuse järelevalve otsusega normid üldjuhul kehtetuks tagasiulatuvalt (vt ka RKÜKo 3-3-2-1-07, p 19; 3-4-1-25-11, p 55 ja 3-4-1-1-14, p 130) ning teisiti otsustamine eeldab Riigikohtu sõnaselget otsustust. (p 11)
|
| 3-3-2-1-16
|
Riigikohus |
30.06.2017 |
|
PSJKS ei näe erinevalt HKMS-st ja teistest kohtumenetluse seadustikest ette põhiseaduslikkuse järelevalve asjas tehtud kohtuotsuse teistmist (vt ka RKPJK määrus asjas nr 3-4-1-32-14). See, et põhiseaduslikkuse järelevalve vaidluse osas jääb teistmisavaldus läbi vaatamata ja RKÜK otsus asjas nr 3-3-1-5-09 muutmata, ei takista aga kohtul VangS § 311 põhiseaduspärasust haldusasjas uuesti hinnata. Varasemas kohtulahendis põhiseaduspäraseks tunnistatud seadus võib uues faktilises või õiguslikus olustikus osutuda põhiseadusvastaseks. RKÜK otsuses asjas nr 3-3-1-5-09 viidatud julgeolekuriskid ning ressursikulud, mis kaasnevad kinnipeetavatele internetiligipääsu laiendamisega, on endist viisi asjakohased. Kõiki riske ei pruugi olla võimalik täielikult maandada ka vanglateenistuse poolt kohandatud arvutitega. Samas ei anna ainult abstraktne viitamine võimalikele ohtudele ning järelevalve keerukusele ja kulukusele alust jätta teistmisavaldus rahuldamata. (p-d 14, 23 ja 25)
Liikmesriik on EIK kohtuotsuse täitmiseks kohustatud võtma individuaalseid ja vajaduse korral ka üldise iseloomuga meetmeid enda õiguskorras, et tuvastatud rikkumine lõpetada ja tagajärjed heastada. Selleks tuleb kinnipeetav asetada võimalikult suures ulatuses olukorda, milles ta oleks olnud, kui konventsiooni poleks rikutud. Teistmisavalduse rahuldamata jätmisel jääks jõusse kohtuotsused, millega kaebus juurdepääsu saamiseks jäeti rahuldamata. See annaks vanglale aluse jätta rahuldamata ka kinnipeetava võimalik korduv taotlus samadele lehekülgedele juurdepääsu saamiseks. Järelikult on rikkumise kõrvaldamiseks vajalik haldusasja taasavamine. (p 19)
Teistmise aluse (HKMS § 240 lg 2 p 8) esinemine ei tähenda vältimatult, et halduskohtule esitatud kaebus veebilehtedele juurdepääsu võimaldamiseks tuleb rahuldada. (p 21)
EIK 19. jaanuari 2016. a otsusega tuvastatud EIÕK rikkumine on jätkuv. EIK luges oma otsuses isikul tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks piisavaks rikkumise tuvastamise. See ei tähenda, et konventsiooni rikkumine haldusasja sisuks oleva kohustamisnõude osas oleks tervikuna kõrvaldatud ja võikski jääda kõrvaldamata. EIÕK art 46 lg‑ga 1 on Eesti võtnud kohustuse täita EIK lõplikke otsuseid igas asjas, milles ta on pooleks. EIÕK on Eesti õiguskorra lahutamatu osa (RKÜK otsus asjas nr 3-3-1-85-09). (p 18)
|
| 3-3-2-1-14
|
Riigikohus |
12.03.2014 |
|
HKMS § 240 lg 1 kohaselt on teistmise korras võimalik uuesti läbi vaadata jõustunud kohtulahendeid. HKMS § 240 lg 5 kohaselt ei ole teistmine lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses. Kui halduskohtu otsus ei ole HKMS § 176 lg-st 1 tulenevalt jõustunud, sest apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ei ole menetluse peatumise tõttu möödunud, on kaebajal võimalik apellatsioonimenetluses tugineda teistmisavalduses mainitud asjaoludele. (p 7)
HKMS § 92 lg 1 kohaselt peatub füüsilisest isikust poole surma korral üldõigusjärgluse puhul menetlus kuni menetlusosalise üldõigusjärglase või muu menetluse jätkamiseks õigustatud isiku selgumiseni. HKMS § 92 lg 4 esimene lause sätestab muu hulgas, et sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu, kui peatumine kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi või teiste menetlusosaliste õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul. HKMS § 92 lg 4 esimese lause kohaldamine riivab poole või kolmanda isiku õigusjärglase menetlusõigusi (PS § 24 lg 2, HKMS § 2 lg 6, § 27 lg-d 1 ja 2). Seega saab see olla vaid erandlik ning menetlust ei ole võimalik lugeda mittepeatunuks vaikimisi. HKMS § 92 lg 4 esimese lause kohaldamiseks tuleb teha määrus, milles kohus toob välja põhjused, miks menetlus ei peatu. Menetluse mittepeatumist ei saa tagasiulatuvalt kaasa tuua pärast otsuse tegemist kohtu antav selgitus. (p 10)
HKMS § 96 lg 1 järgi katkeb menetluse peatumise korral kõigi menetlustähtaegade kulgemine ning peatumise lõppemisel hakkab tähtaeg kulgema täies ulatuses uuesti. HKMS § 99 lg 1 kohaselt lõppeb menetluse peatumine menetluse uuendamisega kohtu määrusega. Kui on olemas kaebaja õigusjärglane, peab halduskohus lubama tal menetlusse astuda ning menetlus tuleb uuendada (HKMS § 29 lg 1, § 172). Uuendamise määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest alates hakkab kulgema halduskohtu otsuse apelleerimise tähtaeg. (p 11)
HKMS § 96 lg 2 kohaselt on menetluse peatumise ajal tehtud menetlustoimingud tühised. Menetluse peatumise ajal tehtud kohtuotsuse kohta sellist tagajärge sätestatud ei ole. (p 12) Praeguses asjas ei oleks kohus tohtinud sel ajal otsust teha, kuna selleks ajaks ei olnud selgunud kaebaja õigusjärglane (PärS §-d 118 ja 119). Kohus ei pidanud pärast pärandist loobumise tähtaja möödumist õigusjärglase väljaselgitamiseks vältimatult ära ootama pärimistunnistuse vormistamist, kuid õigusjärglane ei saa selguda enne pärandi vastuvõtmist või pärandist loobumise tähtaja möödumist. (p 13)
HKMS § 31 lg 3 ja TsMS § 221 lg 2 järgi tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Menetlusvälise isiku poolt menetlusosalise eest dokumendi esitamine kohtule, samuti menetlusosalise palve saata enda menetlusdokumendid menetlusvälise isiku aadressile ei tekita esindussuhet. (p 9)
|
| 3-3-2-1-12
|
Riigikohus |
20.06.2012 |
|
HKMS § 240 lg 2 p 6 kohaldamine eeldab, et lahend, mille teistmist soovitakse, põhineks mõnel varasemal kohtulahendil ning see lahend oleks tühistatud või muudetud.
Täitmiskohtuniku määrus, milles selgitatakse kohtulahendi täitmise küsimusi olukorras, kus üheaegselt on samas kriminaalasjas jõus mitu erineva resolutsiooniga kohtulahendit, ei ole kohtulahend, mis tühistaks või muudaks jõustunud kohtuotsust. Sellel lahendil on aga määrav tähtsus kohtuotsuse täitmise seisukohast, sealhulgas juhul, kui vaieldakse selle üle, kas täitmisele kuulub resolutsioon lisakaristuse osas.
VMS § 149 lg 1 p 3 (kuni 01.10. 2010 kehtinud sõnatuses) kohaldamiseks tuli haldusorganil esmalt asjaolude kogumi põhjal kaalutlusõiguse alusel hinnata, kas tegemist on tõsise ohuga avalikule korrale ja julgeolekule ning seejärel erinevate huvide kaalumise tulemusena otsustada elamisloa kehtetuks tunnistamine. Seejuures pidi haldusorgan sisustama mõiste "tõsine oht avalikule korrale ja julgeolekule". VMS § 149 lg 1 p 3 nägi ette, et kaalutlusotsustuse tegemisel tuleb hinnata isikust lähtuvat ohtu, kuid ei sidunud seda selgesõnaliselt süüdimõistmisega kriminaalasjas ega mõistetud karistuse olemusega.
Kriminaalasjas mõistetud lisakaristus (Eesti Vabariigi territooriumilt väljasaatmine koos sissesõidukeeluga) võib iseenesest olla asjakohane argument elamisloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel. Kui jõustunud lahendi kohaselt kriminaalasjas ei kuulu seda karistust ette nägev resolutsioon täitmisele, on kaalumisel lisakaristusest lähtumine asjakohatu.
|
| 3-3-2-2-10
|
Riigikohus |
08.06.2011 |
|
TsMS § 703 lg-st 2 tulenevalt ei ole teistmine võimalik, kui isik oli kohtumenetluses teadlik asjaolust, mille ta esitab teistmise alusena, kuid jättis selle asjaolu kohtumenetluses vastuväites või kaebuses esitamata. Samuti ei ole teistmine võimalik, kui isik kohtumenetluses esitas vastuväites või kaebuses asjaolu, mille ta esitab teistmise alusena, kuid kohus jättis vastuväite või kaebuse rahuldamata. TsMS § 703 lg-st ei saa tuletada nõuet, et TsMS § 702 lg 2 p-s 8 sätestatud alusel on teistmine võimalik vaid siis, kui isik on kohtuasjas, milles Euroopa Inimõiguste Kohus on tuvastanud konventsiooni rikkumise, eelnevalt ammendanud siseriikliku kohtutee. Sellist nõuet pole sätestatud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku teistes sätetes ega halduskohtumenetluse seadustikus.
Teistmist võimaldavaks asjaoluks TsMS § 702 lg 2 p 8 mõttes on Euroopa Inimõiguste kohtu lahend, millega on tuvastatud konventsiooni rikkumine selles kohtuasjas, milles tehtud lahendit soovitakse teista.
|
| 3-3-2-1-10
|
Riigikohus |
22.02.2010 |
|
TsMS § 702 lg-s 3 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu ei ole teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. Kui Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus ei puuduta haldusasjas kohtumäärustega lahendatud küsimusi, siis ei saa see kohtuotsus tulenevalt TsMS § 702 lg-st 3 olla nimetatud asjas tehtud kohtumääruste teistmise aluseks.
|
| 3-3-2-1-08
|
Riigikohus |
29.09.2008 |
|
Vastavalt HKMS § 14 lg 3 p-le 1 on menetlusosaliseks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Juhul kui kolmas isik jäeti menetlusnorme rikkudes kohtumenetlusse kaasamata, on TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt olemas alus lahendi teistmiseks. Hoonele antud ehitusloa tühistamine puudutab selle kinnisasja omanike õigusi, mille oluliseks osaks on vastav hoone, kuivõrd ehitusloa tühistamine võib kaasa tuua hoone lammutamise vastavalt EhS § 40 lg-le 2. Seetõttu tuleb kinnisasja omanikud HKMS § 14 lg 3 p 1 alusel kolmandate isikutena menetlusse kaasata.
Hoonele antud ehitusloa tühistamine puudutab selle kinnisasja omanike õigusi, mille oluliseks osaks on vastav hoone, kuivõrd ehitusloa tühistamine võib kaasa tuua hoone lammutamise vastavalt EhS § 40 lg-le 2. Seetõttu tuleb kinnisasja omanikud HKMS § 14 lg 3 p 1 alusel kolmandate isikutena menetlusse kaasata.
|
| 3-3-2-1-07
|
Riigikohus |
10.03.2008 |
|
TsMS § 702 lg 2 p-s 7 sätestatud teistmisalus on kohaldatav ka halduskohtumenetluses. Millegagi pole võimalik õigustada seda, et eraõiguslikes suhetes saab põhiseadusevastaseks tunnistatud sättele tuginenud kohtuotsust teista, kuid avalik-õiguslikes suhetes on see võimatu. Üheski instantsikohtumenetluses, sh halduskohtumenetluses tehtud Riigikohtu otsus ei saa olla tagatiseks, et kohaldatud seadust peetakse põhiseaduspäraseks ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses.
TsMS § 702 lg 2 p-s 7 sätestatud teistmisalus on kohaldatav nende kohtulahendite suhtes, mis tehti enne selle seadustiku jõustumist, s.o enne 1. jaanuari 2006. Põhiseadusevastaselt kannatanud isikute huvi kaalub üles teiste isikute usalduse kohtuotsuse kehtima jäämise suhtes. Õiguskindlust on määratud kaitsma HKMS § 76 lg-s 2 ja TsMS §-s 704 sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtajad. Õiguskindlust, usalduse kaitset ja proportsionaalsust on võimalik kaaluda haldusasjas teistmisavalduse sisulisel läbivaatamisel, samuti uue haldusakti andmisel, mitte aga selle üle otsustamisel, kas teistmisavalduse esitamine on menetlusõiguslikult lubatav.
Kohtulahendite teistmise võimaluse andmisega halduskohtumenetluses on seadusandja selgelt rõhutanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsustel võib olla tagasiulatuv jõud. TsMS § 702 lg 2 p-s 7 nimetatud teistmise aluse sätestamine ei tähenda kõigi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud kohtuotsuste automaatset tagasiulatuvat toimet. PSJKS § 58 lg 3 võimaldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses teha kohtuotsuse, millel ei ole erga omnes tagasiulatuvat toimet. Samuti ei tähenda TsMS § 702 lg 2 p-s 7 nimetatud teistmise aluse sätestamine seda, et teistmisavalduse rahuldamise korral tuleb teistetavas asjas alati korraldada õigussuhete täielik restitutsioon. Õigusvastase haldusakti tagajärgede kõrvaldamine ei pea ilmtingimata seisnema akti tagasitäitmises. Võimalik on ka kahju hüvitamine.
Olukorras, kus ORAS § 7 lg 3 on kaotanud kehtivuse, kuid seadusandja pole kehtestanud õiguslikku regulatsiooni selle kohta, kuidas toimida Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldustega, samuti regulatsiooni, mis lubaks või välistaks uute avalduste esitamist, tuleb tagada põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tulenev isiku õigus korraldusele ja menetlusele. Avaldusi tuleb hakata menetlema, need tuleb läbi vaadata hoolimata sellest, kas avaldused on varem ORAS § 7 lg 3 alusel jäetud läbi vaatamata või rahuldamata. Läbi tuleb vaadata ka need avaldused, mille suhtes tehtud haldusotsustus on ORAS § 7 lg 3 alusel halduskohtu otsusega tunnistatud seadusevastaseks või tühistatud. Kuna keelunormina sätestatud ORAS § 7 lg 3 on kehtivuse kaotanud, tuleb selle sätte alusel rahuldamata jäetud avalduste menetlemist käsitada mitte haldusmenetluse uuendamisena, vaid seadusega nõutava haldusmenetluse alustamisena. Kui isik, oodates ORAS § 7 lg-s 3 nimetatud riikidevahelist lepingut, pole esitanud avaldust Saksamaale ümberasunule kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes, siis sellise avalduse esitamisel tuleb igal üksikul juhtumil kaaluda, kas avaldus on esitatud mõistliku aja jooksul, s.o uurida, miks 12. oktoobrist 2006 möödunud rohkem kui aasta jooksul pole avaldust esitatud. Samuti tuleb toimida, kui uuesti esitatakse avaldus, mis ORAS § 7 lg 3 alusel tagastati läbivaatamatult.
ORAS § 7 lg 3 koostoimes sama seaduse § 18 lg 1 esimese lausega sätestas keelu ümberasunutele kuulunud vara nii tagastada ja kompenseerida kui ka võõrandada, sh erastada üürnikele. Nimetatud keeldu võib iseloomustada kui moratooriumi, mis ORAS § 7 lg-st 3 tulenevalt pidi kehtima kuni selles sättes nimetatud lepingu jõustumiseni või tulenevalt õiguse üldisest loogikast ajani, mil kehtivuse kaotab ORAS § 7 lg 3 või § 18 lg 1 esimene lause. Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a, 12. aprilli 2006. a ja 6. detsembri 2006. a otsustest nende koosmõjus tuleneb, et keeld tagastada, kompenseerida või erastada Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kehtis kuni 12. oktoobrini 2006, mil jõustus Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. a otsuse resolutsiooni punkt 2.
|
| 3-3-2-3-07
|
Riigikohus |
18.12.2007 |
|
Juhul, kui menetlusosaline jäeti menetlusnorme rikkudes kohtumenetlusse kaasamata, on TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi olemas alus lahendi teistmiseks. Menetlusosaliseks on ka kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema õiguste ja vabaduste üle. Võimalus vaidlustada kohtulahendi alusel antavavaid haldusakte ei mõjuta isiku õigust esitada teistmisavaldus, kui alus selleks on olemas. Lisaks on uue vaidluse vältimiseks otstarbekam probleemi lahendamine käimasolevas menetluses.
|
| 3-3-2-2-07
|
Riigikohus |
14.06.2007 |
|
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. jaanuari 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-14-06 ei saa tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p-st 7 olla teistmise aluseks. Nimetatud otsusega rahuldati Vabariigi Presidendi taotlus ja tunnistati "Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadus" põhiseadusega vastuolus olevaks. Teistetav ringkonnakohtu otsus ei tuginenud ega saanudki tugineda Vabariigi Presidendi poolt 2006. aastal välja kuulutamata jäetud seadusele. Samuti ei saa teistmise aluseks olla ka Riigikohtu üldkogu 6. detsembri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-63-05, kuna selle otsuse põhjendavas osas (punkt 4) konstateeriti, et ORAS § 7 lg 3 on tulenevalt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. a osaotsusest asjas nr 3-3-1-63-05 kaotanud kehtivuse alates 12. oktoobrist 2006.
Halduskohtumenetlusele laieneb TsMS § 704 lg 1 esimeses lauses sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtaeg. Teistmisavalduse saab esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest, kuid mitte enne lahendi jõustumist.
Halduskohtumenetlusele laieneb TsMS § 704 lg 1 esimeses lauses sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtaeg. Teistmisavalduse saab esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest, kuid mitte enne lahendi jõustumist.
|
| 3-3-2-1-01
|
Riigikohus |
23.04.2001 |
|
Kui avaldamata üldakt on vaidluse lahendamisel otsustava tähendusega, siis tuleb sellise avaldamata akti ilmsikstulek lugeda teistmise aluseks. Isik peab saama kohtule esitada oma väited, tuginedes asjassepuutuvale üldaktile, millest ta polnud teadlik seetõttu, et akt polnud avaldatud ja selle olemasolu vaidluse ajal ei olnud teada. Vastasel korral poleks reaalselt tagatud Põhiseaduse §-s 15 lg 1 sätestatud kaebeõigus.
|
| III-3/2-1/95
|
Riigikohus |
26.05.1995 |
|
Teistmise üldaluseid tuleb lugeda Eesti kohtumenetluse üldisteks põhimõteteks ja neid tuleb rakendada ka Haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel tehtud kohtuotsuste suhtes hoolimata sellest, et see seadustik teistmist ette ei näe.
Kohtu järeldused, mis ei põhine asjaolude põhjalikul kontrollimisel, ei saa olla kohtuotsuse teistmise aluseks juba seepärast, et HKS § 59 lg. 1 p. 1 seostab teistmise uute asjaolude ilmnemisega, mitte aga kohtu poolt tõendite kogumisel tehtud võimalike vigadega.
Tõendid, mis on esimese astme kohtutoimikus, pole uued asjaolud ega saa seetõttu olla kohtuotsuse teistmise aluseks Tõendite hindamisel kohtu poolt väidetavalt tehtud vead ei saa olla kohtuotsuse teistmise aluseks HKS § 59 lg. 1 p. 1 järgi. HKS §-s 65 sätestatud tingimustel võivad need vead olla kohtuotsuse läbivaatamise aluseks kohtuvigade parandamise korras.
Faktilistele asjaoludele antud õiguslik hinnang, mis pole kooskõlas seadusega, ei saa olla kohtuotsuse teistmise aluseks, sest HKS § 59 lg. 1 p. 1 kohaselt saab jõustunud kohtuotsust teistmise korras läbi vaadata ainult samas sättes loetletud uute asjaolude ilmnemisel.
|
Facebook
X.com