/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-18-976/27 PDF Riigikohtu halduskolleegium 09.10.2019

Kaebaja ei nõudnud vanglale esitatud taotluses füüsilise ja psüühilise tervise rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja vangla ka ei lahendanud sellist taotlust. Seega oli praeguse kaebuse esitamise ajaks tervisekahju hüvitamise nõude osas VangS § 1^1 lg-s 8 nõutud kohtueelne menetlus läbimata. (p 8)

Ringkonnakohus pidas võimalikuks vaadata praeguses asjas esitatud tervisekahju hüvitamise nõue läbi ühes hilisemaid ajavahemikke puudutavate kahju hüvitamise nõuetega. See ei ole aga võimalik, sest praeguses kaebuses esitatud tervisekahju hüvitamise nõude kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. (p 11)


Kohus peab välja selgitama, kui suure osa taotletud 10 000 euro suurusest kahjust moodustab hüvitis, mida kaebaja nõuab selle mittevaralise kahju eest, milles on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, st kui suur on kaebaja kahjunõue kannatuste eest, mis ei seondu tervise kahjustamisega. Pole alust eeldada, et kaebaja mõistab, et mittevaralise hüvitise nõue väidetava tervisekahju eest on lõivust vabastatud. Pigem on alust arvata, et kaebaja määras kohtule esitatud nõude suuruse, eristamata erinevaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid ja võtmata arvesse, et väidetava tervisekahju osas on kaebus lõivuvaba. (p 10)


Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses palunud kõrvaldada halduskohtu kohtuniku haldusasja lahendamiselt. Taotlus on käsitatav kohtuniku taandamise taotlusena. Ringkonnakohus jättis selle taotluse tähelepanuta. HKMS § 13 lg 1 järgi kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes TsMS §-e 23–30. TsMS § 24 lg 1 sätestab, et kohtuniku taandamisavaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. TsMS § 30 järgi võib kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ei ole TsMS §-s 30 nimetatud põhjendusi. Taotluse tähelepanuta jätmine on küll menetlusviga, kuid see ei tingi taotluse ringkonnakohtule lahendamiseks saatmist, sest seaduse järgi ei saaks ringkonnakohus taotlust rahuldada. (p 12)

3-15-3215/37 PDF Riigikohtu halduskolleegium 07.11.2017

Vt p 9. Vt ka RKHK otsused asjades nr 3-3-1-83-16, p 24; 3-3-1-38-13, p 21.


Vt p 9. Vt ka RKHK otsused asjades nr 3-3-1-83-16, p 24; 3-3-1-38-13, p 21.


3-3-1-8-10 PDF Riigikohus 12.05.2010

RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus ei ole tingimusteta ja piiramatu. RLS § 22 lg 1 p 11 kohaselt peab tegemist olema kehavigastuse või muu terviserikkega selleks, et kaebus oleks lõivuvaba.

Kui halduskohtule esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu terviserikke tekitamist ja nõutakse kahju hüvitamist, saab kohus hinnata, kas kaebuses on esitatud põhjendused, mis lubaksid eeldada kehavigastust või muud terviseriket. Kui kaebuses ei ole kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt ei ole esitatud tõendeid kahju kohta, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel), on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud lõivuvabastus. Kui kaebusest ja sellele lisatud materjalide pinnalt nähtub, et väidetud kehavigastus või muu terviserike ei ole põhjendatud, saab kohus jätta kaebuse käiguta ja anda kaebajale võimaluse täiendavalt põhjendada oma väiteid või esitada tõendeid. Kui kaebaja puuduseid ei kõrvalda, siis ei laiene kaebusele automaatne lõivuvabastus, kuna tegemist ei ole kehavigastuse või muu terviserikke kahju hüvitamise kaebusega RLS § 22 lg 1 p 11 mõttes. Kui kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et sõnastusest hoolimata ei kujuta kaebus endast kehavigastuse või terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebust, vaid sellega soovitakse kaitsta muud õigushüve, tuleb niisuguse kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses.

3-3-1-12-10 PDF Riigikohus 12.05.2010

RLS § 22 lg 1 p-i 11 tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatud riigilõivuvabastus laieneb ka kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamisele halduskohtumenetluses (vt ka Riigikohtu 10.02.2010 määrust haldusasjas nr 3-3-1-89-09). RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus ei ole tingimusteta ja piiramatu. RLS § 22 lg 1 p 11 kohaselt peab tegemist olema kehavigastuse või muu terviserikkega selleks, et kaebus oleks lõivuvaba.

Kui halduskohtule esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu terviserikke tekitamist ja nõutakse kahju hüvitamist, saab kohus hinnata, kas kaebuses on esitatud põhjendused, mis lubaksid eeldada kehavigastust või muud terviseriket. Kui kaebuses ei ole kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt ei ole esitatud tõendeid kahju kohta, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel), on RLS § 22 lg 1 p 11 kohaldamise seisukohast tegemist ilmselgelt sisutühja väitega. Kui kaebusest ja sellele lisatud materjalide pinnalt nähtub, et väidetud kehavigastus või muu terviserike ei ole põhjendatud, saab kohus jätta kaebuse käiguta ja anda kaebajale võimaluse täiendavalt põhjendada oma väiteid või esitada tõendeid. Kui kaebaja puuduseid ei kõrvalda, siis ei laiene kaebusele automaatne lõivuvabastus, kuna tegemist ei ole kehavigastuse või muu terviserikke kahju hüvitamise kaebusega RLS § 22 lg 1 p 11 mõttes. Kui kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et sõnastusest hoolimata ei kujuta kaebus endast kehavigastuse või terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebust, vaid sellega soovitakse kaitsta muud õigushüve, tuleb niisuguse kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses.

3-3-1-89-09 PDF Riigikohus 10.02.2010

Sellel, kas isiku tervist on kahjustatud eraõiguslikus või avalik-õiguslikus suhtes, ei ole olemuslikku vahet. Seetõttu on õige tõlgendada RLS § 22 lg 1 p 11 selliselt, et nimetatud sättes ettenähtud riigilõivuvabastus laieneb ka kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamisele halduskohtumenetluses. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt ei saa RLS § 22 lg 1 p-s 11 ette nähtud riigilõivuvabastus sõltuda pelgalt sellest, kas kahjunõude läbivaatamine kuulub maa- või halduskohtu pädevusse.


Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt ei saa RLS § 22 lg 1 p-s 11 ette nähtud riigilõivuvabastus sõltuda pelgalt sellest, kas kahjunõude läbivaatamine kuulub maa- või halduskohtu pädevusse. Sellel, kas isiku tervist on kahjustatud eraõiguslikus või avalik-õiguslikus suhtes, ei ole olemuslikku vahet. Seetõttu on õige tõlgendada RLS § 22 lg 1 p 11 selliselt, et nimetatud sättes ettenähtud riigilõivuvabastus laieneb ka kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamisele halduskohtumenetluses.

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json