Kaebeõigus tuleneb põhiseaduse § st 15 ning analoogiliselt ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg st 1. Euroopa Inimõiguste Kohu praktikas on leitud, et kuigi kaebajale anti riigi õigusabi Riigikohtusse pöördumiseks ja ta tegi kõik endast oleneva, jättis talle õigusabi korras määratud advokaadi kohustuste mittetäitmine ja tekkinud olukorda heastavate tõhusate meetmete puudumine kaebaja ilma Riigikohtusse juurdepääsuõigusest. Kuigi seda seisukohta on väljendatud kriminaalasjas Riigikohtule juurdepääsu kohta, omab see tähendust ka praeguses haldusasjas. Ka tsiviilasjas on EIK väljendanud sarnast seisukohta.
Haldusasjades puudub Riigikohtu praktika, mille järgi riigi õigusabi osutava advokaadi tegevusetus annab aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Riigi õigusabi mõtteks on see, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud. Kui kaebus jääb tähtaegselt esitamata just riigi õigusabi osutava advokaadi õigusvastase tegevusetuse tõttu, siis ei oleks kaebeõigus riigi toel tagatud. Kaebeõiguse tagamiseks tuleb sellisel juhul kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.