Kohtulahendite liigitus

Kokku: 38| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-3-1-91-16 PDF Riigikohus 16.02.2017
Osanik, aktsionär ja liige on isikud, kes sõltuvalt juriidilise isiku vormist omandavad selle lõppemisel selle vara. Juhatuse liikmel on seevastu osaühinguga üksnes lepinguline suhe. Kuigi ta võib selle raames ka tasu saada, ei ole juhatuse liikme isikliku ja osaühingu vara väärtuse vahel otsest seost. Seega ei ole juhatuse liige asja vastu majanduslikku huvi omav isik, kes peaks vajaduse korral osalema riigilõivu tasumises (vt ka RKHK lahend asjas nr 3-3-1-33-11). (p 10-11)
3-3-1-6-13 PDF Riigikohus 05.06.2013
TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuna halduskohtu otsus oli saadetud e-kirjaga kaebaja esindajale ja vanglale, siis tuleb lugeda otsus kaebajale esindaja kaudu kätte toimetatuks. Kaebaja kirjavahetuse kohaselt halduskohtuga puudus tal esindajaga kontakt. Kinnipeetava rahaliste vahendite arvestuse väljavõtte kohaselt puudusid vanglas viibival kaebajal taotluse esitamise ajal vahendid kohtuotsuse ärakirja eest riigilõivu tasumiseks. Kohtuotsuse koopiat vajas kinnipeetav saatmiseks EIK-sse. Sellises olukorras jätsid kohtud kaebaja õigustamatult kohtuotsuse kordusärakirja taotlemisel riigilõivu tasumisest vabastamata.
3-3-1-73-12 PDF Riigikohus 06.03.2013
Isikule antakse menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi ei anta kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Praegusel juhul on menetlusabi andmise tingimused täidetud, kuna on piisav alus eeldata, et kaebus ei ole perspektiivitu. Asja ei saa pidada ka kaebajale vähetähtsaks ning asjast saadav võimalik kasu ei ole ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega.
3-3-1-11-12 PDF Riigikohus 16.05.2012
RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist eraelu puutumatuse rikkumise korral. Nimetatud sätte mõttes hõlmab eraelu ka perekonnaelu (vt otsus asjas nr 3-3-1-78-11 p 15). Pikaajalise kokkusaamise õigusvastast katkestamist vangla poolt ei saa pidada väheintensiivseks riiveks ning sellisel alusel esitatud kaebuse puhul ei ole tegemist mitteolulise õiguse rikkumise alusel esitatud kaebusega.
3-3-1-10-12 PDF Riigikohus 25.04.2012
Riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel ei tohi välistada kaheldavate ja vaieldavate kaebuste esitamist, kuna see piirab isikute kaebeõigust ülemääraselt (vt määrus asjas nr 3-3-1-71-11, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Praeguses asjas ei ole tegemist perspektiivitu kaebusega, sest ohjeldusmeetmena käeraudade kohaldamise õiguslik alus ja selle meetme õiguspärasus on kaheldav ning vaieldav.
3-3-1-88-11 PDF Riigikohus 20.02.2012
3-3-1-60-11 PDF Riigikohus 01.02.2012
Vt lahendi nr 3-3-1-33-11 annotatsiooni.
3-3-1-86-11 PDF Riigikohus 20.12.2011
Vt lahendi nr 3-3-1-55-11 annotatsiooni.
3-3-1-81-11 PDF Riigikohus 14.12.2011
3-3-1-60-10 PDF Riigikohus 29.11.2011
3-3-1-71-11 PDF Riigikohus 23.11.2011
Riigikohtu praktika kohaselt võib riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse jätta rahuldamata ka siis, kui kaebusega kaitsta soovitav õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (vt nt Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-20-10, p 15). Sellises asjas, milles on esitatud vasturääkivad tõendid, ei saa tõendeid hinnata riigilõivust vabastamise küsimust lahendavas kohtumääruses. Kaebaja esitatud seisukohad võivad küll olla vaieldava, kuid sellest tulenevalt ei saa antud menetlusstaadiumis veel järeldust, et apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Mõistete "perspektiivitu" ja "ilmselgelt perspektiivitu" tähendust ja kasutamist on kolleegium selgitanud haldusasjas nr 3-3-1-20-10 (p-d 10-12 ja 14-15) ning haldusasjas nr 3-3-1-11-11 (p-d 7, 11-12 ja 15-16).
3-3-1-33-11 PDF Riigikohus 22.11.2011
Riigikohtu halduskolleegium on HKMS § 91 lõike 1 tõlgendamise kohta märkinud, et kui taotlusest, majandusliku seisu teatisest ja muudest kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et isikul ei olnud kaebust esitades riigilõivu tasumine faktiliselt võimalik, tuleb ta üldjuhul riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult vabastada. Taotluse võib jätta rahuldamata vaid siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (vt 04.10.2010 määrus nr 3-3-1-64-10 punkti 7; 22.06.2010 määruse nr 3-3-1-20-10 punkti 15). Tsiviilasjas eraõiguslikule juriidilisele isikule menetlusabi andmise otsustamisel tema majandusliku seisundi hindamise kohta on Riigikohus kujundanud oma seisukoha kohtuasjas nr 3-2-1-62-10 (p-d 62.2 ja 62.3). Menetlusabi võib taotleda vaid juhul, kui ei saa eeldada, et riigilõivu kannaks asja vastu varalist huvi omavad isikud, nagu juriidilise isiku liikmed, osanikud või aktsionärid. Kui eraõiguslikul juriidilisel isikul on riigilõiv võimalik katta suuremate raskusteta müüdava vara arvel, tuleb menetlusabi andmisest keelduda ning anda tähtaeg riigilõivu tasumiseks seejuures arvestades, et asja müümiseks jääks piisav tähtaeg. Valdavalt on selles otsuses väljendatud seisukohad kohaldatavad ka halduskohtumenetluses. Ringkonnakohtul tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu vabastamise taotluse lahendamisel kaaluda eeskätt taotluse rahuldamata jätmise majanduslikke tagajärgi apellandi suhtes. Riigilõivu tasumise kohustus ei tohi viia äriühingut sellisesse majanduslikku seisu, kus on tõenäoliselt vajalik pankrotiavalduse esitamine. Samuti ei tohi riigilõivu tasumine ülemääraselt kahjustada äriühingu ettevõtlusvabadust.
3-3-1-55-11 PDF Riigikohus 31.10.2011
Riigikohus jääb oma senise praktika juurde, mille kohaselt peab kohtus maksejõuetuse põhjuste hindamisel arvestama, et kaebajal, sealhulgas kinnipeetaval, võib olla väljaminekuid, mis ei ole põhjendamatud. Pärast riigilõivu tasumist peab kaebajale jääma mõistlikul määral raha põhjendatud kulutuste tegemiseks (vt nt Riigikohtu 11.12. 2007 määruse haldusasjas nr 3-3-1-83-07 p-i 8; 06.02.2008 määruste haldusasjades nr 3-3-1-91-07 p-i 8, nr 3-3-1-92-07 p-i 9 ja nr 3-3-1-93-07 p-i 14; 22.06.2010 määruse haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-i 15; 23.09. 2010 määruse haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p-i 8). Käesolevas asjas oli tasumisele kuuluv riigilõiv RLS § 57 lg 14 järgi 15,97 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamise hetkel oli kaebaja isikuarvel 20,71 eurot, millest on ringkonnakohus vääralt järeldanud, et ta oli maksejõuline tasumaks 15,97 euro suurust riigilõivu. Maksejõuetuse hindamisel oleks tulnud välja selgitanud, kas pärast riigilõivu tasumist jääks kaebajale mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Riigilõivu tasumisel oleks kaebaja isikuarvele jäänud 4,74 eurot.
3-3-1-35-10 PDF Riigikohus 31.08.2011
HKMS ja RLS reguleerivad ammendavalt riigilõivu tasumise halduskohtumenetluses ning seetõttu ei ole alust kohaldada HKMS § 5 lg-t 1 ja TsMS § 145. Ei HKMS ega RLS näe Eesti Vabariigile ja teda esindavatele haldusorganitele ette vabastust riigilõivu ja kautsjoni tasumisest. RLS § 2 lg 1 p-s 3 on ammendavalt sätestatud alused, millal kaebus on riigilõivuvaba. Riigilõivuvabastust ametikohalt kõrvaldamise kui kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel seadus ei sätesta. Kriminaalmenetluse tagamise vahendite kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamisel on lõivuvabastus ette nähtud üksnes vahi alla võtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude puhul. Ametikohalt kõrvaldamine ei mahu ka RLS § 22 lg 1 p-s 3 kasutatud mõiste "kriminaalvastutusele võtmine" alla, mis tuleneb kehtivuse kaotanud kriminaalmenetluse koodeksist ja kriminaalkoodeksist. Riigikohtu praktikas on kriminaalvastutusele võtmist käsitatud ajas kulgeva protsessina, mis algas süüdistatava kohtu alla andmisest (vt Riigikohtu 12.03.1996 otsust kohtuasjas nr 3-1-1-32-96; samuti 03.10.2008 otsuse kohtuasjas nr 3-1-1-42-08 p-i 11). Kohtu alla andmisega lõppes kuriteo aegumine. Kriminaalvastutusele võtmine ei hõlmanud enne kohtu alla andmist tehtud kriminaalmenetlustoiminguid ja nendega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks esitatud kaebus ei olnud riigilõivuvaba. Kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus ja karistusseadustikus puudub iseseisev kriminaalvastutusele võtmise instituut, seetõttu ei ole RLS § 22 lg 1 p 3 sõnastus enam ajakohane.
3-3-1-95-10 PDF Riigikohus 16.05.2011
Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamisel sõltub riigilõivu tasumisest vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest nõutakse mittevaralist kahju. Distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine on rangeim mõjutusvahend, mis riivab oluliselt kinnipeetava vabadusõigust ning toob kaasa muude õiguste ja vabaduste täiendava kitsendamise. Seetõttu ei saa kaebuses väidetavat ebaõiget kartserikaristuse määramist käsitada väheintensiivse riivena.
3-3-1-11-11 PDF Riigikohus 04.05.2011
Riigilõivust vabastamine ei ole põhjendatud väheintensiivse riive korral. Pikaajalist kinnipidamistingimuste rikkumist ei saa käsitada väheintensiivse riivena ning sellel alusel esitatud kaebust pidada mitteolulise õiguse rikkumise alusel esitatud kaebuseks. Riigilõivu üheks eesmärgiks on vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist, et tagada kohtusüsteemi tõhus toimimine. See ei tohi aga välistada kaheldavate ja vaieldavate kaebuste esitamist, sest nii piirataks isikute kaebeõigust ülemääraselt. Seadus ei sätesta selgesõnaliselt, et kohus peaks andma menetlusosalisele riigilõivu tasumiseks tähtaja ka juhul, kui riigilõivust vabastamise taotlus jäetakse rahuldamata See ei tähenda, et kohus ei peaks tähtaja andmist kaaluma. Riigilõivu tasumiseks tähtaja andmata jätmisega piirataks kaebaja menetluslikke õigusi ja kaebeõigust, sest isikult võetakse võimalus puudus kõrvaldada. Kohtutel on riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise korral tähtaja andmise küsimuses kaalutlusruum, kuid üldjuhul tuleb kaebajale siiski anda riigilõivu tasumiseks uus tähtaeg.
3-3-1-7-11 PDF Riigikohus 04.04.2011
Isiku vabastamine riigilõivu tasumisest tema enda esitatud kaebustest koopiate väljastamisel ei ole põhjendatud, kui isikul on võimalik oma eesmärki saavutada ka HKMS § 15 lg 1 alusel toimikuga tutvumist taotledes. Ärakirjade väljastamine isiku pool esitatud kaebustest ei oleks tema õiguste kaitseks vajalik.
3-3-1-75-10 PDF Riigikohus 20.12.2010
Riigilõivust vabastamise küsimuses ei kehti jätkuvuse põhimõte. HKMS § 91 lg 1 kolmanda lause kohaselt ei too riigilõivu tasumisest vabastamine halduskohtus automaatselt kaasa riigilõivu tasumisest vabastamist apellatsioonkaebuse esitamisel. Ringkonnakohus võib, tuginedes esitatud apellatsioonkaebusele, võtta riigilõivuvabastuse küsimuses teise seisukoha. Küll peab ringkonnakohus põhjendama, miks ei ole esitatud kaebus käsitatav riigilõivuvaba kaebusena. Jätkuvuse põhimõte puudub ka juhtumil, mil vaidluse all on küsimus, kas kaebajal on kaebuses toodud faktilistest asjaoludest lähtuvalt üldse riigilõivu tasumise kohustust või mitte.
3-3-1-79-10 PDF Riigikohus 11.11.2010
Üldjuhul tuleb maksejõuetu isik riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult vabastada. Riigilõivust vabastamise taotluse võib jätta rahuldamata üksnes siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (vt Riigikohtu 22.06.2010 määruse haldusasjas 3-3-1-20-10 p-i 15). Eelöeldust tulenevalt ei pea kohus riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks andma hinnangut nii kaitstava õiguse olulisusele kui ka kaebuse perspektiivikusele. Mõlemad alused eraldiseisvana on piisavaks põhjenduseks taotluse rahuldamata jätmisel. Riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmisel tuleb jätta kaebus käiguta ja anda kaebajale uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks (vt Riigikohtu 22.09.2010 määruse haldusasjas 3-3-1-40-10 p-i 14). Üksnes määratud tähtpäevaks riigilõivu tasumata jätmise korral tekib kohtul õigus kaebus läbi vaatamata jätta ning see kaebuse esitajale tagastada.
3-3-1-67-10 PDF Riigikohus 04.11.2010
Riigikohtu 15.02.2006.a määruses haldusasja nr 3-3-1-80-05 väljendatud seisukohta, et lahendi tegemisel tuleb arvestada, et isik ei saa olla maksejõuline ühes ja maksejõuetu teises samal ajal toimuvas kohtumenetluses. See seisukoht on kohaldatav juhul, kui teises kohtuasjas on tuvastatud taotleja maksejõuetus ja taotleja varaline seisund pole oluliselt muutunud. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja on tasunud ühes kohtuasjas riigilõivu, ei saa järeldada maksejõulisust teises kohtuasjas. Vt ka kohtuasja nr 3-3-1-20-10 annotatsiooni.

Kokku: 38| Näitan: 1 - 20