/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-46-13 PDF Riigikohus 11.12.2013

Tulenevalt kohtuotsuse seaduslikkuse põhimõttest (HKMS § 157 lg 1) peab kohus, sh Riigikohus, tagama seaduse õige kohaldamise sõltumata menetlusosaliste seisu¬kohtadest. Kassatsioonkaebuse õiguslikud väited ei piira kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatust (vt nt otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-13, p 13; otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-11, p 12). Kuigi ringkonnakohtu otsust tervikuna vaidlustavas kassatsioonkaebuses ei ole ehitise ohutuse küsimust puudutatud, ei takista see probleemile hinnangu andmist. Küsimus kuulub nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude esemesse ning sellest sõltub kaebuse rahuldamine.


Tühistamisnõue ei ole selles asjas esitatud kaebetähtaega ületades, sest kaebuse muutmisel loetakse muudetud nõue esitatuks algse kaebuse esitamise ajal (HKMS § 49 lg 1 teine lause).


HKMS § 49 lg 1 võimaldab täiendada kaebust tühistamisnõudega sellise haldusakti vastu, mis antakse käimasoleva kohtumenetluse ajal ja mille sisuks on keeldumine algses kaebuses nõutud haldusakti andmisest. Tühistamisnõue ei ole selles asjas esitatud kaebetähtaega ületades, sest kaebuse muutmisel loetakse muudetud nõue esitatuks algse kaebuse esitamise ajal (HKMS § 49 lg 1 teine lause).


Kohtupraktikas on rõhutatud, et ehitusluba ei tohi hoone ümberehitamiseks anda, kui see tekitaks hoones varisemisohu (määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01, p 2). Pädev asutus peab ehitusloa väljastamisest keelduma, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid (EhS § 24 lg 1 p 2). Ehitusloa väljaandmise aluseks olev ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks EhS §-le 3 (EhS § 18 lg 2 esimene lause). Ehitusprojekt tuleb koostada niisuguse detailsuse ja ulatusega, mis võimaldab kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele (EhS § 18 lg 3 p 4). Sellisteks nõueteks on iseäranis nõuded ehitise ohutusele ja püsivusele. Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda (EhS § 3 lg 1, lg 4 esimene lause). Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning vastuvõetamatult suuri deformatsioone (EhS § 3 lg 4). Ehitusprojekt ei saa olla nõuetekohane ainuüksi seetõttu, et projektis endas kinnitatakse, et see sisaldab majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12. 2002. määrusega nr 70 ettenähtud osi ja selle on koostanud vajalikku registreeringut omav arhitekt.


Kohalikul omavalitsusüksusel on ehitise ja ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimise kohustus ka juhtumil, kui ehitise kaasomanik on andnud nõusoleku ehitamiseks. Sellisel juhul tuleb eeldada, et nõusolek on antud tingimusega, et töid ei alustata enne ümberehituse ohutuse piisavalt põhjalikku väljaselgitamist ehitusloa menetluse käigus (määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01, p 2). Ehitamise ohutuses veendumist kui ehitusloa andmisel teostatavat järelevalvefunktsiooni (EhS § 22 lg 1) ei või pädev asutus delegeerida omanikule, projekteerijale ega ehitajale.Ehituslikud võtted, millest sõltub konstruktsioonide kandevõime, tuleb enne nende rakendamist kajastada projektis ning järelevalveasutus peab need ehitusloaga heaks kiitma. Kui mingil põhjusel ei ole hilisema ehitus-etapi töid võimalik piisava põhjalikkusega projekteerida enne varasemate ehitustööde teostamist (nt konstruktsioonide seisundi tuvastamiseks võib olla vajalik hoone osaline lammutamine), ei või järele-valveasutus anda ehitusluba blanketselt kõikidele ehitusetappidele. Sellisel juhul tuleb ehitusluba anda osahaldusaktidena (HMS § 52 lg 1 p 1) projekti valmimise etappide kaupa või tagada ehitamise käigus valmivate oluliste projektiosade eelnev kontrollimine järelevalveasutuse poolt enne nende teostamisele asumist ehitusloa lisatingimusega (HMS § 53 lg 1 p 3).


Tarindite kandevõime oli oluline asjaolu ehitusloa kehtetuks tunnistamise kaalumisel. Ehitusluba usaldanud isiku võimalik õiguspärane ootus ei saa õigustada niisuguse ehitusloa muutumatul kujul jõussejätmist, mille puhul ei ole tagatud ohutus nõutaval tasemel (EhS § 28 lg 1 p 1, § 61 lg 1 p 9).

EhS § 28 lg 1 p 4 kohaselt peab ehituloa väljastaja ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui seda taotleb ehitise omanik, samuti ehitusloa kehtetuks tunnistamist taotleb kaasomanike enamus. Ehitusjärelevalve asutuse pädevuses ei ole lahendada vaidlust, kas ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotluse esitamine on kooskõlas kaasomanike vahel sõlmitud tsiviilõigusliku lepinguga. Võimalik lepinguline vaidlus lahendatakse tsiviilkorras.


Ehitusprojekt ei saa olla nõuetekohane ainuüksi seetõttu, et projektis endas kinnitatakse, et selles sisalduvad majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12. 2002. määrusega nr 70 ettenähtud osad ja selle on koostanud vajalikku registreeringut omav arhitekt. Pädev asutus peab ehitusloa väljastamisest keelduma, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid (EhS § 24 lg 1 p 2). Ehitusloa väljaandmise aluseks olev ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks EhS §-le 3 (EhS § 18 lg 2 esimene lause). Ehitusprojekt koostada niisuguse detailsuse ja ulatusega, mis võimaldab kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele (EhS § 18 lg 3 p 4). Sellisteks nõueteks on iseäranis nõuded ehitise ohutusele ja püsivusele. Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda (EhS § 3 lg 1, lg 4 esimene lause). Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning vastuvõetamatult suuri deformatsioone (EhS § 3 lg 4).

3-3-1-61-12 PDF Riigikohus 03.12.2012

Kaebeõigus tuleneb põhiseaduse § st 15 ning analoogiliselt ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg st 1. Euroopa Inimõiguste Kohu praktikas on leitud, et kuigi kaebajale anti riigi õigusabi Riigikohtusse pöördumiseks ja ta tegi kõik endast oleneva, jättis talle õigusabi korras määratud advokaadi kohustuste mittetäitmine ja tekkinud olukorda heastavate tõhusate meetmete puudumine kaebaja ilma Riigikohtusse juurdepääsuõigusest. Kuigi seda seisukohta on väljendatud kriminaalasjas Riigikohtule juurdepääsu kohta, omab see tähendust ka praeguses haldusasjas. Ka tsiviilasjas on EIK väljendanud sarnast seisukohta.

Haldusasjades puudub Riigikohtu praktika, mille järgi riigi õigusabi osutava advokaadi tegevusetus annab aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Riigi õigusabi mõtteks on see, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud. Kui kaebus jääb tähtaegselt esitamata just riigi õigusabi osutava advokaadi õigusvastase tegevusetuse tõttu, siis ei oleks kaebeõigus riigi toel tagatud. Kaebeõiguse tagamiseks tuleb sellisel juhul kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.


Haldusasjades puudub Riigikohtu praktika, mille järgi riigi õigusabi osutava advokaadi tegevusetus annab aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Riigi õigusabi mõtteks on see, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud. Kui kaebus jääb tähtaegselt esitamata just riigi õigusabi osutava advokaadi õigusvastase tegevusetuse tõttu, siis ei oleks kaebeõigus riigi toel tagatud. Kaebeõiguse tagamiseks tuleb sellisel juhul kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.


3-3-1-62-11 PDF Riigikohus 01.12.2011

Käesolevas asjas lahendas ringkonnakohus asja kirjalikus menetluses ning andis määrusega menetlusosalistele taotluste esitamise tähtaja, teatas asja lahendamisest kirjalikus menetluses ja lõpplahendi kuupäeva. Ringkonnakohus paigutas selle määruse e-toimiku infosüsteemi. HKMS § 28 lg-st 6 ja HKMS § 201 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei ole praegusel juhul tegemist sellise menetlusdokumendiga, mis oleks tulnud menetlusosalisele kätte toimetada.

Halduskohtumenetluses on menetlustähtajad reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetega. TsMS § 63 reguleerib tähtaja kulgemist, kui tähtaeg on määratud menetlusdokumendis, mida ei pea kätte toimetama. Praegusel juhul on oluline, kas ja millal sai kaebaja teate selle kohta, et vastav määrus on e-toimiku infosüsteemi paigutatud. Teate saamist ei saa lugeda tõendatuks üksnes e-kirja väljasaatmisest tulenevalt.


Kui kaebajal ei olnud võimalik ringkonnakohtus esitada menetluskulude väljamõistmise taotlust, siis ei ole takistust selle taotluse lahendamisele kassatsioonimenetluses. Kui menetlusdokumentide õigel ajal esitamiseks ei olnud reaalset võimalust, ei piira HKMS § 93 lg 1 kulude väljamõistmist kõrgema astme kohtus.


Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus saab otsustada menetluskulude põhjendatuse üle, andmata hinnangut sellele, kas kaebaja viidatud seadusesätted olid sisulise vaidluse lahendamiseks asjassepuutuvad või mitte.

III-3/1-5/95 PDF Riigikohus 17.03.1995

Kassatsioonkaebuses palutakse Riigikohut tühistada ringkonnakohtu määrus ja võtta tagastatud kaebus Riigikohtu menetlusse. HKS §-s 57 antud volituste piiride tõttu ei saa Riigikohus ise võtta tagastatud kassatsioonkaebust oma menetlusse. HKS §-de 40 lg. 2 ja 42 kohaselt esitatakse kassatsioonkaebused ringkonnakohtu kaudu, kes on kohustatud kontrollima nii kaebuse esitamise tähtaegadest kinnipidamist kui ka kaebuse vastavust HKS §-s 41 kehtestatud nõuetele. Iga kassaator peab esitama kaebuse eraldi ja tasuma selle eest ettenähtud kautsjoni.

Riigikohus ei saa ise võtta tagastatud kassatsioonkaebust menetlusse.


Otsus kuulutati 21. oktoobril 1994. a. Tähtaeg hakkab kulgema 21. oktoobrile järgnevast päevast, s.o. 22. oktoobrist 1994. a. TsKS § 39 lg. 1 kohaselt lõpeb kuudes arvutatav tähtaeg tähtaja viimas kuu vastaval päeval. Seda sätet on kohtupraktikas rakendatud nii, et selleks päevaks on loetud tähtaja kulgemise alguse päev. Seega on päevaks, millal sai veel esitada kassatsioonkaebust, 22. november 1994. a.

TKS § 39 lg. 1 kohaselt lõpeb kuudes arvutatav tähtaeg tähtaja viimase kuu vastaval päeval. Selleks päevaks on kohtupraktikas loetud tähtaja kulgemise alguse päev.

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json