/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-137-15 PDF Riigikohus 09.12.2015
AÕS § 65 lg 1 alusel esitatud nõude esmaseks eelduseks on see, et kandega peab olema rikutud isiku õigusi. Kinnistusraamatu kande parandamise nõue saab olla tegelikul õigustatud isikul, st isikul, kelle asjaõigust on kahjustatud. Kanne võib olla ebaõige mh juhul, kui kande tegemiseks puudub puudutatud isiku nõusolek. Kui kinnistusraamatusse tehakse kanne KRS § 34^1 järgi vajaliku puudutatud isiku nõusolekuta, on rikutud KRS § 34^1 lg-t 1. Kandeavalduse rahuldamise selliste eelduste puudumisel tehtud kanne on ebaõige ning tuleb AÕS § 65 lg 1 järgi parandada isiku nõudel, kelle õigust ebaõige kandega rikuti (vt RKTKo nr 3-2-1-144-06, p 11). Kanne ei ole ebaõige ega kahjusta isiku asjaõigust, kui korteriomandi jagamise tulemusel saadud kahe korteriomandi reaalosa suurus on sama, mis oli algsel korteriomandil. Seega ei saa isik vaidlusaluste kannete parandamist nõuda. (p 10) HMS ja HKMS võimaldavad kohustada haldusorganit esitama kinnistusraamatu parandamise nõude vastavalt HMS § 85 p 2 või 3 järgi vaidemenetluses ning HKMS § 5 lg 1 p 2 või 5 alusel halduskohtumenetluses. Kinnistusraamatu kannet ei muuda ebaõigeks asjaolu, et isik ei ole asunud ehitusloa alusel korteriomandit rekonstrueerima. (p 12)
HMS ja HKMS võimaldavad kohustada haldusorganit esitama kinnistusraamatu parandamise nõude vastavalt HMS § 85 p 2 või 3 järgi vaidemenetluses ning HKMS § 5 lg 1 p 2 või 5 alusel halduskohtumenetluses. Kinnistusraamatu kannet ei muuda ebaõigeks asjaolu, et isik ei ole asunud ehitusloa alusel korteriomandit rekonstrueerima. (p 12)
Kanne ei ole ebaõige ega kahjusta isiku asjaõigust, kui korteriomandi jagamise tulemusel saadud kahe korteriomandi reaalosa suurus on sama, mis oli algsel korteriomandil. Seega ei saa isik vaidlusaluste kannete parandamist nõuda. (p 10) Kinnistusraamatu kannet ei muuda ebaõigeks asjaolu, et isik ei ole asunud ehitusloa alusel korteriomandit rekonstrueerima. (p 12).
3-3-1-24-06 PDF Riigikohus 12.04.2006
Notar võib tulenevalt NotS § 37 lg 1 p-st 3 asjast huvitatud isiku taotlusel ametitoimingu tegemise kuni 10 päevaks edasi lükata, kui taotleja soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingu sisusse puutuvat fakti või õigust. Notaril on alus ametitoimingu tegemise peatamiseks, kui asjast huvitatud isik on õigeaegselt kohtus vaidlustanud ametitoimingu sisusse puutuvat fakti või õigust. Ametitoimingu tegemise, edasilükkamise või sellest keeldumise peab notar otsustama põhjendamatu viivituseta. TõS § 4 järgi on notaril õigus ja kohustus keelduda ametitoimingu tegemisest üksnes juhul, kui osalise vajaliku õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõiguse puudumine on selge. Kui notaril puudub võimalus osaleja või esindaja suhtes tekkinud kahtluste paikapidavust tuvastada, märgib notar TõS § 10 lg 3, § 11 lg-te 1 ja 2 ning § 12 lg 3 kohaselt nimetatud asjaolu notariaalakti ja tõestab taotleja nõudel tehingu oma kahtlustele vaatamata. Kui notaril ei ole ka oma ametist tulenevat nõuetekohast hoolsust üles näidates võimalik tõsikindlalt välja selgitada notariaaltoimingu tegemisel tähtsust omava asjaolu esinemine või puudumine, ei või notar keelduda ametitoimingu tegemisest. NotS § 40 lg-st 4 ei tulene, et halduskohus saaks kohustada notarit taotletud ametitoimingut sooritama. Kohus võib selle sätte alusel üksnes teha notarile ettekirjutuse vaadata uuesti läbi temale esitatud taotlus ametitoimingu tegemiseks. Isikute õiguste tõhusa kaitse ja võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb NotS § 40 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et see annab halduskohtule volituse kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotluse uuesti lahendama, kuid ei anna kohtule õigust kohustada notarit konkreetset toimingut sooritama. Notaril peab olema võimalik otsustada ametitoimingu tegemine, selle edasilükkamine või sellest keeldumine kaalutlusõiguse alusel.
TõS § 36 lg-dest 2 ja 3 järeldub, et notar ei vastuta otseselt osalejate nimekirja ja hääletusprotokolli õigsuse eest. See tähendab, et notar ei kontrolli oma initsiatiivil aktsiatest tuleneva hääleõiguse olemasolu. Sellist kontrolli oleks notaril ka praktiliselt võimatu läbi viia, sest valitsev mõju on dünaamiline ja võib sõltuvalt asjaosaliste tegudest hetkega muutuda (vt ka Riigikohtu 01.11.2004 otsuse nr 3-2-1-89-04, p 34). Notaril ei ole reeglina võimalik otsustada hääleõiguse puudumise üle ka juhtudel, kui väidetakse valitseva mõju olemasolu kokkuleppe alusel kooskõlastatult tegutsevate isikute kaudu. Aktsiatest tuleneva hääleõiguse olemasolu või puudumist tuleb hinnata üldkoosoleku toimumise aja seisuga. Notar saab üldkoosoleku protokolli tõestamise otsustamisel hinnata aktsiatest tuleneva hääleõiguse küsimust üksnes juhul, kui talle esitatakse vastavad dokumendid, ja tingimusel, et puudub vaidlus aktsiate hääleõiguslikkuse üle. Notar tohib tõestada üksnes selle üldkoosoleku protokolli, millel ta on ise osalenud. Otsustamine selle üle, milline protokoll vastab üldkoosoleku tegelikule käigule, ei kujuta ega saa kujutada endast notari poolt üldkoosoleku otsustele õigusliku hinnangu andmist ega vaidluse lahendamist aktsiate hääleõiguslikkuse üle.
Notar peab oma võimaluste piires alati püüdma tagada tõestatavate toimingute seaduslikkuse. NotS § 2 lg 1 kohaselt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notar peab oma ametit pidama ausalt, väärikalt ja erapooletult (NotS § 2 lg-d 4, 5; § 9 lg 1) ning järgima ametitoimingute tegemisel oma ametist tulenevat vajalikku hoolsuskohustust.
NotS § 40 lg-st 4 ei tulene, et halduskohus saaks kohustada notarit taotletud ametitoimingut sooritama. Kohus võib selle sätte alusel üksnes teha notarile ettekirjutuse vaadata uuesti läbi temale esitatud taotlus ametitoimingu tegemiseks. Isikute õiguste tõhusa kaitse ja võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb NotS § 40 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et see annab halduskohtule volituse kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotluse uuesti lahendama, kuid ei anna kohtule õigust kohustada notarit konkreetset toimingut sooritama. Notaril peab olema võimalik otsustada ametitoimingu tegemine, selle edasilükkamine või sellest keeldumine kaalutlusõiguse alusel.
3-3-1-2-01 PDF Riigikohus 06.03.2001
Vastavalt HKMS § 6 lg. 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Kui haldusakt on kehtiv ja näeb ette õiguse nõuda toimingut, on pädev haldusorgan kohustatud toimingu sooritama, st haldusakti täitma, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, põhjendatusest või otstarbekusest.
Omandireformi käigus vaidlusaluse ehitise üleandmise kohustust võib mõjutada ehitise aluse maa õiguslik saatus. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-le 1 muutub maa kinnistusraamatusse kandmise või riigi maakatastris registreerimisega sellel asuv ehitis maatüki oluliseks osaks.
3-3-1-14-98 PDF Riigikohus 13.04.1998
Registriandmete saladuse hoidmine ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet.
Maksukorralduse seadusest ei tulene, et kolmandale isikule MKS § 20 lg. 1 alusel tehtud ettekirjutuse aluseks peaks olema maksuõiguserikkumine. Samuti ei tulene seadusest, et kolmandale isikule tehtud ettekirjutuse aluseks peaks olema konkreetse maksumaksja kontrollimine. MKS § 20 lg. 1 alusel kolmandale isikule tehtav ettekirjutus on olemuslikult erinev võrreldes sellise ettekirjutusega, mis tehakse maksumaksjale või maksu kinnipidajale. Maksukorralduse seaduse §-s 15 lg. 1 sätestatud nõuded ettekirjutusele laienevad aga ka MKS § 20 lg. 1 alusel tehtud ettekirjutusele Kolmandale isikule tehtud ettekirjutuses tuleb osundada ka põhjustele, miks nõutakse teavet kolmandalt isikult; isikule või isikute grupile, keda kontrollitakse; millise maksu tasumise õigsust kontrollitakse ja maksukohustuse õiguslikule alusele. Kuna Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 1 seostatakse ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine maksuhalduri kohaliku asutuse otsuse vaidlustamisega maksuhalduri keskasutuses, siis tähendaks laiendavale tõlgendusele vastupidine seisukoht kaebeõiguse piiramist Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et laiendavale tõlgendusele vastupidise seisukoha alusel ei oleks Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel üldse võimalik ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine.
Maksukorralduse seaduse mõttest tuleneb, et ärisaladus ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Vastupidine seisukoht tähendaks, et riiklik järelevalve maksude tasumise üle muutub ebaefektiivseks.
Registriandmete saladuse hoidmine ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Haldussunni rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse printsiipi, mille kohaselt ei tohi maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mille kasutamiseks maksuhalduril puudub vajadus.
Kuna Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 1 seostatakse ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine maksuhalduri kohaliku asutuse otsuse vaidlustamisega maksuhalduri keskasutuses, siis tähendaks laiendavale tõlgendusele vastupidine seisukoht kaebeõiguse piiramist Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et laiendavale tõlgendusele vastupidise seisukoha alusel ei oleks Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel üldse võimalik ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine. Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 2 sätestatud kohtu volitus teha maksuhaldurile ettekirjutus endise olukorra taastamiseks seondub seaduse mõttest tulenevalt kaebuse esitaja taotlusega kõrvaldada kehtetuks tunnistatud ettekirjutuse täitmisest tekkinud ebasoovitavad tagajärjed. Kui sellist taotlust ei ole esitatud, siis ei ole kohtu ettekirjutuse tegemata jätmine iseenesest kohtuotsuse tühistamise aluseks.
Haldussunni rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse printsiipi, mille kohaselt ei tohi maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mille kasutamiseks maksuhalduril puudub vajadus.
Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 2 sätestatud kohtu volitus teha maksuhaldurile ettekirjutus endise olukorra taastamiseks seondub seaduse mõttest tulenevalt kaebuse esitaja taotlusega kõrvaldada kehtetuks tunnistatud ettekirjutuse täitmisest tekkinud ebasoovitavad tagajärjed. Kui sellist taotlust ei ole esitatud, siis ei ole kohtu ettekirjutuse tegemata jätmine iseenesest kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json