Kohtulahendite liigitus

Kokku: 23| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-3-1-60-16 PDF Riigikohus 14.12.2016
Kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3). Kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla isikule selge (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-18-16). Sellest, et isik on halduskohtule esitatud kaebuses märkinud kohtusse pöördumise aluseks VangS § 1^1 lg 8 ning RVastS § 18 lg 1, ei saa järeldada, et ta oli endale sisuliselt teadvustanud RVastS § 18 lg‑s 2 sätestatud kaebetähtaja regulatsiooni ning et ta lähtus sellest ka enne kaebetähtaja möödumist. (p 11-12)
3-3-1-64-16 PDF Riigikohus 07.12.2016
Kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3). Vanglalt kahjunõudele vastust oodates võis kinnipeetav ületada kaebetähtaega mõjuval põhjusel, sest kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla talle selge (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-18-16). Alus kaebetähtaja ennistamiseks on olemas ka juhul, kui isikul oli haldusmenetluses advokaadist esindaja. Vastuoluline õiguslik regulatsioon võis olla ebaselge nii isikule kui ka tema esindajale. (p 14-15)
3-3-1-46-16 PDF Riigikohus 17.11.2016
Hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja regulatsioon kohtueelse menetluse läbimisel ei ole selge. HKMS § 47 lg-te 2 ja 3 tõttu võib isikul tekkida mulje, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema kahju hüvitamise taotluse kohta otsuse saamisest ning vastustaja jätkuva viivituse korral on tal kaebuse esitamiseks üks aasta taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates (vt ka RKHK määrused asjades 3-3-1-18-16 ja 3-3-1-39-16). (p 12)
3-3-1-39-16 PDF Riigikohus 22.09.2016
Kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3). Vanglalt kahjunõudele vastust oodates võis kinnipeetav ületada kaebetähtaega mõjuval põhjusel, sest kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla talle selge (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-18-16). (p 14-15)
3-3-1-40-16 PDF Riigikohus 07.09.2016
Kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3). Vanglalt kahjunõudele vastust oodates võis kinnipeetav ületada kaebetähtaega mõjuval põhjusel, sest kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla talle selge (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-18-16). (p 14-15)
3-3-1-47-16 PDF Riigikohus 07.09.2016
Kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3). Vanglalt kahjunõudele vastust oodates võis kinnipeetav ületada kaebetähtaega mõjuval põhjusel, sest kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla talle selge (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-18-16). (p 14-15)
3-3-1-18-16 PDF Riigikohus 11.05.2016
Olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla isikule selge ja ta võis haldusorgani vastust oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt RKHK 16. jaanuari 2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). (p 13)
3-3-1-30-13 PDF Riigikohus 21.06.2013
HKMS § 71 lgs 1 sätestatust tulenevalt ennistab kohus menetlusosalise avalduse aluse möödalastud menetlustähtaja, kui tähtaega ei järgitud mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada. Riigi õigusabi taotluse esitamine ei saa iseenesest olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks, sest see ei takista samal ajal kaebuse esitamist. Küll võib aga olla mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt ka määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
3-3-1-59-12 PDF Riigikohus 12.12.2012
Kohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Praegusel juhul ei nähtu kaebusest ega kaebaja hilisematest avaldustest mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks. Kaebajal tekkis kohustus maksta infrastruktuuri kasutustasu tulenevalt lepingust ning see kohustus tekkis sõltumata sellest vabanemiseks algatatud kohtumenetlusest. Advokaadi õigusabi kasutava äriühingu ekslikku arusaama õigusest ning kahju tekkimise ajast ei saa pidada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.
3-3-1-30-11 PDF Riigikohus 13.06.2011
3-3-1-18-11 PDF Riigikohus 18.04.2011
TsMS § 422 lg 1 on analoogia korras kohaldatav halduskohtumenetluses tähtaja ennistamise otsustamisel. Haigus võib olla mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ka juhul, kui isik on kaebetähtaja jooksul suutnud koostada kaebuse teksti või korraldada selle koostamise.
3-3-1-65-09 PDF Riigikohus 13.10.2009
MKS
Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus.
3-3-1-75-08 PDF Riigikohus 16.01.2009
Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist.
3-3-1-31-06 PDF Riigikohus 20.04.2006
Isikule ei pruugi olla alati selgelt mõistetav, kas haldusorgani tsiviilõiguslikku tahteavaldust sisaldava haldusakti vaidlustamiseks tuleb pöörduda üld- või halduskohtusse. Lisaks on tsiviilõiguslikku tahteavaldust sisaldavates haldusaktides halduskohtule osundav vaidlustamisviide, mida võib pidada eksitavaks isiku suhtes, kes soovib vaidlustada haldusaktis sisalduvat tsiviilõiguslikku tahteavaldust. Seetõttu võib sellise haldusakti peale ekslik halduskohtusse pöördumine anda aluse taotleda menetlustähtaegade ennistamist üldkohtus.
3-3-1-16-06 PDF Riigikohus 20.03.2006
Kui vaideotsuses puudub vaidlustamisviide, võib seda HMS § 57 lg 3 kohaselt pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Kui vaidlustamisviite olemasolul oleks õigusi rikkuvat haldusakti tõenäoliselt vaidlustatud õigeaegselt, tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.
3-3-1-28-05 PDF Riigikohus 09.05.2005
HMS
Vaidluse tekkimisel selle üle, kas haldusakti adressaat on koormava haldusakti kätte saanud, on tõendamiskohustus haldusorganil. Kui haldusorgan ei ole vaidlustatud haldusakti adressaadile saatnud seaduse nõuete kohaselt tähtkirjaga, siis üksnes postikulude registreerimise kanne ja postikulude tasu ei tõenda selle haldusakti kättesaamist. Haldusorgani eksitav käitumine haldusakti kättetoimetamisel kujutab endast tähtaja ennistamise mõjuvat põhjust.
3-3-1-59-04 PDF Riigikohus 16.11.2004
Kohus eksitas kaebuse esitajat pidades kaebuse täiendust ebaotstarbekaks ning tagastades selle ettepanekuga esitada eraldi kaebus. Kohtu eksitav tegevus on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
3-3-1-56-02 PDF Riigikohus 08.10.2002
Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, vaid peab need välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses. Kui haldusaktist mittearusaamine on tingitud haldusorgani menetlusveast, mitte kaebaja hooletusest, on võimalik lugeda mittearusaamine tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.Kui haldusakti mõjud ei olnud ega saanudki olla ette nähtavad, kuid alles hiljem selgub, et need mõjud kahjustavad isiku õigusi, ei ole õige ennistada kaebetähtaega, sest halduskohus kontrollib haldusakti andmise õiguspärasust akti andmise hetkel.
3-3-1-57-02 PDF Riigikohus 01.10.2002
Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Samas võib haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Kogenematu inimese huvi saada õiguskaitset vaatamata vabandatavale eksimusele tuleb tähtaja ennistamise otsustamisel kaaluda kolmanda isiku huviga, et tema suhtes kord tehtud otsus jääks kehtima, samuti avaliku huviga. Kolmas isik ei tohi kanda ülemääraseid kahjulikke tagajärgi seoses kaebuse esitaja kogenematusega. Kolmanda isiku huvi ja avalik huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud.
3-3-1-38-01 PDF Riigikohus 19.06.2001
Seadusandja on HKMS §-s 9 lg. 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. Kui haldusakti adressaat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma õiguste rikkumises selgusele ei jõua ning akti ei vaidlusta, on haldusakti hilisem vaidlustamine võimalik ainult siis, kui kohus kaebaja taotlusel ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja. Määratlemata mõiste "tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused" sisusta-misel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.

Kokku: 23| Näitan: 1 - 20