/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-85-04 PDF Riigikohus 14.12.2004

Haldusakti andmise aluseks oleva regulatsiooni põhiseaduslikkuse vaidluse lahendamine Riigikohtus ei ole iseenesest piisavaks aluseks konkreetses kohtuvaidluses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samas on põhiseaduslikkuse vaidluse kulgemine üks asjaoludest, mida tuleb arvesse võtta esialgse õiguskaitse kohaldamise kaalumisel.


Liiklusseadus ei näe ette juhtimisõiguse peatamise otsuse täitmise peatamise aluseid või otsuse täitmise obligatoorset peatamist vaide või kaebuse esitamisel. Nendes oludes võib isiku jaoks samalaadilise tulemuse anda esialgse õiguskaitse kohaldamine. Liiklusseaduse sätted ei välista otsuse täitmise peatamist kõrgemalseisva ametiisiku poolt või kaebust lahendava halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise korras.


Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Kui haldusakti andmisel on rikutud isiku õigust heale haldusele, võib see kaasa tuua ka haldusakti tühistamise. Seega ei saa eeldada, et tegemist on ilmselt perspektiivitu kaebusega.

Haldusakti andmise aluseks oleva regulatsiooni põhiseaduslikkuse vaidluse lahendamine Riigikohtus ei ole iseenesest piisavaks aluseks konkreetses kohtuvaidluses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samas on põhiseaduslikkuse vaidluse kulgemine üks asjaoludest, mida tuleb arvesse võtta esialgse õiguskaitse kohaldamise kaalumisel.


Kuigi Liiklusseaduse § 41 lg 6 kohaselt juhtimisõigus peatub juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisest arvates, puuduvad kaalukad põhjendused, mis tingimusteta õigustaksid karistust kohaldava haldusakti täitmisele pööramise selle tegemisest arvates. Arvestades nimetatud karistusliku vahendi olemust ja karistusõiguse üldpõhimõtteid, oleks ootuspärane ja mõistlik, et see karistus pööratakse täitmisele alles pärast seda, kui isik on ära kasutanud või minetanud edasikaebe võimalused.

3-3-1-67-01 PDF Riigikohus 21.12.2001

Ehitusloa peatamine piirab kolmanda isiku ettevõtlus- ja omandi kasutamise vabadust, kuid erinevalt hoone võimalikust kokkuvarisemisest ei kujuta see endast pöördumatut tagajärge, vaid üksnes lükkab vara kasutamise ja investeeringutelt tulu saamise võimaluse edasi. Äriühingu ettevõtlusvabaduse piiramine vaid ühel objektil ehitustööde peatumisega, ei saa kaaluda üle hoones elavate inimeste õigust elule, tervisele, omandile ja privaatsusele. Ehitusloa peatamiseks ei ole põhjust, kui ehitamine tekitab vaid ebamugavusi, mitte aga vara hävimise või kahjustamise ohu. Ettevõtlusvabadus võib olla kaalukas argument, kui haldusaktiga kitsendatakse senist ettevõtlust ja see võib kaasa tuua näiteks pankroti või töökohtade massilise kaotamise.


Esialgse õiguskaitse menetluse peavad kohtud läbi viima kiiresti. Edasikaebamise korral tuleb erikaebus määruse peale, millega haldusakti täitmine jäeti peatamata, kõrgemalseisvale kohtule edastada ilma viivituseta ja see tuleb läbi vaadata esimesel võimalusel. Määruse läbivaatamine peab toimuma seda kiiremini, mida suurem on kahju tekkimise oht. Seega ei saa kohtud siin lähtuda üldistest apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse edastamise ja läbivaatamise tähtaegadest.


Haldusakti peatamine tuleb otsustada kiiresti ja enne asja sisulist läbivaatamist, mistõttu on paratamatu, et kohus otsustab haldusakti peatamise mittetäieliku informatsiooni tingimustes. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Tõendeid võib kohus esialgse õiguskaitse menetluses koguda vaid juhul, kui see ei too kaasa liigset viivitust haldusakti peatamise otsustamisel ja ei kahjusta kaebuse õigeaegset läbivaatamist.

Kohus peab vaidlustatud haldusakti täitmise peatama, kui peatamata jätmisel oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Haldusakti peatamise otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mida haldusakti peatamine võib kahjustada ning kohus peab omavahel kaaluma haldusaktist kaebajale tulenevaid tagajärgi ja avalikku huvi haldusakti koheseks täitmiseks. Kui haldusakti peatamine piirab kolmanda isiku õigusi, tuleb arvestada ka kolmanda isiku õigustega.

Haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. Kahju rahalise hüvitamise võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega. Rahaline hüvitus ei kõrvalda näiteks kehavigastust ega vara hävimise või kahjustamise fakti.


Kohus peab vaidlustatud haldusakti täitmise peatama, kui peatamata jätmisel oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Haldusakti peatamise otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mida haldusakti peatamine võib kahjustada ning kohus peab omavahel kaaluma haldusaktist kaebajale tulenevaid tagajärgi ja avalikku huvi haldusakti koheseks täitmiseks. Kui haldusakti peatamine piirab kolmanda isiku õigusi, tuleb arvestada ka kolmanda isiku õigustega.


Ümberehitustöödest tingitud varisemisoht on asjaolu, millega pädev asutus peab ehitusluba välja andes arvestama. Ehitusluba ei tohi hoone ümber ehitamiseks välja anda, kui see tekitaks hoones varisemisohu. Ehitusjärelevalve asutuse seda kohustust ei saaks muuta ka asjaolu, et kõik kaasomanikud on andnud oma nõusoleku ehitusloa andmiseks või on vormiliselt isegi kõik ühiselt ehitusluba taotlenud. Ka halduskohus peab ehitusloa vaidlustamisel kontrollima, kas pädev asutus on ehitusjärelevalve käigus veendunud, et ehitustehniliselt on välistatud ümberehitustöödest tulenev oht kaasomanike elule, tervisele ja varale.

3-3-1-57-01 PDF Riigikohus 29.11.2001

Asjaolu, et vaidlustatud haldusakti täitmise peatamine takistab efektiivset avalikku haldust ja on seeläbi vastuolus avalike huvidega, ei saa olla põhjuseks vaidlustatud haldusakti peatamata jätmisel. Samas ei tule ainuüksi konkreetse olulise avaliku huvi puudumisest teha järeldust, et vaidlustatud haldusakti täitmine tuleb peatada. Maksu määramise ettekirjutuse täitmise peatamata jätmiseks puudub tavaliselt konkreetne oluline avalik huvi, sest õiguspärase ettekirjutuse täitmise peatamise korral lükkuks maksu maksmine vaid edasi. Sellisel juhul ei ole õige avaliku huvina käsitada maksude laekumist. Avaliku huvi arvestamine vaidlustatud haldusakti täitmise peatamise küsimuse otsustamisel tähendab, et kohus peab kaaluma mitte üksnes vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmise tagajärgi kaebuse esitajale, vaid ka peatamise tagajärgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku avalik-õiguslikule tegevusele ja üldsusele.


Vastavalt Riigikohtu varasematele lahenditele haldusasjades nr 3-3-1-39-96 ja 3-3-1-8-00 on täitmise peatamine põhjendatud näiteks siis, kui peatamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks; samuti kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks sellise olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud või toob endaga kaasa selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asja lahendamist pole enam võimalik. Haldusasjas nr 3-3-1-8-00 tehtud määruses on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et halduskohtunik peab välja selgitama peatamise eesmärgi ja selle, millised tagajärjed võivad olla akti täitmise peatamisel või peatamata jätmisel. Tagajärgede hindamisel tuleb arvestada, et kaebajale kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada õigusvastase haldusakti täitmisest tekkinud kõiki tagajärgi. Alates 1. jaanuarist 2002 jõustuvatest HKMS §-dest 121 ja 122 ning halduskohtumenetluse põhimõtetest tuleneb nõue arvestada ka avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi.

3-3-1-39-96 PDF Riigikohus 06.12.1996

HKS §-st 9 lg. 3 tuleneb, et halduskohtunikul on õigus peatada õigusakti täitmine, kui ta peab kaebaja esitatud taotlust põhjendatuks. Õigusakti täitmise peatamine on põhjendatud näiteks ka siis, kui peatamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json