/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-15-4239/55 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 28.02.2018
Vt ka Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16. VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 ja p-s 8 sätestatud teo õigusvastasuse alused on alternatiivsed. (p 17)
Vt ka Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16. Olukorras, kus kaebajale ei olnud haldusakti kätte toimetatud, vaid kaebetähtaeg loeti möödunuks HKMS § 46 lg 7 alusel, ei saa üksnes kaebuse hilinenult esitamist kvalifitseerida kohtu eksitamiseks. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st otsustab halduskohus kaalutlusõiguse alusel, kas kaebaja on kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kaebuse esitajale ei saa seetõttu üldjuhul ette heita seda, et ta leiab, et tema viivitus ei ole ebamõistlik. (p 15) Tulenevalt põhiseaduse § 15 lg-st 1 peab halduskohtusse olema võimalik pöörduda ka siis, kus kaebetähtaja möödalaskmine on vaieldav. Kahju hüvitamise kohustuse võimalus ei tohi isikut oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumisel ülemäära heidutada, ka olukorras, kus haldusakti talle ei ole kätte toimetatud, kuid ta on sellest siiski teada saanud.(p 15) Kui halduskohus ei ole võtnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel lõplikku seisukohta, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid ei ole samas pidanud kaebust esitatuks ka ilmselgelt hilinenult, siis seda ei saa pidada olukorraks, kus halduskohus oli esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal eksimuses kaebuse tähtaegsuse osas. (p 16)
Vt ka Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16. Halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamisega tekkinud kahju hüvitamiseks peab mh olema tuvastatud, et isik tegutses HKMS § 28 lg-te 1 ja 2 vastaselt ja viis kohtu tahtlikult eksitusse, kuid seda mitte pelgalt faktiväite esitamisega, mida kaebajal ei õnnestu tõendada. (p 14) Kui halduskohus ei ole võtnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel lõplikku seisukohta, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid ei ole samas pidanud kaebust esitatuks ka ilmselgelt hilinenult, siis seda ei saa pidada olukorraks, kus halduskohus oli esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal eksimuses kaebuse tähtaegsuse osas. (p 16)
Vt ka Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16. Halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamisega tekkinud kahju hüvitamiseks peab mh olema tuvastatud, et isik tegutses HKMS § 28 lg-te 1 ja 2 vastaselt ja viis kohtu tahtlikult eksitusse, kuid seda mitte pelgalt faktiväite esitamisega, mida kaebajal ei õnnestu tõendada. (p 14) Kui halduskohus ei ole võtnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel lõplikku seisukohta, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid ei ole samas pidanud kaebust esitatuks ka ilmselgelt hilinenult, siis seda ei saa pidada olukorraks, kus halduskohus oli esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal eksimuses kaebuse tähtaegsuse osas. (p 16)
Vt ka Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16.
Vt ka Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16. Tulenevalt põhiseaduse § 15 lg-st 1 peab halduskohtusse olema võimalik pöörduda ka siis, kus kaebetähtaja möödalaskmine on vaieldav. Kahju hüvitamise kohustuse võimalus ei tohi isikut oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumisel ülemäära heidutada, ka olukorras, kus haldusakti talle ei ole kätte toimetatud, kuid ta on sellest siiski teada saanud.(p 15)
Vt ka Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16.
Vt ka Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16. Halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamisega tekkinud kahju hüvitamiseks peab mh olema tuvastatud, et isik tegutses HKMS § 28 lg-te 1 ja 2 vastaselt ja viis kohtu tahtlikult eksitusse, kuid seda mitte pelgalt faktiväite esitamisega, mida kaebajal ei õnnestu tõendada. (p 14) Kui halduskohus ei ole võtnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel lõplikku seisukohta, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid ei ole samas pidanud kaebust esitatuks ka ilmselgelt hilinenult, siis seda ei saa pidada olukorraks, kus halduskohus oli esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal eksimuses kaebuse tähtaegsuse osas. (p 16)
3-2-1-132-16 PDF Riigikohus 12.12.2016
Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (RKTKo nr 3-2-1-101-16, p 15; RKTKo nr 3-2-1-38-16, p 11; RKTKo nr 3-2-1-45-16, p 14). (p 14) Isiku käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et isikule saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et isikul oli algusest peale tahe teist isikut kahjustada (RKTKo nr 3-2-1-62-13, p 17; RKTKo nr 3-2-1-18-15, p 10). Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui isik mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua teisele isikule kaasa kahju (RKTKo nr 3-2-1-18-15, p 10; RKTKo nr 3-2-1-101-16, p 16). (p 16) Hea usu põhimõte ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenorm. Siiski võib HKMS § 28 lg-te 1 ja 2 vastane kohtu tahtlik eksitusse viimine olla kvalifitseeritav seadusest tuleneva kohustuse rikkumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) või heade kommete vastase tahtliku käitumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 8). See võib seisneda nt tunnistaja valeütlusele kallutamises, dokumendi võltsimises, tõendi kunstlikus loomises, mitte aga pelgalt faktiväite esitamises, mida kaebajal ei õnnestu tõendada. (p 17)
Kui isikul tekib kahju selle tõttu, et ta asub realiseerima haldusaktist tulenevat õigust olukorras, kus haldusakti ei ole asjaosalistele teatavaks tehtud, võtab ta riski, et haldusakt võidakse kohtus vaidlustada ja et tema õiguste teostamine võidakse esialgse õiguskaitse korras peatada. Sõltuvalt asjaoludest võib niisugusel juhul olla tegemist asjaoluga, mis annab aluse vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi. (p 18)
Esialgse õiguskaitse määruse täitmist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et halduskohus jätab lõpuks kaebuse kaebetähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata. Juhul, kui esialgse õiguskaitse määruse täitmine oli õiguspärane, ei ole kahju hüvitamine absoluutselt välistatud. TsMS § 391 sätestab hagi tagamist taotlenud poolele kohustuse hüvitada hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju. HKMS § 254 lg 3 teeb sellest erisuse, mistõttu ei saa öelda, et halduskohtumenetluses oleks nõude tagamisel kahju hüvitatav analoogselt TsMS §-ga 391. Siiski ei tulene HKMS § 254 lg-st 3 aga absoluutset kahju hüvitamise keeldu. (p 12) HKMS § 254 lg 3 mõte on välistada kahju hüvitamise nõuded esialgset õiguskaitset õiguspäraselt rakendanud institutsiooni vastu ning piirata riigi ja teiste menetlusosaliste nõudeid kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitanud isiku vastu. Eesmärk on sätestada, et ainuüksi esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei saa olla isikule ette heidetav ning üksnes seetõttu tekkinud kahju ei ole hüvitatav. See tagab, et võimalikud tekkida võivad kahjunõuded ei piira kohtu otsustusvabadust esialgse õiguskaitse rakendamise otsustamisel ega isiku võimalust enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. (p 13) Kui isikul tekib kahju selle tõttu, et ta asub realiseerima haldusaktist tulenevat õigust olukorras, kus haldusakti ei ole asjaosalistele teatavaks tehtud, võtab ta riski, et haldusakt võidakse kohtus vaidlustada ja et tema õiguste teostamine võidakse esialgse õiguskaitse korras peatada. Sõltuvalt asjaoludest võib niisugusel juhul olla tegemist asjaoluga, mis annab aluse vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi. (p 18) HKMS §-s 46 sätestatud kaebetähtaeg on oma olemuselt haldusasja sisulise lahendamise eeltingimus, mitte seaduses sätestatud kohustus. Kaebetähtaja rikkumine ilma mõjuva põhjuseta toob kaasa menetluse lõpetamise haldusasjas (HKMS § 124 lg 2), mitte kaebaja käitumise õigusvastasuse. Seetõttu ei piisa kahju hüvitamiseks sellest, et menetlusosaline pidi möönma võimalust, et haldusasjas võidakse menetlus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu lõpetada, ning et menetlusosaline pidi aru saama, et teisel poolel võib esialgse õiguskaitse tagajärjelt tekkida kahju. Tulenevalt põhiseaduse § 15 lg-st 1 peab halduskohtusse olema võimalik pöörduda ka siis, kus kaebetähtaja möödalaskmine on vaieldav. Eriti kehtib see juhul, kus kohus loeb tähtaja möödunuks HKMS § 46 lg-s 7 sätestatud fiktsiooni alusel, kuigi sama paragrahvi lõike 1 järgi ei olnud kaebetähtaeg veel kulgema hakanudki. Samuti tuleb arvestada, et ka möödalastud kaebetähtaja võib kohus ennistada. (p 18)
Hea usu põhimõte ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenorm. Siiski võib HKMS § 28 lg-te 1 ja 2 vastane kohtu tahtlik eksitusse viimine olla kvalifitseeritav seadusest tuleneva kohustuse rikkumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) või heade kommete vastase tahtliku käitumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 8). See võib seisneda nt tunnistaja valeütlusele kallutamises, dokumendi võltsimises, tõendi kunstlikus loomises, mitte aga pelgalt faktiväite esitamises, mida kaebajal ei õnnestu tõendada. (p 17)
Kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, tuleb eeldada, et kohtu hinnangul ei olnud kaebus ilmselgelt perspektiivitu. (p 15)
HKMS §-s 46 sätestatud kaebetähtaeg on oma olemuselt haldusasja sisulise lahendamise eeltingimus, mitte seaduses sätestatud kohustus. Kaebetähtaja rikkumine ilma mõjuva põhjuseta toob kaasa menetluse lõpetamise haldusasjas (HKMS § 124 lg 2), mitte kaebaja käitumise õigusvastasuse. Seetõttu ei piisa kahju hüvitamiseks sellest, et menetlusosaline pidi möönma võimalust, et haldusasjas võidakse menetlus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu lõpetada, ning et menetlusosaline pidi aru saama, et teisel poolel võib esialgse õiguskaitse tagajärjelt tekkida kahju. Tulenevalt põhiseaduse § 15 lg-st 1 peab halduskohtusse olema võimalik pöörduda ka siis, kus kaebetähtaja möödalaskmine on vaieldav. Eriti kehtib see juhul, kus kohus loeb tähtaja möödunuks HKMS § 46 lg-s 7 sätestatud fiktsiooni alusel, kuigi sama paragrahvi lõike 1 järgi ei olnud kaebetähtaeg veel kulgema hakanudki. Samuti tuleb arvestada, et ka möödalastud kaebetähtaja võib kohus ennistada. (p 18)
Esialgse õiguskaitse määruse täitmist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et halduskohus jätab lõpuks kaebuse kaebetähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata. Juhul, kui esialgse õiguskaitse määruse täitmine oli õiguspärane, ei ole kahju hüvitamine absoluutselt välistatud. TsMS § 391 sätestab hagi tagamist taotlenud poolele kohustuse hüvitada hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju. HKMS § 254 lg 3 teeb sellest erisuse, mistõttu ei saa öelda, et halduskohtumenetluses oleks nõude tagamisel kahju hüvitatav analoogselt TsMS §-ga 391. Siiski ei tulene HKMS § 254 lg-st 3 aga absoluutset kahju hüvitamise keeldu. (p 12) Esialgse õiguskaitsega kahju tekitamist saab pidada õigusvastaseks vaid siis, kui sellega on täidetud kahju õigusvastase tekitamise eeldused. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tekib kahju kaudselt esialgse õiguskaitse määruse täitmise tõttu, saab ka omandi kahjustumisel olla kahju tekitamine õigusvastane eelkõige vaid seadusest tuleneva kohustuse rikkumise või tahtliku heade kommete vastase käitumise tõttu. (p 15) Kui isikul tekib kahju selle tõttu, et ta asub realiseerima haldusaktist tulenevat õigust olukorras, kus haldusakti ei ole asjaosalistele teatavaks tehtud, võtab ta riski, et haldusakt võidakse kohtus vaidlustada ja et tema õiguste teostamine võidakse esialgse õiguskaitse korras peatada. Sõltuvalt asjaoludest võib niisugusel juhul olla tegemist asjaoluga, mis annab aluse vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi. (p 18)
3-3-1-25-09 PDF Riigikohus 10.06.2009
HMS
Riigikohus on leidnud, et ka juhul, kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib haldusakti kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu 29.04.2009 määrust asjas nr 3-3-1-19-09, 28.01.2008 otsust asjas nr 3-3-1-82-07, 09.05.2007 määrust asjas nr 3-3-1-23-07). Seejuures ei saa aga asjaolust, et isik esitab ehitise peremehetuks tunnistamise menetluses vastuväite, üheselt järeldada, et ta peab olema teadlik menetlust lõpetavast haldusaktist, millega ehitis peremehetuks tunnistatakse. Riigikohus on küll leidnud, et soodustava haldusakti taotleja ei saa ebamõistlikult kaua oodata taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, vaid peab ka ise tundma huvi taotluse lahendamise vastu ning pöörduma haldusorgani poole mõistliku aja jooksul pärast seda, kui on ilmne, et tema taotlus jäeti rahuldamata (vt 29. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-19-09, p 19). Sama ei saa aga nõuda menetlusosaliselt ehitise peremehetuks tunnistamise menetluses. Ehitise peremehetuks tunnistamise menetlus ei alga isiku taotlusel, vaid haldusorgani algatusel. Isikul, kes leiab, et ehitis, mille peremehetuks tunnistamiseks on algatatud menetlus, kuulub temale, puudub huvi ehitise peremehetuks tunnistamise haldusakti andmiseks. Seega ei saa isikule ette heita seda, et ta ehitise peremehetuks tunnistamise menetlusest teadlik olles, kuid mõistliku aja jooksul ehitise peremehetuks tunnistamise akti mitte saades, ei pöördunud haldusorgani poole, uurimaks, kas selline haldusakt on välja antud.
Riigikohus on leidnud, et ka juhul, kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib haldusakti kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu 29.04.2009 määrust asjas nr 3-3-1-19-09, 28.01.2008 otsust asjas nr 3-3-1-82-07, 09.05.2007 määrust asjas nr 3-3-1-23-07). Seejuures ei saa aga asjaolust, et isik esitab ehitise peremehetuks tunnistamise menetluses vastuväite, üheselt järeldada, et ta peab olema teadlik menetlust lõpetavast haldusaktist, millega ehitis peremehetuks tunnistatakse. Riigikohus on küll leidnud, et soodustava haldusakti taotleja ei saa ebamõistlikult kaua oodata taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, vaid peab ka ise tundma huvi taotluse lahendamise vastu ning pöörduma haldusorgani poole mõistliku aja jooksul pärast seda, kui on ilmne, et tema taotlus jäeti rahuldamata (vt 29. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-19-09, p 19). Sama ei saa aga nõuda menetlusosaliselt ehitise peremehetuks tunnistamise menetluses. Ehitise peremehetuks tunnistamise menetlus ei alga isiku taotlusel, vaid haldusorgani algatusel. Isikul, kes leiab, et ehitis, mille peremehetuks tunnistamiseks on algatatud menetlus, kuulub temale, puudub huvi ehitise peremehetuks tunnistamise haldusakti andmiseks. Seega ei saa isikule ette heita seda, et ta ehitise peremehetuks tunnistamise menetlusest teadlik olles, kuid mõistliku aja jooksul ehitise peremehetuks tunnistamise akti mitte saades, ei pöördunud haldusorgani poole, uurimaks, kas selline haldusakt on välja antud.
3-3-1-35-08 PDF Riigikohus 18.06.2008
HKMS § 9 lg 4 sätestab tähtaja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse esitamiseks. Erinorm sellest regulatsioonist tuleneb RVastS § 31 lg-st 2. RVastS § 31 lg-st 3 tulenevalt ei kohaldata RVastS lõiget 2 juhul, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist. Kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on käesoleval juhul määrava tähtsusega see, millal isikule kahju tekitati ja millal sai ta teada nõudeõiguse tekkimisest. Riigikohtu 13. juuni 2003. a lahendist saab kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui isikule ei saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ning kes on kahju tekitamise eest vastutav. Kui isikule olid need asjaolud teada juba varem, siis ei saa kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema 13. juunist 2003 ning kaebus ei ole seetõttu tähtaegne. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele seetõttu, et isikule etteheidetav see, et ta ei pöördunud ajal, mil haldusakt oli tühistatud, kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse. Samuti tuleb hinnata, kas mingil hetkel selgus isikule lõplikult, et ehitusloa tagajärgi ei saa kõrvaldada ning kas kahju hüvitamise nõue esitati pärast seda mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu 08.11. 2007. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-53-07).
Kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on käesoleval juhul määrava tähtsusega see, millal isikule kahju tekitati ja millal sai ta teada nõudeõiguse tekkimisest. Riigikohtu 13. juuni 2003. a lahendist saab kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui isikule ei saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ning kes on kahju tekitamise eest vastutav. Kui isikule olid need asjaolud teada juba varem, siis ei saa kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema 13. juunist 2003 ning kaebus ei ole seetõttu tähtaegne. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele seetõttu, et isikule etteheidetav see, et ta ei pöördunud ajal, mil haldusakt oli tühistatud, kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse. Samuti tuleb hinnata, kas mingil hetkel selgus isikule lõplikult, et ehitusloa tagajärgi ei saa kõrvaldada ning kas kahju hüvitamise nõue esitati pärast seda mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu 08.11. 2007. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-53-07).
3-3-1-18-07 PDF Riigikohus 14.05.2007
MaaRS § 9 lg 2 kohaldamisel maa ostueesõigusega erastamisel lahustükkide olemasolu korral tuleb lähtuda sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust - "ei tagastata maad elamu juures". Seda maa tagastamise keeldu tuleb mõista selliselt, et ostueesõigusega võib erastada maad eelkõige selle elamu (hoonete) juures (ümber) oleval lahustükil. Kui lahustükiga, kus asub elamu (hooned), külgneb vahetult teine lahustükk, kus elamut (hooneid) ei asu, võib ka selle lahustüki arvelt maad erastada. Kui aga lahustükid teineteisega vahetult ei külgne, sest nende vahel paikneb näiteks tee, jõgi vms, mis ei kuulu kummagi lahustüki koosseisu, siis tuleb teise lahustüki arvelt maa erastamist kaaluda, arvestades konkreetseid asjaolusid.
Kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määruse peale ei ole võimalik määruskaebust esitada. HKMS ei näe üldse ette sellise määruse tegemist. Kehtiv HKMS-i redaktsioon annab protsessiosalisele õiguse esitada määruskaebuse kaebetähtaja ennistamise määruse peale. Kaebuse tähtaegseks lugemist saab vaidlustada koos asjas tehtud sisulise otsusega menetlusnormi rikkumisena, hoolimata sellest, kas kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise küsimuses tehakse eraldi määrus või mitte.
Halduskohus saab lahendada vaid tähtaegselt esitatud kaebust ja seda peab kohus kontrollima eelmenetluses. Tähtaegsuse küsimuse tõstatumisel peab kohus ise välja selgitama, millise haldusaktiga isiku väidetavaid õigusi rikuti ning millal kaebaja sellest teada sai või pidi teada saama. Kohus ei ole seejuures seotud kaebuse sõnastuse ega kaebaja väidetega. Kaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimine on oluline ka kohtu poolt tehtava lõpliku lahendi seisukohalt (näiteks tühistamiskaebuse puhul õiguskindluse seisukohalt jne).
Halduskohus saab lahendada vaid tähtaegselt esitatud kaebust ja seda peab kohus kontrollima eelmenetluses. Tähtaegsuse küsimuse tõstatumisel peab kohus ise välja selgitama, millise haldusaktiga isiku väidetavaid õigusi rikuti ning millal kaebaja sellest teada sai või pidi teada saama. Kohus ei ole seejuures seotud kaebuse sõnastuse ega kaebaja väidetega. Kaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimine on oluline ka kohtu poolt tehtava lõpliku lahendi seisukohalt (näiteks tühistamiskaebuse puhul õiguskindluse seisukohalt jne). Kaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimine on oluline halduskohtumenetluse põhimõte ja seda ka TsMS § 333 lg 4 mõttes. Sellest tulenevalt TsMS § 333 lõigetes 2 ja 3 sätestatut (menetlusosalise vastuväite esitamata jätmine ja sel põhjusel kohtu tegevuses vea peale edasikaebamise keeld) ei kohaldata.
3-3-1-82-06 PDF Riigikohus 12.12.2006
Kuivõrd kahju hüvitamise kaebuse ja kohustamiskaebuse vaidlustamistähtajad ei lange kokku, tuleb juhul, kui kaebuse taotlust tõlgendatakse varasemast erinevalt, hinnata teiste kriteeriumide järgi ka menetluse lõpetamise aluste esinemist või puudumist. Kaebuse tähtaegsuse üle peab esmalt otsustama asja menetlev kohus. Ei ringkonnakohus ega Riigikohus saa kohustamiskaebuste tähtaegsuse küsimust otsustada enne selle lahendamist halduskohtu poolt.
Menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 4 (alates 1. septembrist 2006 kehtiva HKMS § 24 lg 1 p 5) alusel on kohtu kohustus ega sõltu menetlusosaliste taotlustest. Seetõttu juhul, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et samas asjas on juba olemas jõustunud kohtuotsus, peab ta menetluse lõpetama hoolimata sellest, kui halduskohus on samas küsimuses leidnud, et menetlusosalise taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata.
3-3-1-71-06 PDF Riigikohus 11.10.2006
Kaebetähtaja kulgemise algushetke kindlaksmääramisel avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud isiku nõudes tagajärgede kõrvaldamiseks, tuleb lähtuda kahju hüvitamise kaebuse tähtaja regulatsioonist. Tulenevalt HKMS § 9 lg-st 4 ning RVastS § 17 lg-st 3 algab kaebetähtaja kulgemine päevast, mil kaebuse esitaja kahju tekkimisest ja kahju põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Samast hetkest hakkab kulgema ka tagajärgede kõrvaldamise kui alternatiivse nõude tähtaeg.
Isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel. Samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks. Kaebetähtaja kulgemise algushetke kindlaksmääramisel avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud isiku nõudes tagajärgede kõrvaldamiseks, tuleb lähtuda kahju hüvitamise kaebuse tähtaja regulatsioonist. Tulenevalt HKMS § 9 lg-st 4 ning RVastS § 17 lg-st 3 algab kaebetähtaja kulgemine päevast, mil kaebuse esitaja kahju tekkimisest ja kahju põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Samast hetkest hakkab kulgema ka tagajärgede kõrvaldamise kui alternatiivse nõude tähtaeg.
Isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel. Samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks.
3-3-1-39-06 PDF Riigikohus 08.06.2006
HKMS § 6 lg 3 p-st 1 ja § 9 lg-st 5 ei saa järeldada, et kahju hüvitamise nõuet on võimalik rahuldada vaid siis, kui isik on eelnevas kohtumenetluses saavutanud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise või ei ole möödunud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamise tähtaeg. Kahju hüvitamise kaebus ei eelda, et eelnevalt oleks esitatud kaebus haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Haldusakti õigusvastasus on haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise üheks koosseisuliseks tingimuseks. Kui see ei ole eelnevas kohtu¬menetluses kindlaks tehtud, siis tuleb see tuvastada kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel. Kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaeg kehtib terviklikult kõikidele kahju hüvitamise menetluses lahendamist vajavatele küsimustele. Seega on kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel võimalik tuvastada haldusakti õigusvastasus ka siis, kui kaebus on esitatud pärast HKMS § 9 lg-s 5 sätestatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ette nähtud kaebuse esitamise tähtaega.
Halduskohus saab sisuliselt lahendada vaid tähtaegset kahju hüvitamise kaebust. Täht¬aegsuse küsimuse tõstatumisel peab kohus uurimisprintsiibist tulenevalt ise välja selgitama, millise haldusaktiga väidetav kahju tekitati ja millal kaebaja sellest teada sai või pidi teada saama. Kohus ei ole sealjuures seotud kaebuse sõnastusega ega kaebaja väidetega. Kahju hüvitamise seisukohalt asjakohase haldusakti kindlaksmääramine eelmenetluse käigus on vajalik kaebuse tähtaegsuse hindamiseks ning see ei tähenda asja sisulist lahendamist. Haldusakti õigusvastasuse või muude kahju hüvitamise koosseisu tingimuste osas kohus sellega seisukohta ei võta.
HKMS § 6 lg 3 p-st 1 ja § 9 lg-st 5 ei saa järeldada, et kahju hüvitamise nõuet on võimalik rahuldada vaid siis, kui isik on eelnevas kohtumenetluses saavutanud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise või ei ole möödunud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamise tähtaeg. Kahju hüvitamise kaebus ei eelda, et eelnevalt oleks esitatud kaebus haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Haldusakti õigusvastasus on haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise üheks koosseisuliseks tingimuseks. Kui see ei ole eelnevas kohtumenetluses kindlaks tehtud, siis tuleb see tuvastada kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel. Kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaeg kehtib terviklikult kõikidele kahju hüvitamise menetluses lahendamist vajavatele küsimustele.
3-3-1-36-06 PDF Riigikohus 07.06.2006
Kaebuse tähtaegsust ei saa analüüsida üksnes tühistamisnõude seisukohast, vaid arvestada tuleb ka muid eesmärgipäraseid nõudeid. Kaebuse eesmärgi kindlakstegemisel tuleb lähtuda ka kaebuse sisust ja kaebaja seletustest.
Detailplaneeringu menetluses võib isik esitada planeeringu suhtes ettepanekud ja vastuväited, planeeringut vaidlustada või pöörduda otse kohtusse haldusakti andmisest hoidumise nõudega. Isik, kes on pöördunud kohtusse haldusakti andmisest hoidumise nõudega, võib samad vastuväited esitada ka planeerimismenetluses. Sellisel juhul võib olla piisav kui isik edastab kohalikule omavalitsusele teate selle kohta, et samad vastuväited esitatakse ka planeerimismenetluses. Ainuüksi haldusorgani teavitamine kohtusse pöördumisest ei ole käsitatav vastuväite esitamisena planeerimismenetluses.
3-3-1-67-05 PDF Riigikohus 01.12.2005
Akadeemilise puhkuse andmisest keeldumine on vastavalt HMS § 43 lg-le 2 haldusakt.
Kohtu ülesanne on aidata kaasa kaebuse täpsustamisele. Kohus peab selgitama välja kaebuse eesmärgi ning sellele vastava kaebuse eseme ja liigi. Poolte võrdsuse tagamiseks peab kohus vajadusel kaebajale selgitama kaebuse täpsustamise vajadust ning andma selleks tähtaja (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. mai 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-22-05). Kuid ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-05).
Üliõpilase eksmatrikuleerimine on haldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 1994. a otsus haldusasjas nr III-3/1-10/94). Eksmatrikuleerimise õiguspärasuse hindamisel saab halduskohus hinnata ka selle eelduseks oleva koolitustellimuslepingu ülesütlemise kehtivust (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-05).
Kui haldusakt on vormistatud kirjadena ja kirjades ei märgita vaidlustamisviidet, vaid antakse soovitusi edasiseks toimimiseks, siis võib adressaadile jääda mulje, et tema asja veel arutatakse. Sellisel juhul peab halduskohus kaebuse tähtaegsuse hindamisel selgitama välja, millal pidi adressaat aru saama, et tema taotluse kohta on tehtud lõplik lahend.
3-3-1-14-04 PDF Riigikohus 03.05.2004
Kaebuse muutmise teel kaebusele lisatud taotlus tuleb lugeda tähtaegseks vähemalt neil juhtudel, kui uue taotluse esitamine oleks olnud tähtaegne esialgse kaebuse esitamise hetkel ja uus taotlus on hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Seejuures peab kaebaja olema jätnud taotluse esialgses kaebuses esitamata eksimuse tõttu ja ta ei tohi olla oma õigusi kuritarvitanud. Nende tingimuste esinemise korral tuleb kohtul lugeda kaebuse muutmine otstarbekaks. Neil tingimustel kaebuse muutmine ei ähmasta kaebuse liikide piire ega ohusta avalikku huvi. Kaebajad palusid ringkonnakohtule esitatud erikaebuses tühistada halduskohtu määruse tervikuna, seega ka osas, millega kohus luges kaebetähtaja möödalastuks. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt ei ole kaebuse tähtaegseks lugemise kohta tarvis teha eraldi määrust. Seetõttu ei pidanud kaebajad esitama apellatsioonkaebuses sellekohast taotlust lisaks tähtaja ennistamise taotlusele.
3-3-1-24-03 PDF Riigikohus 03.04.2003
Õigust esitada erikaebust kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määruse peale ei ole HKMS-s ette nähtud, sest HKMS ei näe üldse ette sellise määruse tegemist. Seega ei ole kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määruse peale võimalik erikaebust esitada. Halduskohtumenetluse seadustiku kehtiv redaktsioon annab protsessiosalisele õiguse esitada erikaebus kaebetähtaja ennistamise määruse peale ning vaidlustada kaebuse tähtaegseks lugemine koos asjas tehtud sisulise otsusega protsessinormi rikkumisena, sõltumata sellest, kas tähtaja küsimuses tehakse eraldi määrus või mitte.
3-3-1-36-01 PDF Riigikohus 05.06.2001
HKMS eristab selgelt tähtaja ennistamist ja tähtajast kinnipidamise kontrollimist. Halduskohtumenetluse normid ei kohusta halduskohut erinevalt tähtaja ennistamisest tegema kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimisel eraldi dokumendina vormistatud määrust. Kui kohus sellise määruse siiski teeb, ei saa HKMS § 12 lg. 3 neljandat lauset tõlgendada selliselt, et seal sisalduv erikaebuse esitamise õigus hõlmaks ka niisugust määrust. Seadusandja eesmärki - tagada teiste protsessiosaliste kaitse hilinenud kaebuse läbivaatamise eest - on võimalik tulemuslikult saavutada ka menetlusvigade vaidlustamise üldise regulatsiooni abil. Protsessiosaline võib vaidlustada protsessinormi rikkumise kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses.
3-3-1-68-00 PDF Riigikohus 20.02.2001
Eelmenetluse toimingud, sealhulgas kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamise kontrollimise peab kohus viima läbi enne asja sisuliseks läbivaatamiseks korraldatavat istungit. Kui tähtaja küsimust on otstarbekas arutada protsessiosaliste juuresolekul, võib kohus eelmenetluse raames kutsuda kokku eelistungi. Seejuures võib ka halduskohus vastavalt TsMS § 169 lg-le 5 pidada vahetult eelistungi jätkuna kohtuistungi asja sisuliseks arutamiseks, arvestades protsessiosaliste huve.
Eelmenetluse toimingud, sealhulgas kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamise kontrollimise peab kohus viima läbi enne asja sisuliseks läbivaatamiseks korraldatavat istungit. Kui tähtaja küsimust on otstarbekas arutada protsessiosaliste juuresolekul, võib kohus eelmenetluse raames kutsuda kokku eelistungi. Seejuures võib ka halduskohus vastavalt TsMS § 169 lg-le 5 pidada vahetult eelistungi jätkuna kohtuistungi asja sisuliseks arutamiseks, arvestades protsessiosaliste huve. Enne tähtaja ennistamise taotluse lahendamist tuleb kohtul välja selgitada teiste protsessiosaliste seisukoht. Vastustajal ja kolmandal isikul peab olema võimalus avaldada oma arvamust tähtajast kinnipidamise ja tähtaja ennistamise küsimuses ka siis, kui tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ning kohus pole menetlus-norme rikkudes tähtajast kinnipidamist eelmenetluses kontrollinud. Kohtupoolne menetlusviga ei tohi halvendada protsessiosaliste seisundit. Seepärast on vastavalt HKMS § 15 lg-le 1 õigus taotleda tähtaja küsimuse lahendamist ka pärast eelmenetlust juhul, kui kohus ei ole andnud eelmenetluses võimalust tähtaja küsimuses seisukohta võtta või kui kohus on asunud asja sisuliselt läbi vaatama, kuid protsessiosalise arvates on kaebus esitatud tähtaega rikkudes.
3-3-1-35-98 PDF Riigikohus 11.12.1998
Kui valla- või linnavalitsuse korraldus, mis väidetavalt rikub kaebaja õigusi, on asjaosalisele saatmata, siis tuleb kohtusse pöördumise tähtaja arvutamiseks kindlaks määrata päev, mil isik sai teada või pidi teada saama sellest korraldusest.

Kokku: 15| Näitan: 1 - 15

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json