/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 46| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-60-16 PDF Riigikohus 14.12.2016
Kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3). Kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla isikule selge (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-18-16). Sellest, et isik on halduskohtule esitatud kaebuses märkinud kohtusse pöördumise aluseks VangS § 1^1 lg 8 ning RVastS § 18 lg 1, ei saa järeldada, et ta oli endale sisuliselt teadvustanud RVastS § 18 lg‑s 2 sätestatud kaebetähtaja regulatsiooni ning et ta lähtus sellest ka enne kaebetähtaja möödumist. (p 11-12)
3-3-1-64-16 PDF Riigikohus 07.12.2016
RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (vt RKHK määrused asjades nr 3-3-1-18-16 ja 3-3-1-86-12). (p 13)
Kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3). Vanglalt kahjunõudele vastust oodates võis kinnipeetav ületada kaebetähtaega mõjuval põhjusel, sest kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla talle selge (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-18-16). Alus kaebetähtaja ennistamiseks on olemas ka juhul, kui isikul oli haldusmenetluses advokaadist esindaja. Vastuoluline õiguslik regulatsioon võis olla ebaselge nii isikule kui ka tema esindajale. (p 14-15)
3-3-1-46-16 PDF Riigikohus 17.11.2016
Hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja regulatsioon kohtueelse menetluse läbimisel ei ole selge. HKMS § 47 lg-te 2 ja 3 tõttu võib isikul tekkida mulje, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema kahju hüvitamise taotluse kohta otsuse saamisest ning vastustaja jätkuva viivituse korral on tal kaebuse esitamiseks üks aasta taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates (vt ka RKHK määrused asjades 3-3-1-18-16 ja 3-3-1-39-16). (p 12)
3-3-1-39-16 PDF Riigikohus 22.09.2016
RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (vt RKHK määrused asjades nr 3-3-1-18-16 ja nr 3-3-1-86-12). (p 13)
Kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3). Vanglalt kahjunõudele vastust oodates võis kinnipeetav ületada kaebetähtaega mõjuval põhjusel, sest kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla talle selge (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-18-16). (p 14-15)
3-3-1-40-16 PDF Riigikohus 07.09.2016
RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (vt RKHK määrused asjades nr 3-3-1-18-16 ja nr 3-3-1-86-12). (p 13)
Kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3). Vanglalt kahjunõudele vastust oodates võis kinnipeetav ületada kaebetähtaega mõjuval põhjusel, sest kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla talle selge (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-18-16). (p 14-15)
3-3-1-47-16 PDF Riigikohus 07.09.2016
RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (vt RKHK määrused asjades nr 3-3-1-18-16 ja nr 3-3-1-86-12). (p 13)
Kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3). Vanglalt kahjunõudele vastust oodates võis kinnipeetav ületada kaebetähtaega mõjuval põhjusel, sest kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla talle selge (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-18-16). (p 14-15)
3-3-4-2-16 PDF Riigikohus 21.06.2016
Kaebetähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel on võimalik lähtuda sellest, et maksunõuete tunnustamise vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ei pruukinud enne RKÜK otsust asjas nr 3-2-1-82-14 olla menetlusosalistele selged. Üldkogu ei selgitanud, mis saab üldkogu otsuse tegemise ajal maakohtu menetluses olevatest maksuhalduri nõuetest. (p 13)
3-3-1-18-16 PDF Riigikohus 11.05.2016
Riigi vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamisel kohaldub RvastS § 18 lg-s 2 ette nähtud kohtusse pöördumise tähtaeg, mitte HKMS § 47 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tähtaeg. (p 11) Õigeks ei saa pidada tõlgendust, mille kohaselt hakkab RVastS § 18 lg 2 järgi 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg uuesti kulgema ajast, mil haldusorgan tegi isiku taotluse kohta keelduva otsuse. Seadusandja tahtega ei saa olla kooskõlas ühes ja samas nõudes kahe erineva kaebetähtaja kulgema hakkamine. (p 12)
Olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla isikule selge ja ta võis haldusorgani vastust oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt RKHK 16. jaanuari 2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). (p 13)
3-3-1-2-15 PDF Riigikohus 21.04.2015
Hüvitamisnõuetel, mis võivad tuleneda maa erastamata jätmisest, puudus seos tsiviilvaidlusega, mistõttu hakkas nõuete esitamise tähtaeg kulgema ajast, mil määruskaebuse esitaja sai teada tekitatud kahju pöördumatusest ehk haldusakti kättesaamisest. Määruskaebuse esitaja kui õigusteadmisteta ja professionaalse õigusnõustajata isik lootis vastuhagiga kõrvaldada talle maa erastamata jätmisega tekitatud kahju. Riigikohtu hinnangul on kaebetähtaja möödalaskmine selle eksimusega vabandatav. (p 26)
Isegi kui käsitada vastust, milles puudub vaidlustamisviide, vaideotsusena, ei saa see puudus olla iseenesest kaebetähtaja ennistamise põhjuseks. HMS § 57 lg 3 järgi võib vaidlustamisviite puudumist pidada vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Praegusel juhul oli selge vaidlustamisviide korralduses ja määruskaebuse esitaja, olles küll selle korralduse kätte saanud hilinemisega, pidi mõistma, et kuna korralduse vaidlustamiseks on antud tähtaeg, siis ei ole seda võimalik tähtajatult vaidlustada. (p 20) Pelgast kahtlusest, et linnavalitsuses töötav OÜ osanik ja juhatuse liige võis mõjutada maa erastamise otsustamist ning tegemist on korruptsiooniohtliku olukorraga, ei piisa OÜ usalduse kaitse kahtluse alla seadmiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks. (p 23) Eksiarvamusega ei saa õigustada õiguskindluse huvides kehtestatud kaebetähtaja rohkem kui kolmeaastast ületamist. Kui määruskaebuse esitaja oleks mõistliku aja jooksul kaebuse esitamise korra ise või professionaalse abiga välja selgitanud, võinuksid esineda kaebetähtaja ennistamise alused. (p 24) Hüvitamisnõuetel, mis võivad tuleneda maa erastamata jätmisest, puudus seos tsiviilvaidlusega, mistõttu hakkas nõuete esitamise tähtaeg kulgema ajast, mil määruskaebuse esitaja sai teada tekitatud kahju pöördumatusest ehk haldusakti kättesaamisest. Määruskaebuse esitaja kui õigusteadmisteta ja professionaalse õigusnõustajata isik lootis vastuhagiga kõrvaldada talle maa erastamata jätmisega tekitatud kahju. Riigikohtu hinnangul on kaebetähtaja möödalaskmine selle eksimusega vabandatav. (p 26)
3-3-1-30-13 PDF Riigikohus 21.06.2013
HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Praegusel juhul sisaldub kaebus kaebetähtaja jooksul esitatud riigi õigusabi taotluses, milles on selgelt väljendatud kaebaja tahe kaebus esitada, haldusaktid, mida soovitakse vaidlustada ning tühistamisnõude üldsõnaline põhjendus. Kui sääraseid andmeid sisaldav dokument oleks peal¬kirjastatud kaebusena, peaks kohus lugema selle tähtaegseks ja andma vajadusel võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Praeguses olukorras ei saa olla määravat tähtsust avalduse pealkirjal. Eeltoodu ei tähenda, et kohtud peavad riigi õigusabi taotlust kaebuse koostamiseks alati kaebusena käsitama.
HKMS § 71 lgs 1 sätestatust tulenevalt ennistab kohus menetlusosalise avalduse aluse möödalastud menetlustähtaja, kui tähtaega ei järgitud mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada. Riigi õigusabi taotluse esitamine ei saa iseenesest olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks, sest see ei takista samal ajal kaebuse esitamist. Küll võib aga olla mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt ka määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
3-3-1-3-13 PDF Riigikohus 18.04.2013
Võimalikuks tähtaja ennistamise aluseks on peetud selgitamiskohustuse rikkumist kohtu poolt (vt nt lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-14-02 (p d 25–26), 3-3-1-77-09 (p 12), 3-3-1-30-09 (p 21) ja 3-3-1-5-10 (p 15)) ning rõhutatud selgitamiskohustuse täitmise olulisust juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-87-06 (p 12) ja 3-3-1-87-11 (p 14)). Õigusteadmistega esindaja olemasolu ei välista küll kohtu selgitamiskohustust, kuid sellisel juhul on selgitamiskohustuse täitmata jätmisel väiksem kaal viivituse ebamõistlikkuse üle otsustamisel. Kuna kaebajatel oli kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, siis ei saa pidada mõistlikuks, et kasutuslubadest teadasaamisest tühistamisnõude esitamiseni viivitati üle pooleteise aasta. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (HKMS v.r § 12 lg 3). Kui kohus on HKMS v.r § 9 lg 9 alusel leidnud, et kaebaja viivitas kaebuse esitamisega ebamõistlikult, ei saa kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel lugeda kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid mõjuvaks.
Kohtupraktikas on leitud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud teda puudutava haldusakti olemasolu, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma vajalikke samme akti saamiseks. Seejuures tuleb eristada kõigepealt isikul kuluvat aega pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks, millele järgneb haldusorgani poolt haldusakti esitamise aeg, ning pärast seda tuleb isikul pöörduda kohtusse. Ajavahemik pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks ei või olla pikem kui 30 päeva, nagu on HKMS v.r § 9 lg te 1–2 järgi tavapärane kaebetähtaeg (vt lahendeid kohtu¬asjades nr 3-3-1-23-07 (p 10) ja 3-3-1-82-07 (p 15)). Selle hindamiseks, kas tühistamisnõudega on ebamõistlikult viivitatud, arvestab kohus nii möödunud aega, kui ka seda, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Kui haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks on mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne. Võimalikuks tähtaja ennistamise aluseks on peetud selgitamiskohustuse rikkumist kohtu poolt (vt nt lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-14-02 (p d 25–26), 3-3-1-77-09 (p 12), 3-3-1-30-09 (p 21) ja 3-3-1-5-10 (p 15)) ning rõhutatud selgitamiskohustuse täitmise olulisust juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-87-06 (p 12) ja 3-3-1-87-11 (p 14)). Õigusteadmistega esindaja olemasolu ei välista küll kohtu selgitamiskohustust, kuid sellisel juhul on selgitamiskohustuse täitmata jätmisel väiksem kaal viivituse ebamõistlikkuse üle otsustamisel. Kuna kaebajatel oli kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, siis ei saa pidada mõistlikuks, et kasutuslubadest teadasaamisest tühistamisnõude esitamiseni viivitati üle pooleteise aasta.
3-3-1-69-12 PDF Riigikohus 28.12.2012
Teade detailplaneeringu kehtestamisest tuli avaldada vallalehes, kui see ilmub vähemalt üks kord kuus, teiseks kohaliku omavalitsuse määratud ja regulaarselt ilmuvas maakonnalehes või üleriigilise levikuga päevalehes ja kolmandaks kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebilehel. Kui vallaleht avaldamiskohana polnud nõuetekohane, tuleb kaebetähtaja arvutamine siduda teate avaldamisega maakonnalehes või päevalehes ja veebilehel. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada, et planeerimismenetluse pikaaegsel kestmisel paratamatult planeeringust huvitatud isikute tähelepanu ja teabe hankimise aktiivsus vähenevad (vt ka otsus asjas nr 3-3-1-47-05, p 14). Detailplaneeringu kehtestamise otsus võeti vastu 30. juunil 2011, millest arvates ühe kuu jooksul tuli teade avaldada. Valla veebilehel avaldati teade 4. juulil ja Eesti Päevalehes 9. juulil, seega mõlemad tähtaegselt. Vallalehes avaldati teade augustikuu numbris, mille kaebaja sai 4. augustil, s.o pärast ühekuulise tähtaja möödumist. Kuna vallavolikogu kasutas planeerimismenetlust puudutavate teadete edastamiseks korduvalt vallalehte, siis on mõistlik eeldada, et leides vallalehest teate detailplaneeringu kehtestamisest, tutvus huvitatud isik seejärel nii planeeringu kehtestamise otsuse kui ka detailplaneeringuga. Oluline on ka asjaolu, et vaidlustatud otsuse punktis 2 on eksitavalt märgitud avaldamiskohana võrdväärsetena kõrvuti Eesti Päevalehe ja valla veebilehega ka vallaleht. Seega võis kaebaja ekslikult arvata, et kui planeeringu kehtestamise otsus avaldatakse vallalehes, siis hakkab kaebetähtaeg kulgema vallalehes avaldamise hetkest.
Teade detailplaneeringu kehtestamisest tuli avaldada vallalehes, kui see ilmub vähemalt üks kord kuus, teiseks kohaliku omavalitsuse määratud ja regulaarselt ilmuvas maakonnalehes või üleriigilise levikuga päevalehes ja kolmandaks kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebilehel. Detailplaneeringu kehtestamise otsus võeti vastu 30. juunil 2011, millest arvates ühe kuu jooksul tuli teade avaldada. Valla veebilehel avaldati teade 4. juulil ja Eesti Päevalehes 9. juulil, seega mõlemad tähtaegselt. Vallalehes avaldati teade augustikuu numbris, mille kaebaja sai 4. augustil, s.o pärast ühekuulise tähtaja möödumist. Kuna vallavolikogu kasutas planeerimismenetlust puudutavate teadete edastamiseks korduvalt vallalehte, siis on mõistlik eeldada, et leides vallalehest teate detailplaneeringu kehtestamisest, tutvus huvitatud isik seejärel nii planeeringu kehtestamise otsuse kui ka detailplaneeringuga. Oluline on ka asjaolu, et vaidlustatud otsuse punktis 2 on eksitavalt märgitud avaldamiskohana võrdväärsetena kõrvuti Eesti Päevalehe ja valla veebilehega ka vallaleht. Seega võis kaebaja ekslikult arvata, et kui planeeringu kehtestamise otsus avaldatakse vallalehes, siis hakkab kaebetähtaeg kulgema vallalehes avaldamise hetkest.
3-3-1-59-12 PDF Riigikohus 12.12.2012
HKMS § 9 lg 4 (31. detsembrini 2011 kehtinud redaktsioon) ja RVastS § 17 lg 3 sätestasid, et taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks tuleb esitada kolme aasta jooksul kahjust teadasaamisest või 10 aasta jooksul kahju tekitamisest. Ka Euroopa Kohtu praktikas ei ole kolmeaastast tähtaega kahju hüvitamiseks nõude esitamiseks peetud ebamõistlikuks. Aastatel 2004-2005 määras raudtee infrastruktuuri kasutustasu infrastruktuuri omanik mitte sõltumatu regulaator. Kaebaja oli sellest rikkumisest teadlik juba 2004. a, kuna leidis kirjas ministeeriumile, et kasutustasu on liiga kõrge ning selline olukord on tekkinud seoses puuduliku õigusloomega. Vastavalt kaebaja ja infrastruktuuri omaniku vahelisele lepingule kohustus kaebaja tasuma lepingust tulenevad tasud arve alusel. Seega tekkis kaebajal tasu maksmise kohustus arve saamisel, mitte kohustusest vabanemiseks algatatud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumisel. Vaidlusalust kahjunõuet arvestades pidi kaebaja juba infrastruktuuri omanikult esimese kasutustasu arve saamisel mõistma, et talle on Eesti Vabariigi poolt direktiivi ülevõtmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Koos kahju hüvitamise nõudega hakkab kaebetähtaeg kulgema ka edaspidi tekkida võiva ettenähtava kahju osas. Selline seisukoht on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. 2011. aastal oli hüvitamise nõude esita¬mise tähtaeg möödunud.
Riigikohtu praktikas on peetud võimalikuks esmaste õiguskaitsevahenditena käsitada lisaks vaidele või halduskohtusse pöördumisele ka muid õiguskaitsevahendeid (vt nt otsus haldusasjas nr 3-3-1-33-04, p 15), kuid sellised õiguskaitsevahendid peavad olema suunatud avaliku võimu kahju põhjustava tegevuse takistamisele. Praegusel juhul ei saa tsiviilasjas esitatud hagi käsitada esmase õiguskaitsevahendina riigivastutuse seaduse mõttes. Tsiviilasjas vaidlesid kaks eraõiguslikku isikut ning hagi ei olnud suunatud riigi tegevuse mõjutamisele.
Kohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Praegusel juhul ei nähtu kaebusest ega kaebaja hilisematest avaldustest mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks. Kaebajal tekkis kohustus maksta infrastruktuuri kasutustasu tulenevalt lepingust ning see kohustus tekkis sõltumata sellest vabanemiseks algatatud kohtumenetlusest. Advokaadi õigusabi kasutava äriühingu ekslikku arusaama õigusest ning kahju tekkimise ajast ei saa pidada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.
3-3-1-30-11 PDF Riigikohus 13.06.2011
3-3-1-32-11 PDF Riigikohus 23.05.2011
3-3-1-18-11 PDF Riigikohus 18.04.2011
TsMS § 422 lg 1 on analoogia korras kohaldatav halduskohtumenetluses tähtaja ennistamise otsustamisel. Haigus võib olla mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ka juhul, kui isik on kaebetähtaja jooksul suutnud koostada kaebuse teksti või korraldada selle koostamise. Kui kohus pidas esitatud arstitõendit puudulikuks, siis oleks ta pidanud ise koguma haiguse kohta tõendeid või tegema kaebajale ettepaneku nende esitamiseks.
Kui kohus pidas esitatud arstitõendit puudulikuks, siis oleks ta pidanud ise koguma haiguse kohta tõendeid või tegema kaebajale ettepaneku nende esitamiseks.
TsMS § 422 lg 1 on analoogia korras kohaldatav halduskohtumenetluses tähtaja ennistamise otsustamisel. Haigus võib olla mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ka juhul, kui isik on kaebetähtaja jooksul suutnud koostada kaebuse teksti või korraldada selle koostamise.
3-3-1-65-09 PDF Riigikohus 13.10.2009
MKS
Riigikohus on 3. märtsi 2004. a määruse asjas nr 3-3-1-10-04 p-s 14 selgitanud: "Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani." Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt ka Riigikohtu 19.12.2007 määrust haldusasjas nr 3-3-1-75-07). Kui maksumaksja, olles teadlik tema suhtes toimuvast maksumenetlusest, oleks soovinud ajutiselt saada maksuhalduri dokumente kätte mõnel teisel aadressil, siis oleks ta pidanud esitama maksuhaldurile vastava taotluse.
Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus.
3-3-1-50-09 PDF Riigikohus 12.10.2009
Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei muuda haldusakti kehtetuks - täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt. Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine (HMS § 60 lg 1, § 61 lg 2).
Haldusmenetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus on haldusakt. Kuivõrd haldusmenetluse uuendamise taotluse eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine, on haldusmenetluse uuendamise taotluse näol tegemist haldusakti andmise taotlusega.
HKMS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustuse rikkumine kohtu poolt võib kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks.
Uurimisprintsiibist tulenev selgitamiskohustus hõlmab ka kohtu kohustust nõustada kaebajat asjakohase taotluse valikul. HKMS § 11 lg 1 p 3 näeb ette halduskohtu kohustuse kontrollida enne kaebuse menetlusse võtmist, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused ning teha vajaduse korral kaebuse esitajale ettepanek kaebust muuta. Riigikohus leidis 03.04.2007 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-6-05 p-s 17, et halduskohtunik võib nii eelmenetluse jooksul kui ka kohtuistungil enne kohtuvaidlusi selgitada kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum, ning võimaldama kaebajal taotlust muuta.
3-3-1-17-09 PDF Riigikohus 07.04.2009
3-3-1-75-08 PDF Riigikohus 16.01.2009
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi menetlusosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Selguse huvides tuleks lahendite puhul, kus kaebetähtaeg sõltub asja avalikult teatavakstegemisest, otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpp kindla kuupäevana. Sellisel juhul väheneksid vääritimõistmised, millal lõpeb apellatsioonitähtaeg.
HKMS § 28 lg 1 kohaselt teatab kohus kohtuistungi lõpetamisel otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise aja ja koha. Kohtuotsuse teatavakstegemise aja avaldamise eesmärk on tagada halduskohtumenetluses õiguskindlus ja menetlusosaliste võrdne kohtlemine. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on kõigi menetlusosaliste jaoks ühtne ja see hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Selguse huvides tuleks lahendite puhul, kus kaebetähtaeg sõltub asja avalikult teatavakstegemisest, otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpp kindla kuupäevana. Sellisel juhul väheneksid vääritimõistmised, millal lõpeb apellatsioonitähtaeg.
Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, tuleb vastavalt HKMS § 32 lg-le 31 koos apellatsioonkaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas ennistada tähtaeg või mitte. Tähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist.
Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist.

Kokku: 46| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json